2-14-53458
Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2015. a, Jõhvi Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Kohtuasi
Korteriühistu Järveküla tee 62 hagi Ü. V.i vastu võlgnevuse 404,09 euro nõudes Hagihind: 404,09 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine / Menetluskulude jaotus
Menetlusosalised
Hageja: Korteriühistu Järveküla tee 62 (RKxxx; asukoht: Järveküla tee 62, 30322 Kohtla-Järve) Hageja esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected] ) Kostja: Ü. V. (IK xxx; elukoht: xxx, e-post: xxx )
Lõpetada menetlus korteriühistu Järveküla tee 62 hagis Ü. V.i vastu võlgnevuse 404,09 euro nõudes, kuna hageja on hagist loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Korteriühistu (KÜ) Järveküla tee 62 esitas 20.06.2014. a kohtule hagi Ü. V.i vastu põhivõlgnevuse 182,26 euro ja viivisvõlgnevuse 221,83 euro, kokku 404,09 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja Järveküla tee 62 elamus asuva korteri nr 1 omanik ja KÜ liige. Kostjal on võlg KÜ ees. Kostja nõustus kirjalikus vastuses sellega, et tal on 01.06.2014. a seisuga hageja ees hagis märgitud põhivõlgnevus. Kostja märkis, et ta on põhivõlgnevuse tasunud: 16.07.2014. a tasus 80 eurot ja 22.07.2014. a tasus 103 eurot. KÜ arvestab viivist kostja jaoks arusaamatult, põhikirjas on märgitud viivise suuruseks 0,5%, kuid korteriühistuseaduse kohaselt võib viivise määr olla kuni 0,07% päevas. KÜ ei ole kostjale teinud võlahoiatust ega pakkunud võimalust võla tasumiseks maksegraafiku alusel. Menetluskulud tuleks jagada pooleks. 17.11.2014. a teatas hageja kohtule, et kostja on põhivõlgnevuse tasunud, kuid viivisevõlg on 01.11.2014. a seisuga 261,64 eurot. Kohtuistungil 27.11.2014. a hageja esindaja selgitas, et viivist arvestati vastavalt põhikirjale (0,5% päevas). Kostja selgitas, et viivise määr ei kooskõlas seadusega, viivise arvestamine on vale ning kui ta sellest KÜ esimehega rääkis siis viimane ähvardas teda kohtuga. Kostja teatas kohtule, et KÜ tegi ümberarvestuse viiviste kohta aastatel 2011-2014 ning kostjal viivisevõlg puudub. Kostja on nõus tasuma 50% riigilõivust. Hageja esitas kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja teatas, et ta loobub hagist kostja vastu (TsMS § 206 lg 1). Kostja on oma kohustused hageja ees täitnud. Kostja täitis oma kohustused hageja ees pärast hagi kohtusse esitamist, mistõttu kostja peab kooskõlas TsMS § 168 lg 5 kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, kokku 280 eurot. Kostja esitas omapoolse arvamuse menetluskulude kohta. Kostja märkis, et ta ei ole põhjustanud kohtusse pöördumist. Hageja oleks saanud ära hoida kohtusse pöördumist, kui oleks varem täpsustanud viivise aluseks võetud määrasid. Hageja ise on tunnistanud, et viivise ümberarvestamise tulemusena puudub kostjal viivise võlg. Enne kohtusse pöördumist on kostja korduvalt soovinud, et hageja esitaks talle korrektse ja selge arvestuse põhivõla ja viivise suhtes. Hageja seda ei teinud. Kuna hageja ise on käitunud pahatahtlikult ning kostja ei ole põhjustanud
kohtusse pöördumist, palub kostja jätta rahuldamata hageja õigusabikulud. Kostja on nõus kompromissina hüvitama hageja poolt tasutud riigilõivu 50% ulatuses ehk 50 eurot.
Kohtule on esitatud avaldus hagist loobumiseks. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu. Asja materjalidest tuleneb, et kostja on peale hagi kohtusse esitamist põhivõlgnevuse tasunud ning peale viivise ümberarvestamist kostjal viivisevõlg puudub. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel makstud riigilõiv 100 eurot, ning õigusabikulud 180 eurot, sh 90 eurot hagiavalduse koostamise eest, 30 eurot osalemise eest kohtuistungil, 30 eurot arvamuse ja taotluse esitamise eest ning 30 eurot menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise eest. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Asja materjalidest nähtub, et kostja võttis esimeses kirjalikus vastuses hagile hagi põhivõla suhtes õigeks ning tasus hagejale põhivõla kahe maksega. Viivisenõuet kostja ei tunnistanud ning palus kohtul kustutada viivised (* jätta hagi viivisenõude osas rahuldamata). TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et käesolevas asjas võib analoogia korras nimetatud sätet kasutada ning jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda. Hageja ei olnud nõus 17.09.2014. a vastuses, 17.11.2014. a nõude täpsustamise avalduses ja kohtuistungil 27.11.2014. a viivisevõla nõudest loobuma ning pidas viivisenõuet põhjendatuks. Alles pärast viivise ümberarvestust, millest tulenes, et kostjal viivisevõlg puudub, esitas hageja hagist loobumise avalduse. Kohus märgib, et kui hageja ei oleks esitanud nõudest loobumise avaldust, siis oleks kohus jätnud viivisenõude rahuldamata ja menetluskulud kummagi poole enda kanda (TsMS § 162 lg 1 ja 163 lg 1). KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas, iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna tegemist on seaduses sätestatud viivise määraga, ei ole korteriühistu pädev määrama kõrgemat viivise määra. Nõudest võinuks hageja loobuda juba peale kostja esimest vastust kohtule, selle asemel, et kanda põhjendamatuid täiendavaid menetluskulusid veel 90 euro ulatuses. Kohus märgib hagejale, et kostja nõue hagejale, et viimane esitaks selge viivise ja võla arvestuse, oli mõistlik ning oleks ilmselt vältinud hagi kohtusse esitamise. Põhjendatud on ka kostja etteheide selles, et enne kohtusse pöördumist pidanuks hageja andma kostjale tähtaja kohustuse
vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtu arvates sellist võimalust ei asenda teade kohalikus ajalehes (tl 12). Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja esitab kohtule vastavasisulise avalduse (TsMS § 150 lg 4).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.