2.Mõista kostjalt Aktsiaselts XXX välja hageja XXX kasuks töötasu 2014. aasta juulikuu eest netosummas 700 (seitsesada) eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Aktsiaselts XXX esitas 04.11.2014 taotluse XXX poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Taotluse kohaselt rahuldas töövaidluskomisjon tööasjas nr 4-1/1638 XXX avalduse 23.10.2014 otsusega. Aktsiaselts XXX vaidlustas otsuse. Kohus käsitles 12.11.2014 tsiviilasja menetlusse võtmise määruses XXX poolt töövaidluskomisjonile 17.09.2014 esitatud avaldust hagiavaldusena (individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg 5). Hagi kohaselt sai hageja 15.07.2014 kõne kostja esindajalt, kes palus tal autojuhina teostada kaubareisi Murmanskisse alates 19.07.2014 kuni 29.07.2014. Antud reisi teostamise eest lepiti kokku netotöötasus 700 eurot, kuid hiljem keeldus kostja hagejale raha maksmisest. Kirjalikku töölepingut hagejale ei antud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.18.11.2014 esitas kostja hagiavaldusele vastuse. Kostja leiab, et hageja XXX ja kostja XXX AS vahel puuduvad tööõigussuhted (neid polnud olemas ka varasemalt). Avaldusele lisatud volikirjad sõidukite kasutamiseks olid väljastatud selle alusel, et avaldaja täitis XXX AS äripartneri ülesandeid (kuna avaldajal olid lühiajalised õigussuhted XXX AS äripartneriga). XXX AS tegevusalaks on raskeveokite rendile andmine, mille kasutamiseks ja piiri ületamiseks on vajalik ka omanikult volituste olemasolu (antud juhul on sõidukite omanikuks XXX AS). Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja XXX avaldus on põhjendamata ja alusetu, paludes jätta selle rahuldamata. Ülalpool toodud asjaoludel osutub võimatuks esitada kohtule töötasu arvestuse ja väljamaksete dokumendid hageja suhtes.
-
Kostja XXX AS juhib kohtu tähelepanu ka alljärgnevatele asjaoludele: Põhjendamata ja ebaselge on ka nõutava töötasu suurus; Nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus on arusaamata ja ebaselge; hagiavaldusele lisatud dokumendid ei kinnita avaldaja ja XXX AS vahel töösuhete olemasolu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba
otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Siiski kasutab kohus oma TsMS § 444 lg 1 tulenevat õigust jätta otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata kõik nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.
4.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (t. lk 16-17), siis kasutab kohus TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Nimelt sätestab TsMS § 444 lg 2, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 1 p 7 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Kohus juhib ka tähelepanu TsMS § 405 lg 1 p 5, mille kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
5.Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale kuulunud raskeveoki DAF FT XF 105 ja haagisega KÖGEL S24 sooritanud kaubareisi Murmanskisse alates 19.07.2014 kuni 29.07.2014. Hageja järeldas, et kostja on tema tööandja, mh sellest, et kõik dokumendid, sh volituse auto kasutamiseks, on temale üle andnud kostja. Kostja leiab, et volikirjad sõidukite kasutamiseks olid väljastatud sellel alusel, et hageja täitis kostja äripartneri ülesandeid (kuna hagejal olid lühiajalised õigussuhted kostja äripartneriga).
6.Kohus on seisukohal, et töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kinnitavad hageja väiteid selles, et hageja ja kostja vahel oli töölepinguline suhe ajavahemikul 19.07.2014 kuni 29.07.2014. Kostja on väljastanud hagejale 15.07.2014 volikirja kohtuotsuse punktis 5 märgitud raskeveoki ja haagise kasutamiseks, millega on volitatud hagejat muuhulgas esindama kostjat tolli ja piirivalve organites (töövaidluskomisjoni toimik lk 31). Nimetatud volikirja väljastamise aeg haakub hageja selgitusega, mille kohaselt sai hageja 15.07.2014 kõne kostja esindajalt, kes palus teda autojuhina teostada kaubareisi Murmanskisse alates 19.07.2014 kuni 29.07.2014. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks pidanuks kostja andma hagejale volikirja raskeveoki ja haagise kasutamiseks olukorras, kus kostja väitel pooltel puudusid tööalased suhted. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et volikirjad sõidukite kasutamiseks olid väljastatud selle alusel, et hageja täitis kostja äripartneri ülesandeid (kuna hagejal olid lühiajalised õigussuhted kostja äripartneriga). Töövaidluskomisjonile esitatud 01.01.2013 kasutusrendi leping (töövaidluskomisjoni toimik lk 15-16) on sõlmitud kostja ja kolmanda osapoole XXX OÜ vahel ning ei saa kinnitada hageja tegutsemist kostja äripartneri ülesandel.
