OsaĂŒhingu XXX hagi XXXOĂ vastu vĂ”lgnevuse nĂ”udes
Tsiviilasja hind
184,55 eurot Hageja: osaĂŒhing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (isikukood 37910020301, Bene Est Law Office OĂ, asukoht Narva mnt 13A, 190151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: XXXOĂ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post:
XXX);
Kostja lepinguline esindaja: Uve JĂŒrgens (isikukood 37009182749, OĂ ĂigusbĂŒroo JĂŒrgens & KO, asukoht Orava 20, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harju maakond, epost: [email protected]).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lÀbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.VĂ€lja mĂ”ista kostjalt XXXOĂ-lt (registrikood XXX) hageja osaĂŒhingu XXX(registrikood XXX) kasuks pĂ”hivĂ”lg 102,14 eurot (ĂŒkssada kaks eurot ja 14 senti) ja hagi esitamise ajaks sissenĂ”utavaks muutunud viivised 82,41 eurot (kaheksakĂŒmmend neli eurot ja 41 senti), kokku 184,55 eurot (ĂŒkssada kaheksakĂŒmmend neli eurot ja 55 senti).
3.JÀtta rahuldamata hageja alternatiivne nÔue rahuldada hagi vastavalt kÀsundita asjaajamise sÀtetele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaksmÀÀramine
4.JĂ€tta menetluskulud kostja kanda.
2-14-5540
5.VĂ€lja mĂ”ista XXXOĂ-lt osaĂŒhingu XXX kasuks menetluskuluna 553,37 eurot (viissada viiskĂŒmmend kolm eurot ja 37 senti).
6.VĂ€lja mĂ”ista XXXOĂ-lt osaĂŒhingu XXX kasuks viivis menetluskuludelt alates kĂ€esoleva kohtulahendi jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. Edasikaebamise kord KooskĂ”las tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba kĂ€esoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus vĂ”etakse menetlusse ĂŒksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vĂ”i kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaĂ”igesti kohaldatud materiaalĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt rikutud menetlusĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt ebaĂ”igesti hinnatud tĂ”endeid ja see vĂ”is oluliselt mĂ”jutada lahendit. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole vĂ€listatud TsMS § 637 lg 21 sĂ€testatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 vĂ”tab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse ĂŒksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vĂ”i kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaĂ”igesti kohaldatud materiaalĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt rikutud menetlusĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt ebaĂ”igesti hinnatud tĂ”endeid ja see vĂ”is oluliselt mĂ”jutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. Kaebuse pĂ”hjendamiseks vĂ”i riigilĂ”ivu tasumiseks vĂ”i kaebuses esineva sellise puuduse kĂ”rvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mĂ”istliku tĂ€htaja pĂ€rast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pĂ”hjendamatult vĂ”i tĂ€htaja pikendamise eesmĂ€rgil. See ei vĂ€lista menetlustĂ€htaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nĂ”ue
1.OsaĂŒhing XXX(hageja) esitas 31.01.2014 PĂ€rnu Maakohtule hagi XXXOĂ (kostja) vastu, milles palus hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista kostjalt maist kuni septembrini 2013 tekkinud haldusteenuse vĂ”lgnevuse 102,14 eurot ja hagi esitamise seisuga viivised 82,41 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja XXX asuva korterelamu valitseja ja kostja oli ajavahemikus 02.05.2013 kuni 12.09.2013 XXX asuva korteri nr 4 omanik. Korterelamu XXX korteriomanike 28.05.2013 kordusĂŒldkoosoleku protokolli ja otsuste nr 13 p 5.30 kohaselt tasuvad korteriomanikud hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja korterelamu tegelikele kuludele. Korteriomanik kohustub lisaks korterielamu hooldus- ja halduskuludele tasuma kĂŒtte, vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt valitseja poolt esitatud arvetele (28.05.2013 ĂŒldkoosoleku otsuse p 5.32). Kui korteriomanik jĂ€tab tĂ€htaegselt tasumata vĂ”i tasub mittetĂ€ielikult majanduskulusid, kohustub ta maksma valitsejale viivist arvestusega 0,5% nĂ”uetekohaselt tasumata summalt pĂ€evas (28.05.2013 ĂŒldkoosoleku otsuse p 5.37). Hageja osutas eelnimetatud korteri osas kostjale haldusteenust, mistĂ”ttu tekkis kostjal kohustus korteriomanikuna tasuda hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele on kostja eelnimetatud kohustused tĂ€itmata jĂ€tnud. Hageja tugineb nĂ”udes KOS § 13 lg 1, AĂS § 75 lg 1, VĂS § 76 lg 1, § 113. Menetluskulud palub hageja jĂ€tta kostja kanda. (tl 1-6).
