Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) hagi XXX vastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) (asukoht Niine tn 2, 10414 Tallinn, e-post [email protected]); Hageja volitatud esindaja: Kirsti XXX ( [email protected]);
e-post
Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Ingrid Proos (Ingrid Proos Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
06.jaanuaril 2015 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Kirsti XXX, kostja XXX, kostja lepinguline esindaja Ingrid Proos
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) hagi XXX vastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes.
2.Mõista XXX valdusest Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) kasuks välja Tallinnas XXX asuv eluruum ning kohustada XXXi andma Tallinnas XXXasuva eluruumi valdus Tallinna linnale (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) üle 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.Juhul, kui XXX keeldub kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta XXX koos talle kuuluvate esemetega Tallinnas XXX asuvast eluruumist välja. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 (kolmsada) eurot. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ja kostja isa XXX sõlmisid 14.07.2002 üürilepingu, mille kohaselt anti XXX(edaspidi ka kui üürnik) kasutusse XXXTallinn asuv eluruum tähtajaga 04.07.2007. 14.05.2008 sõlmisid pooled üürilepingu lisa, mille kohaselt pikendati esmase üürilepingu tähtaega kuni 14.05.2013. 30.05.2013 sõlmisid pooled teise üürilepingu lisa, mille kohaselt oli üürilepingu tähtajaks 13.05.2018.
2.Tallinna Linnavalitsuse 02.06.2010 korralduse nr XXX punktiga 3 on antud XXX koos tütre XXX ja poja XXX iga viieks aastaks üürile kahetoaline korter aadressil XXX tingimusel, et nad vabastavad seni kasutatava eluruumi aadressil XXX.
3.XXX suri 12.09.2013. 07.11.2013 tegi üürniku poeg XXX Põhja-Tallinna Valitsusele avalduse üürilepingu enda nimele vormistamiseks. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 05.02.2014 kirjaga 5-29.1/1636-5 avalduse rahuldamata.
4.Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 272 lõike 4 punktile 4 ei kohaldata elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. XXX Tallinn asuv eluruum anti XXX üürile, kui eluruumi hädasti vajavale isikule. 30.05.2013 sõlmitud üürilepingu lisa punkti 12 alapunkti 2 kohaselt kinnitab ka üürnik ise, et ta on teadlik, et talle kui eluruumi hädasti vajavale isikule annab Tallinna linn üürilepingu objektiks oleva eluruumi üürile seadusest ja linna õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks. Lähtudes eeltoodust ei kuulu kohaldamisele VÕSi eluruumi üürilepingut puudutav regulatsioon ja eluruumi üürimist puudutavates küsimustes tuleb lähtuda Tallinna linna õigusaktidest.
5.Vastavalt 30.05.2013 sõlmitud üürilepingu lisa punktile 12 kinnitas üürnik üürilepingu allkirjastamisega, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad Tallinna Linnavalitsuse määrusega kinnitatud „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“, ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistab tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Tallinna Linnavalitsuse 7. mai 2003 määrusega nr XXX kinnitatud lisa 3 „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ (edaspidi Üürilepingu tingimused) punkti 20.2 kohaselt lõpeb üürileping üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 (ühe) kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku asemele lepingusse astuda.
6.Vastavalt 4. juulil 2002 sõlmitud üürilepingu punktile 10.3 on üürniku surma, alalise lahkumise või väljatõstmise korral ühel temaga koos elanud vähemalt 16 aasta vanusel perekonnaliikmel üürnikuga koos elanud perekonnaliikmete omavahelisel kokkuleppel õigus nõuda enda tunnistamist lahkunud üürniku asemel varem sõlmitud lepingu järgi. Sama tuleneb Tallinna Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määrusega nr 56 kinnitatud lisa 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“ (edaspidi Kord) punktist XXX, mille kohaselt on eluruumi üürniku surma puhul selles eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud abikaasal õigus üürniku asemel eluruumi
üürilepingusse astuda. Kui üürnikul ei olnud abikaasat, kellel on õigus või kes soovib eluruumi üürilepingusse astuda, on eluruumi üürilepingusse astumise õigus ühel teistest üüritud eluruumis üürnikuga üürileandja loal koos elanud isikul vastavalt nendevahelisele kokkuleppele. Abikaasa või muu isik võib eluruumi üürilepingusse astuda ühe kuu jooksul, alates üürniku surmast, esitades vastava teate linnavara valitsejale, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum. Eluruumi üürilepingusse astumine surnud üürniku asemel vormistatakse üürilepingu lisas, mille aluseks on linnavara valitseja korraldus või käskkiri. Linnavara valitseja säilitab eluruumi üürilepingusse astumist käsitlevat korraldust või käskkirja koos eluruumi üürilepinguga. XXX ei ole isik, kes oleks elanud koos üürnikuga XXX. Kostja on saanud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 2. juuni 2010 korraldusega nr XXX üürile koos ema ja õega XXX Tallinn asuva eluruumi. Ka rahvastikuregistri andmete kohaselt elab kostja XXX asuvas eluruumis.