7.Kostja on küll selgitanud, et kostja sõidukite kasutamiseks ja piiri ületamiseks oli vajalik kostja kui omaniku volituste olemasolu, kuid nagu ka töövaidluskomisjon õigesti märkis, ei tulene sellest hageja ja kostja vahelise töösuhte puudumine. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et töövaidluskomisjoni toimiku lk 33 asuva kauba transport-saatelehe nr 1507-348 kohaselt on kauba vedajaks märgitud just kostja, mitte aga kostja viidatud kolmas isik XXX OÜ. Töövaidluskomisjoni toimiku lk 32 asuvas 16.07.2014 tegevustunnistuses on kostja esindaja aga otsesõnu kinnitatud, et hageja alustas kostja juures töötamist (inglise keeles „has started to
work“). Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohus leiab, et autojuhina raskeveoki ja haagisega kaubareisi sooritamine Murmanskisse alates 19.07.2014 kuni 29.07.2014 on tööks, mille tegemist võib eeldada tasu eest ja kostja on kohustatud hagejale nimetatud töö eest tasuma.
8.Eeltoodud asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes ning arvestades lihtmenetluses põhimõtet lahendada asi kohtu õiglasel äranägemisel ja tunnustades tõendina mh ka hageja kirjalikku selgitust (töövaidluskomisjoni toimiku lk 30) loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli töölepinguline suhe ajavahemikul 19.07.2014 – 29.07.2014. Kuna hageja on kostjale kuulunud raskeveoki ja haagisega sooritanud kaubareisi Murmanskisse alates 19.07.2014 kuni 29.07.2014, siis leiab kohus, et sellist kostja ülesandel tegutsemist tuleb vaadelda antud juhul tähtajalise töösuhtena, mitte aga muu lepingulise suhtena. TLS § 1 lg 4 tulenevalt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Kohus leiab, et autojuht, kes sõidab kindlal marsruudil teisele isikule kuuluva sõidukiga ja veab selle isiku ülesandel konkreetset kaupa kindlaksmääratud sihtpunkti, ei saa olla töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Riigikohtu 15.06.2011 otsuses nr 3-2-1-41-11 on selgitatud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Käesolevas asjas ei ole ilmne, et pooled ei sõlminud töölepingut.
9.Samas märgib kohus, et hageja ja kostja vahelise õigussuhte kvalifitseerimine töövõtulepinguna ei muudaks asja lahendamise lõpptulemust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on ka töövõtulepingu alusel tegutsemine tasuline. Juhul, kui töölepingus või töövõtulepingus ei ole tasus kokku lepitud ja seda ei ole võimalik tõendada, siis kehtib mõlemal juhul analoogne regulatsioon, mille kohaselt tuleb maksta tööd teinud isikule tavalist/mõistlikku tasu. TLS § 1 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. VÕS § 637 lg 1 tuleneb, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
10.Kohtule pole esitatud tõendeid poolte tasukokkuleppe kohta, kuid kohus leiab, et hageja väidetud tasukokkulepe 700 eurot (neto) 10 päeva eest on antud töö eest tavaliseks/mõistlikuks tasuks. Kuna kostja ei ole töötasu suuruse osas vastuväiteid esitanud, siis arvestades lihtmenetluses põhimõtet lahendada asi kohtu õiglasel äranägemisel, tunnustab kohus töötasu suurust kinnitava tõendina mh hageja kirjalikku selgitust (töövaidluskomisjoni toimiku lk 30).
11.Eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2014. aasta juulikuu eest netosummas 700 (seitsesada) eurot.
12.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus kostja kahjuks, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Arvestades asjaolu, et käesolev menetlus algas 2014 aastal, lahendab kohus ka menetluskulude kindlaksmääramise kuni 2014. aasta lõpuni kehtinud menetlusõiguse normide alusel. Vastavalt kuni 01. jaanuarini 2015 kehtinud TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.