2-14-5540
2.Hageja ei nĂ”ustu 02.04.2014 kohtule esitatud vastuses kostja seisukohtade ja taotlustega. Hageja esitas vastusega koos ka tĂ€iendava dokumentaalse tĂ”endi â 07.06.2012 vastu vĂ”etud korterelamu XXX korteriomanike kordus-ĂŒldkoosoleku protokolli ja otsused nr 11, mille p 5 kohaselt otsustas ĂŒldkoosolek nimetada korterelamu XXX valitsejaks alates 01.01.2013 OĂ XXX, volituste tĂ€htajaga kuni 5 aastat. Hageja leiab, et nimetatud korteriomanike ĂŒldkoosoleku otsuse nĂ€ol on ĂŒhtlasi tegemist valitseja lepinguga, kuna nimetatud otsuse p-is 6 on kehtestatud korteriomandi eseme valitsemise kord. Hageja leiab oma 02.04.2014 vastuses kohtule, et kostja ei ole 28.05.2013 toimunud ĂŒldkoosoleku otsust vaidlustanud ja on ĂŒldse asjasse puutumatu nĂ”uda sellest eelnevate koosolekute protokollide esitamist kohtu kaudu. Samas jÀÀb hagejale arusaamatuks ka kostja viide 28.05.2013 ĂŒldkoosoleku otsuse kehtetusele, kuna kostja ei ole vĂ€lja toonud, millisel viisil see mĂ”jutab kostja kui korteriomaniku kohustust maksta korteriomandiga seotud teenuse eest (tl 5561).
3.PĂ€rnu Maakohtu 16.04.2014 mÀÀrusega rahuldati kostja taotlus ja anti tsiviilasi nr 2-14-5540 kohtualluvuse jĂ€rgi ĂŒle Harju Maakohtule.
4.Hageja esitas Harju Maakohtu 29.09.2014 mÀÀruse, millega uuendati asjas menetlus, jĂ€rgselt 17.10.2014 kohtule vastuse, 07.06.2012 vastu vĂ”etud korterelamu XXX korteriomanike kordusĂŒldkoosoleku protokolli ja otsused nr 11 notariaalselt kinnitatud Ă€rakirja ja 28.05.2013 vastu vĂ”etud korterelamu XXX korteriomanike kordus-ĂŒldkoosoleku protokolli ja otsused nr 13 lahutamatuks lisaks oleva 2013 majanduskava. Hageja leiab, et tĂ”endatud on, et hageja on valitud kĂ”nealuse korterelamu valitsejaks ning KOS § 20 ja § 21 lg 2 p 5 koosmĂ”jus on valitsejal Ă”igus kĂ”igi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuvĂ€liselt nĂ”udeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Hageja selgitab ka, et XXXkorteriomanike ja hageja kui valitseja vahel on sĂ”lmitud kĂ€sundusleping VĂS § 619 mĂ”ttes. Hageja mĂ€rgib ĂŒhtlasi, et 2013 majanduskavast nĂ€htub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud ĂŒksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud teenuste eest tasumiseks, ning seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuvĂ€liseid ja kohtulikke nĂ”udeid esitada. Alternatiivselt esitas hageja nĂ”ude kĂ€sundita asjaajamise sĂ€tete alusel, leides, et antud juhul on kĂ€sundita asjaajamise eeldused tĂ€idetud, kuna hageja ja kostja vahel ei ole omavahelist lepingut korteriga seonduvate teenuste osutamiseks ning hageja tegutsemise eesmĂ€rgiks oli abistada kostjat. Hageja poolt osutatud haldusteenuste saamine vastas kostja kui soodustatu tahtele, kuivĂ”rd kostja vastavaid teenuseid reaalselt ka tarbis (tl 132-137). Kostja vastuvĂ€ited