7.Isegi, kui kostja XXX asuvat eluruumi kasutas, siis ei toimunud see kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Korra punkti 35 kohaselt on lubatud üürile antud eluruumi üürniku abikaasa, alaealiste laste, töövõimetute vanemate ja teiste isikute majutamine linnavara valitseja, kelle valitsemisel on üürile antud eluruum, loal, mis on vormistatud linnavara valitseja korralduse või käskkirjaga. XXX üürnikule luba teiste isikute majutamiseks antud ei ole, mistõttu puudus ja puudub kostjal õigus nimetatud eluruumi kasutada.
8.Põhja-Tallinna Valitsus kohustas kostjat vabastama ja tagastama XXX Tallinn asuva eluruumi valduse Tallinna linnale hiljemalt 30 päeva jooksul arvates teatise kättesaamisest. Käesoleva ajani ei ole vastustaja oma võlgnevust likvideerinud ega eluruumi vabastatud ning Põhja-Tallinna Valitsusele tagastanud.
9.Kostjal puudub hagejaga kehtiv leping või kokkulepe nimetatud eluruumi kasutamiseks, seega kasutab kostja eluruumi ilma õigusliku aluseta ja ei võimalda hagejal oma asja vallata, millise käitumisega rikub kostja valdust, takistades hagejal teostada tegelikku võimu asja üle.
10.Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et 4. juunil 2002 sõlmitud üürilepingu (edaspidi üürileping) 1.1 kohaselt on üürilepingu esemeks üürniku ja tema perekonnaliikmete kasutusse antav Tallinnas XXX tänaval, majas nr XXX asuv eluruum. Lisaks viitab kostja täiendavalt üürilepingu punktidele, mis reguleerivad perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi.
11.Tallinna Linnavalitsuse 24. septembri 1993 määruse nr 308 punktiga 1 kinnitati eluruumi üürilepingu vorm. Nimetatud määruse punkti 2.1 kohaselt tuli Tallinna linnale kuuluvate eluruumide valdajail sõlmida alates 1. oktoobrist 1993 k.a. kõik eluruumi üürilepingud punktis 1 nimetatud vormi kohaselt. See, kas isik sai Tallinna linnale kuuluva eluruumi üürile üksi või koos perega, tulenes vastavast korterikomisjoni ja volikogu otsusest. XXX sai vastavalt Tallinna Linnavolikogu 20. juuni 2002 otsusele nr 322 üürile üksinda XXX , Tallinn asuva eluruumi, kuna ta kasutas ka eelnevalt Tallinna linnale kuuluvat eluruumi asukohaga , Tallinn üksinda. Samuti ei avaldanud XXX asuva eluruumi üürile saamise avalduses, et ta sooviks nimetatud eluruumi kasutusse saada koos pojaga. Nimetatud kinnitab ka Põhja-Tallinna Valitsuse Korterikomisjoni 26.03.2002 istungil protokoll nr XXX punkt 27, mille kohaselt leidis komisjon, et XXX antakse üksinda üürile XXX asuv eluruum. XXX, XXX ja XXX kasutasid samal ajal hagejale kuuluvat eluruumi asukohaga XXX. Seda kinnitavad ka rahvastikuregistri andmed.
12.Kostja ema XXX on kirjutanud Põhja-Tallinna Valitsusele mitmeid avaldusi eluruumi üürile saamiseks. Kõigis nimetatud avaldustes on avaldaja märkinud oma pereliikmeteks kostja ja XXX. 19. augustil 2014 avalduses on XXX oma allkirjaga kinnitanud, et ta on kaastaotleja XXX eluruumi üürile saamisel. Tallinna Linnavalitsuse 2. juuni 2010 korralduse nr XXX punkti 3 kohaselt otsustati XXX koos tütre XXX ja poja XXX anda üürile XXX tingimusel, et nad vabastavad seni kasutatava eluruumi aadressil XXX. Seega on hageja andnud oma nõusoleku kostjale kasutada XXX, Tallinn asuvat eluruumi.
13.Üürilepingu tingimuste punkti 20.2 kohaselt lõpeb üürileping üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 (ühe) kuu jooksul üürniku surmast
üürileandjale soovist üürniku asemele lepingusse astuda. Kuna käesoleval juhul puudus kostjal üürileandja vastav luba XXX tn , Tallinn asuva eluruumi kasutamiseks, on XXX sõlmitud üürileping lõppenud ja kostja keeldub eluruumi valduse üleandmisest õigusliku aluseta.
14.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AÕS § 80 lg 1 palub hageja kohustada kostjat andma asukohaga XXX tn , Tallinn, mis on korteriomandina kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 19197401, eluruumi valdus üle Tallinna linnale kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Selle kohustuse vabatahtlikul mittetäitmisel määrata täitmise viisiks kostja väljatõstmine eluruumist XXX tn , Tallinn. Kostja vastuväited
15.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu. 04.07.2002 sõlmis Põhja-Tallinna Valitsuse Linnamajanduse osakond kostja isa, XXX tähtajalise eluruumi üürilepingu eluruumi üürimiseks. Lepingu esemeks oli üürniku ja tema perekonnaliikmete kasutusse antav Tallinnas XXX tänaval, majas nr XXX asuv eluruum. Alates üürilepingu sõlmimisest 04.07.2002 elab XXX tänaval, majas nr XXX asuvas eluruumis kostja, kes kasutab üüritud eluruumi üürniku perekonnaliikmena.
16.Üürniku perekonnaliikmete õigused ja kohustused on ettenähtud lepingu punktis 10.1, mille kohaselt üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed kasutavad üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust. Täisealised perekonnaliikmed kannavad üürnikuga solidaarset varalist vastutust lepingust tulenevate kohustuste järgi.
17.Puudub vaidlus või kahtlus selles, et kostja on üürniku perekonnaliige, mistõttu tema õigus üüritud eluruumi kasutamiseks võrdselt üürnikuga tuleneb otseselt üürilepingust ning hageja väide, et kostja kasutab eluruumi õigusliku aluseta, on ebaõige ja eksitav. Hageja ei ole üürilepingus kokku leppinud, et üürnikul oleks vajalik pereliikmete majutamiseks eelnevalt eraldi üürileandja luba. Samuti ei ole üürilepingus kokku lepitud nimeliselt, kes üürniku perekonnaliikmetest eluruumi kasutada tohivad. Kuivõrd hageja on eluruumi andnud lepinguga üürniku ja tema perekonnaliikmete kasutusse üürilepingus perekonnaliikmeid eraldi nimetamata, siis on kostja poolt eluruumi üürniku perekonnaliikmena kasutamine õiguspärane. Üürniku perekonnaliikmena on kostja ka kõiki lepingust tulenevaid kohustusi kandnud.
18.Kostja on alates 04.07.2002 hagejale tasunud igakuiselt enda isiklikult pangakontolt XXX üüri- ja tarbitud kommunaalteenuste arveid, sõlminud võrguteenuse ja elektrienergia ostmiseks lepingu OÜ-ga Jaotusvõrk ja Eesti Energia AS-iga, kaabel tv teenuste ostmiseks AS-iga Starman. Eluruum XXX on kostja ainus elukoht alates 04.07.2002.
19.Kuivõrd kostja on koos üürnikuga samas eluruumis elanud alates 04.07.2002 ja on üle 16aasta vanune perekonnaliige, siis üürniku surma korral 12.09.2013 oli tal õigus nõuda enda tunnistamist eluruumi XXX üürnikuks surnud üürniku asemel varem sõlmitud lepingu järgi.
20.Kostja kasutab vaidlusalust eluruumi õiguspäraselt lepingu alusel. Ta on õigeaegselt teatanud hagejale oma tahtest surnud üürniku asemel üürilepingusse astumiseks, mis on muutunud kehtivaks 26.09.2013.a. hageja poolt kättesaamisega ning tahteavalduses väljendatud õigusliku tagajärje saabumiseks täiendavalt hageja nõusolekut ei vaja.
21.Vaidlusaluse üürilepingu tähtaeg ei ole möödunud. Seda ei ole erakorraliselt üles öeldud ja see ei ole lõppenud üürniku surmaga, mistõttu hageja ei saanud 12.09.2013.a. seoses üürniku surmaga üürilepingut lõpetada.