5.Kostja ei vĂ”tnud oma 05.03.2014 vastuses hagiavaldusele hagi Ă”igeks ja vaidles vastu ka hagiavalduse kohtualluvusele. Kostja nĂ”ustub asjaoluga, et talle on kuulunud XXX korteriomand nr 4, ent kostja leiab, et tal puudub hagejaga Ă”igussuhe, mis tuleneks lepingust, seadusest vĂ”i muul viisil. Kostja hinnangul ei ole hageja enne hagi kohtusse esitamist kostjale esitanud viimase jĂ€relepĂ€rimisele ĂŒhtegi asjaolu, selgitust ega tĂ”endit, mis viitaks sellele, et hageja oleks korterelamu XXX valitseja, ka ei nĂ€htu hagiavalduses ĂŒhtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et OĂ XXX oleks XXX korterelamu valitseja, mistĂ”ttu puudub hagejal nĂ”udeĂ”igus kostja vastu. Kostja taotleb oma vastuses, et hageja esitaks kohtule lepingu vĂ”i XXX korterelamu korteriomanike ĂŒldkoosoleku otsuse vastavalt KOS § 20 lg 4 sĂ€testatule. Hagiavaldusega esitatud 28.05.2013 korterelamu XXX korteriomanike kordus-ĂŒldkoosoleku protokoll ja otsus nr 13 ei ole kostja hinnangul kehtiv korteriomanike ĂŒldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes, mh arvestades asjaolu, et kostja on olnud alates 02.05.2013 XXX korteri nr 4 omanik, aga kostjale ei ole ei korralise ega uue ĂŒldkoosoleku toimumise kohta kutset edastatud; samuti ei nĂ€htu 28.05.2013 dokumendist, et kostja
2-14-5540 oleks loetud korteri nr 4 omanikuks. Kostja taotleb ĂŒhtlasi, et hageja esitaks kohtule nii 28.05.2013 toimunud XXX korterelamu ĂŒldkoosoleku kutse vĂ”i selle koopia kui enne 28.05.2013 toimunud ĂŒldkoosoleku kutse vĂ”i selle koopia ning selle ĂŒldkoosoleku protokolli (tl 33-36).
6.Kostja jĂ€i oma 23.09.2014 vastuses seisukohale, et ĂŒksnes notariaalselt kinnitatud korteriomanike ĂŒldkoosoleku protokoll tĂ”endab, et hageja on ka tegelikult valitseja ning on valitsejaks saanud vastavalt korteriomanike tahtele. Kostja mĂ€rgib lisaks, et isegi juhul kui hageja esitab notariaalselt kinnitatud korteriomanike ĂŒldkoosoleku otsuse, millega ta vĂ€idetavalt volitati valitsejaks, vĂ”ib see olla tĂŒhine, kuivĂ”rd senisest hageja praktikast nĂ€htub kostja arvates korteriomanike ĂŒldkoosolekute kokkukutsumise, lĂ€biviimise ja protokollimise korra rikkumine. Kostja hinnangul puudub tema ja hageja vahel suhe, mida reguleeriksid KOS § 13 lg 1 ja AĂS § 75 lg 1. Kostja hinnangul reguleeriksid nimetatud sĂ€tted tema suhet XXX korteriomanikega kui korteriomanike ĂŒhisusega, mitte aga hageja kui valitsejaga. Eeltoodud sĂ€tete alusel vĂ”ib olla Ă”iguslik suhe kostja ning XXX korteriomanike vahel, kuid sel juhul oleks tulnud hagejal esitada hagi mitte enda, vaid XXX korteriomanike nimel vastavalt KOS § 21 lg 2 p 5, mis annab valitsejale Ă”iguse esitada korteriomanike nimel kohtus ja kohtuvĂ€liselt nĂ”udeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla nĂ”uet kostja vastu (tl 104-106).
7.Kostja oma 01.12.2014 vastuses leidis, et isegi kui hageja on olnud XXX valitsejaks, siis hageja poolt esitatud nĂ”ue saaks olla XXX korteriomanikel, mitte hagejal. Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p 5 oleks tulnud hagi esitada XXX korteriomanike ĂŒhisuse nimel, mitte kĂ€esoleva hageja nimel. Kostja arvates ei ole hageja ja kostja vahel kĂ€sundita asjaajamisest tulenevat vĂ”lasuhet (tl 160-162).