22.Kostja arvates on ekslik hageja arusaam, et tulenevalt VÕS §-st 272 lg 4 punktist 4 ei kuulu kohaldamisele VÕSi eluruumi üürilepingut puudutav regulatsioon ja eluruumi üürimist puudutavates küsimustes tuleb lähtuda Tallinna linna õigusaktidest. Sellise hageja käsitluse välistab vaidlusalune üürileping, mille punkti 11.5 kohaselt muud eluruumi üürilepingu lõppemise ja lõpetamisega seonduvad küsimused lahendatakse vastavalt Elamuseadusele ja teistele Vabariigi õigusaktidele. Eluruumi üürilepingu lõppemise ja
lõpetamisega seonduvad küsimused reguleerib võlaõigusseadus, mistõttu kostja arvates vastavad sätted kuuluvad kohaldamisele ka käesolevas asjas. VÕSi sätted kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele ka seetõttu, et vaidlusaluses üürilepingus puuduvad VÕS § 272 lg 4 punktis 4 ettenähtud erandi rakendamiseks vajalikud eeldused. Eelkõige pole üürilepingu sõlmimisel üürnikku teavitatud, et eluruumi üürilepingu kohta käivaid sätteid konkreetse üürilepingu puhul ei kohaldata.
23.Hageja osundatud rahvastikuregistri andmed ei oma käesolevas asjas olulist tähendust. Kostja on küll hageja nõudel rahvastikuregistris registreeritud aadressil XXX, kuid ei ole sellel aadressil kunagi elanud. See, et Linnavalitsuse korralduses ja üürilepingus on märgitud, et kostja hakkab seda korterit kasutama, on üürileandja nõusolek üürnikule ( XXX), keda ta eluruumi võib majutada, millest ei ole aga tekkinud kostjal üürisuhet hagejaga ega kohustust selles eluruumis elada.
24.Arvestades asjaolu, et kostja kasutab vaidlusalust eluruumi õiguspäraselt üürnik XXX perekonnaliikmena hagejaga 04.07.2002 sõlmitud üürilepingu alusel ja on õigeaegselt, üürniku surmast ühe kuu jooksul teatanud hagejale oma tahtest surnud üürniku asemel üürilepingusse astumiseks, mis on muutunud kehtivaks 26.09.2013.a. hageja poolt kättesaamisega, mistõttu kostja valdab XXX eluruumi seaduslikul alusel ja esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
26.Hageja on esitanud kostja vastu nõude Tallinnas XXX asuva korteri valduse üleandmiseks. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et kostja valdus ei ole ebaseaduslik.
27.Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõttega tõendanud, et korteriomand asukohaga Tallinn XXX kuulub hagejale (tlk 5) ning antud küsimuses puudub poolte vahel vaidlus. Pooled vaidlevad, kas kostja valdus korterile on ebaseaduslik.
28.Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostjal on seaduslik alus Tallinnas XXX asuva korteri valdamiseks. Nähtuvalt hageja ja kostja isa XXX vahel 14.07.2002 sõlmitud üürilepingust (tlk 10-13) anti vaidlusalune eluruum üürile kostja isale. Esialgset üürilepingut pikendati selle läbisaamisel esmalt 14.05.2008 üürilepingu lisaga (tlk 9) ja seejärel 30.05.2013 üürilepingu lisaga (tlk 8), millest nähtuvalt kehtib üürileping üürilepingu teine lisa 15.05.2013 kuni 13.05.2018. Kostja isa, kes oli üürilepingu pool, suri 12.09.2013 (tlk 65).
29.Kostja isa surma hetkel hageja ja kostja isa vahel kehtinud 30.05.2013 üürilepingu lisast nähtuvalt kehtisid lepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse määrusega kinnitatud „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“. Samuti nähtub üürilepingu lisa punktist 12.2, et kostja isale on hageja poolt eluruum üürile antud kui eluruumi hädasti vajavale isikule. Nähtuvalt eeltoodust kehtivad antud üürilepingu puhul Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr XXX lisaga 3 kinnitatud „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“, mille punkti 20.2 kohaselt leping lõpeb üürniku surmaga, v.a juhul, kui üürileandja loal eluruumis elanud isik teatab 1 kuu jooksul üürniku surmast üürileandjale soovist üürniku asemel lepingusse astuda. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eeltoodud sättest saab üürniku surma korral üürilepingusse üürniku asemele astuda üksnes isik, kes
elas eluruumis üürileandja loal. See tähendab, et kostjal on võimalik taotleda oma isa asemel üürilepingu ülevõtmist üksnes juhul, kui kostja elas XXX korteris hageja loal.