KOHTUOTSUSE PĂHJENDUSED
8.Kohus, vaadanud lÀbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte tÀiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tÔendeid, leiab, et hagi on pÔhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas hagejal on kĂ€esolevas tsiviilasjas hagemisĂ”igus. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tĂ”endite alusel loeb kohus tuvastatuks jĂ€rgmised asjaolud: â kostja XXXOĂ on olnud korteriomandi nr XXX, asukohaga XXX, omanik alates 13.05.2013 kuni 24.09.2013 (kinnistamiskannetest arvates). Kostjale kuulus elamust XXX reaalosana eluruum nr 4 ja kaasomandina eluruumi suurusele vastav mĂ”tteline osa kinnistust; â alates 07.06.2012 on hageja osaĂŒhing XXX nimetatud XXX korterelamu valitsejaks; â 28.05.2013 on vastu vĂ”etud korterelamu XXX korteriomanike kordus-ĂŒldkoosoleku protokoll ja otsused nr 13, mille lahutamatuks lisaks on 2013 majanduskava ja sellest nĂ€htub mh millises ulatuses on korteriomanikud pannud ĂŒksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud teenuste eest tasumiseks ning selleks kohtuvĂ€liste ja kohtulike nĂ”uete esitamise Ă”igus; â XXXOĂ on jĂ€tnud korterelamu valitsejale osaĂŒhingule XXX tasumata haldusteenuse eest nĂ”utud ulatuses ja seisuga 31.01.2014 on kostja vĂ”lgnevus hageja ees 184,55 eurot (pĂ”hivĂ”lg 102,14 eurot ja viivised 82,41 eurot). Kostja oma kohustust hageja ees ei ole tĂ€itnud.
10.VĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 3 nĂ€eb ette vĂ”lasuhte tekkimise alused: vĂ”lasuhe vĂ”ib tekkida lepingust /.../ vĂ”i muust seadusest tulenevast alusest.
2-14-5540 Riigikohus on 28.11.2005 lahendi nr 3-2-1-132-05 punktis 10 leidnud, et hagi esitamise Ă”iguslikuks aluseks saab KOS § 21 lg 2 p 5 tĂ€henduses lugeda korteriomanike eespool mainitud ĂŒldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nĂ€htub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud ĂŒksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nĂ€htub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuvĂ€liseid ja kohtulikke nĂ”udeid esitada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-Ă”iguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ĂŒhiselt, kui seaduse vĂ”i korteriomanike kokkuleppega ei ole ettenĂ€htud teisiti. KOS § 8 lg 4 jĂ€rgi kehtivad korteriomaniku Ă”igusjĂ€rglase kohta korteriomanike ĂŒldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata. AsjaĂ”igusseaduse § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ĂŒhisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus leiab, et poolte vahel on tegemist vĂ”lasuhtega, kus hageja on kohustatud tĂ€itma temale pandud elamu valitseja ĂŒlesandeid vastavalt korteriomanike otsustele ja kostja kui ĂŒks korteriomanikest kohustub selle eest tasuma kokkulepitud tasu (haldusteenuse tasu). Poolte vahel pole sĂ”lmitud lepingut, vĂ”lasuhe tuleneb seadusest ja korteriomanike ĂŒldkoosoleku otsustest. Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja nĂ”ue on suunatud kostja poolt raha maksmise kohustuse tĂ€itmisele (vĂ”laĂ”igusseaduse, VĂS § 108). VĂ”lausaldaja Ă”igus nĂ”uda vĂ”lgnikult kohustuse tĂ€itmist tuleneb VĂS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse tĂ€itmise nĂ”ude esmane eeldus on kehtivast vĂ”lasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jÀÀnud tĂ€itmata vĂ”i mida ei ole nĂ”uetekohaselt tĂ€idetud, st see on muutunud sissenĂ”utavaks. Kohus leiab, et kostja vĂ€ited, et hagiavaldusega esitatud 28.05.2013 korterelamu XXX korteriomanike kordus-ĂŒldkoosoleku protokoll ja otsused nr 13 ei ole kostja hinnangul kehtivad korteriomanike ĂŒldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes, on kĂ€esolevas tsiviilasjas asjakohatud, kuna korteriomanike ĂŒldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks on seadusega ette nĂ€htud menetlustĂ€htaeg ja âkord ja kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks nimetatud otsust vaidlustanud. Kostja taotluse, et hageja esitaks kohtule nii 28.05.2013 toimunud XXX korterelamu ĂŒldkoosoleku kutse vĂ”i selle koopia kui enne 28.05.2013 toimunud ĂŒldkoosoleku kutse vĂ”i selle koopia ning selle ĂŒldkoosoleku protokolli, jĂ€tab kohus seega rahuldamata. Kostja ei ole sisulisi vastuvĂ€ited kohustuste tĂ€itmata jĂ€tmise osas kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi summas 184,55 eurot. Tulenevalt TsMS § 370 lg 2 vĂ”ib hageja esitada hagis alternatiivsed nĂ”uded. Kui kohus leiab, et esimesena esitatud nĂ”ue on pĂ”hjendatud ja kuulub rahuldamisele, siis alternatiivnĂ”ue tuleb jĂ€tta rahuldamata ja TsMS § 442 lg 8 viimase lause jĂ€rgi kohus ei pea pĂ”hjendama alternatiivse nĂ”ude rahuldamata jĂ€tmist. Seega jĂ€tab kohus rahuldamata hageja alternatiivse nĂ”ude rahuldada hagi vastavalt kĂ€sundita asjaajamise sĂ€tetele. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA MENETLUSKULUDE KINDLAKSMĂĂRAMINE
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis menetluskulud jÀÀvad kostja kanda.
2-14-5540
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmÀÀramise taotlust, vÔttes aluseks menetluskulude nimekirja vÔi tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt mÀÀrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses vÔi menetlust lÔpetavas mÀÀruses, kui menetluskulude kindlaksmÀÀramine ei takista kohtuotsuse vÔi menetlust lÔpetava mÀÀruse tegemist.
13.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmÀÀramisel aluseks vÔtta need sÀtted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13).
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvĂ€lised kulud. KohtuvĂ€lised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nĂ”ustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioon) sĂ€testab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmÀÀrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldusele vastu ei vaidle, vĂ”ib kohus piirduda ĂŒksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 4 alusel kehtestatud piirmÀÀrast. Kui menetluskulude kindlaksmÀÀramise avaldus on selgelt pĂ”hjendamatu vĂ”i kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuvĂ€ide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude pĂ”hjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat vĂ”i muu esindaja kĂ€esoleva seadustiku §-s 218 sĂ€testatu kohaselt.
15.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (16.09.2014) koos kulu tĂ”endavate dokumentidega, milledest nĂ€htuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilĂ”iv 60 eurot ja Ă”igusabikulu 579 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta). Ăigusabikulu sisaldab: 31.01.2014 materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine, AS-ilt Krediidiinfo kinnistusraamatu vĂ€ljavĂ”tte tellimine, lisade skaneerimine ning hagiavalduse esitamine maakohtule lĂ€bi e-toimiku XXXOĂ vastu (2 h 25 minâ ĂŒhiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1413); menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse koostamine, lisade skaneerimine ja menetlusdokumendi digitaalselt allkirjastamine ning kohtule esitamine (0,37 min â ĂŒhiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1433); 02.04.2014 kostja vastusega tutvumine, vastuvĂ€idetega seonduvalt kohtupraktika ja Ă”iguskirjanduse uurimine ning vastuse koostamine kostja vastuvĂ€idetele ja maakohtule esitamine (4 h 01 minâ ĂŒhiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1474); kohtukorralduse tĂ€itmine ning menetluskulude kindlaksmÀÀramise tĂ€psustatud avalduse koostamine, lisade skaneerimine ja menetlusdokumendi digitaalselt allkirjastamine ning kohtule esitamine (0,30 min â ĂŒhiku hinnaga 76,69 eurot, arve nr 1579). Hageja kinnitab, et kĂ”ik menetluskulude nimekirjas vĂ€lja toodud kulud on kantud seoses kĂ€esoleva kohtumenetlusega.
16.Kohus edastas poolte menetluskulude nimekirja pooltele seisukohavÔtuks 13.01.2015 ja nÔudis seisukoha esitamist 5 pÀeva jooksul alates kohtukirja kÀttesaamisest. Kostja edastas 19.01.2015 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja leiab, et kostja on enne kohtumenetluse algust palunud hagejal esitada vÔlaÔigusliku suhte aluseks olevad asjaolud ja tÔendada maja valitsejaks olekut (tÔendada oma nÔude alust), mida hageja ei teinud. Need asjaolud ning see, et kostja pole mitte kuidagi olnud hagejaga lepingulistes suhetes tingisid hageja vÔimaliku nÔude mittetunnustamise ja selle mitte tÀitmise, seega ei saanud kuidagi olla kostja teadlik, et hagejal vÔib olla vastav nÔudeÔigus. SeetÔttu leiab kostja, et hageja poolt kantud menetluskulud, mis kanti kuni vÔimalikku valitsejaks olekut tÔendava notariaalse kinnituse esitamiseni ei ole pÔhjendatud ja on tingitud hageja enda vÔimetusest tÔendada oma nÔuet ja valitsejaks olekut ning tuleb jÀtta hageja kanda. Samuti leiab kostja, et juhul, kui kÀesolev hagi rahuldatakse, leides et tegu on olnud hageja poolt kÀsundita asjaajamisega kostja soodustamiseks, tuleb jÀtta kÔik hageja ja kostja poolt kantud
2-14-5540 menetluskulud, mis on seotud toimingutega, mis on tehtud enne hageja poolt kÀsundita asjaajamise alusel nÔude selgitamist hageja kanda. Kostja hinnangul ei saa jÀtta kostja kanda sel juhul menetluskulusid, mis on seotud pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu vaidlusega.