30.Kohus märgib, et tõendeid selle kohta, et kostja elas hagejale kuuluvas eluruumis hageja loal, käesoleva menetluse raames esitatud ei ole. Nähtuvalt nii 14.05.2008 üürilepingu lisast kui 30.05.2013 üürilepingu lisast on alapunktis 11 olev lahter „Üürnikuga koos eluruumi kasutama asuvad isikud“ tühi. Seega ei ole kostja saanud hagejalt luba eluruumi elama asumiseks ning teda ei ole sellise isikuna lepingutes ka kajastatud. Menetluse raames esitatud dokumentidest nähtuvalt on kostja andnud oma allkirja hoopis 13.04.2010 kostja ema poolt esitatud avaldusele Tallinnas XXX asuva eluruumi üürilise andmiseks. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on taotlejaga, s.o oma emaga ühist eluruumi taotlev isik. Juhul, kui kostja oleks soovinud, et teda arvestataks kostja isa eluruumis elava isikuna, mitte kostja ema eluruumis elava isikuna, oleks kostja pidanud esitama vastava taotluse seoses tema isa üüritava korteriga, mitte tema ema poolt üüritud korteriga. Olukorras, kus kostja oli hagejale esitanud juba ühe avalduse enda arvestamiseks tema emale üürile antavas korteris elava isikuna, ei pidanudki hageja eeldama, et kostja soovib enda sisse kandmist isaga koos elava isikuna.
31.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et olukorras, kus ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja elas hagejale kuuluvas korteris hageja loal, et ole kostjal tulenevalt 30.05.2013 üürilepingu lisast ja Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr XXX lisaga 3 kinnitatud „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ punktist 20.2 õigust taotleda enda asumist üürilepingusse oma isa asemel. See tähendab, et hageja ja kostja isa vahel sõlmitud üürileping on lõppenud 12.10.2013 ning kostjal kehtivat üürilepingut ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjal puudub õiguslik alus hagejale kuuluva korteri valdamiseks.
32.Kostja on esitanud vastuväidete, et antud juhul tuleks lähtuda esialgses üürilepingus sätestatud punktist 10.3, mille kohaselt oli üürnikuga koos elanud pereliikmel õigus üürniku surma korral asuda ise korterit üürima. Kohus märgib, et nähtuvalt esialgsel üürilepingul märgitust kehtis see kuni 04.07.2007. Esmase lepingu lõppemisel on hageja ja kostja isa vahel sõlmitud uued lepingu lisad, milles on kokku lepitud ka uued tingimused. Kostja isa on lepingu lisad allkirjastanud ning nähtuvalt lepingu lisades sätestatust on kostja isa oma allkirja andmisega kinnitanud, et ta on teadlik, et lepingu suhtes kehtivad „Munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ ning eluruum on talle üürile antud kui eluruumi hädasti vajavale isikule. Kohus märgib, et ajal, mil kostja isa suri, kehtis 30.05.2013 sõlmitud lepingu lisa ning kohtul tuleb lähtuda nimetatud lepingu lisas lepingu poolte vahel kokkulepitud tingimustest. Samuti märgib kohus seoses kostja seisukohaga, et antud juhul tuleks kohaldada võlaõigusseadusest tulenevaid eluruumi üürilepingu küsimust reguleerivaid üldsätteid, et nähtuvalt VÕS § 272 lg 4 p-st 4 ei kohaldata elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. Nagu kohus on eelnevalt viidanud, siis on kostja isa 30.05.2013 sõlmitud lepingu lisa allkirjastades kinnitanud, et nõustub asjaoludega, et eluruum on talle välja üüritud kohaliku omavalitsuse poolt ning tema näol on tegemist on hädasti eluruumi vajava isikuga. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tulenevalt VÕS § 272 lg 4 p-st 4 ei kuulu antud juhul kohaldamisele eluruumi üürimist puudutavad üldsätted.
33.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja hageja kasuks tuleb kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista Tallinnas XXX asuv eluruum ning kostjat tuleb kohustada eluruumi valduse hagejale üle andmiseks 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul,
kui kostja eluruumi vabatahtlikust üleandmisest keeldub, tuleb kostja koos talle kuuluvate esemetega eluruumist välja tõsta.
34.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-st 1 on hagihind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300 eurot (tlk 24), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.