17.Riigikohus on 13.11.2013 mÀÀruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja pĂ”hjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 jĂ€rgi hinnata ka ĂŒhe tĂ¶Ă¶ĂŒhiku hinna (s.o tunnitasu) pĂ”hjendatust ja vajalikkust. Ăksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on pĂ”hjendatud ja vajalikud. Ăldjuhul ei saa pĂ”hjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ĂŒletab oluliselt keskmist sarnase Ă”igusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh pĂ”hjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma kĂ€ibemaksuta (RKTKm 02.10.2013 mÀÀrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et tĂ¶Ă¶ĂŒhiku hind 76,69 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta) on kĂ€esolevas asjas mĂ”istlik.
18.Riigikohus on leidnud, et menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hĂŒvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nĂ”ua Ă”igusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist pĂ”hjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mĂ”ttes (Riigikohtu lahend 11.11.2014 lahend nr 3-2-1-77-14, p 12).
19.Menetluskulude koos kĂ€ibemaksuga vĂ€ljamĂ”istmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt kĂ€ibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa kĂ€ibemaksu tagasi arvestada, mĂ”istab kohus menetluskulud tema kasuks vĂ€lja ilma kĂ€ibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja sellist kinnistust andnud ei ole. Hageja on ĂŒksnes mĂ€rkinud menetluskulude kindaksmÀÀramise avalduses, et 579 eurot on ilma kĂ€ibemaksuta.
20.Kohus tutvunud poolte poolt menetluse kÀigus esitatud dokumentidega ning vÔttes arvesse, et hageja ei esitanud kohtu 10.12.2014 taotlusele vaatamata menetluskulude nimekirja ja et tegemist ei ole olnud oma olemuselt keeruka ja mahuka asjaga, peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid pÔhjendatuks 6 tunni 26 minuti ulatuses. Selles ulatuses hageja lepingulise esindaja toimingud olid kohtu hinnangul asja ajamisel pÔhjendatud ja vajalikud. Seega on hageja pÔhjendatud esindaja tasu suuruseks 493,37 eurot (6 tundi 26 min x 76,69). Rahuldamata jÀÀb hageja taotlus lepingulise esindaja kulude osas 85,63 euro saamiseks (579-493,37=85,63).
21.Eelneva pĂ”hjal mÀÀrab kohus kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 553,37 eurot, s.o riigilĂ”iv hagiavalduselt 60 eurot + lepingulise esindaja kulud 493,37 eurot (ilma kĂ€ibemaksuta). Kohus mĂ”istab kostjalt hageja kasuks vĂ€lja 553,37 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt mĂ€rgib kohus menetluskulude kindlaksmÀÀramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmÀÀramise lahendis, et hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist VĂS § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistĂ”ttu mĂ€rgib kohus menetluskulude kindlaksmÀÀramise lahendis, et mÀÀruse jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni tuleb kostjatel tasuda hĂŒvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (553,37 eurot) viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada ĂŒksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks mÀÀrati.
2-14-5540 Kui koos menetluskulude jaotusega mÀÀrati kindlaks hĂŒvitatavate menetluskulude suurus, saab hĂŒvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
24.KooskĂ”las TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba kĂ€esoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lĂ”ikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus vĂ”etakse menetlusse ĂŒksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks vĂ”i kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaĂ”igesti kohaldatud materiaalĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt rikutud menetlusĂ”iguse normi vĂ”i on selgelt ebaĂ”igesti hinnatud tĂ”endeid ja see vĂ”is oluliselt mĂ”jutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor BrĂŒgel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.