2-26-4974/5 - Muud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. H.W ei ole abielus ning tal on kaks täiskasvanud last, kes elavad eraldi. Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel roller 992E, ZN50QT-22 (2018). Võlgniku kinnitusel on roller praegu sõidukõlbmatu ja vajaks remonti. Rolleri eeldatav väärtus on 100 eurot. Muud vara H.W-le ei kuulu. Võlgnik soovib, et roller jäetaks menetluses müümata, kuna selle remontimise järel saaks ta suvel tööl käimiseks tehtavaid sõidukulusid vähendada, mis omakorda võimaldab säästetava summa panustada pankrotivarasse. Avaldaja sissetulekuteks on töötasu 950–980 eurot kuus, millele lisandub töövõimetoetus 384 eurot ja puudega täiskasvanu toetus 37 eurot kuus. Pangakontodel on kokku 79,10 eurot. Jooksvad kulutused kuus on kokku 1150 eurot: eluasemekulud 310 eurot (üür 200 eurot, ülejäänu kommunaalteenused ja elekter), toit 200 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, transport 130 eurot, sidekulud 110 eurot ning kulutused tervishoiule ja hügieenile 300 eurot. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 24 021 eurot, sh põhinõudeid on 22 095,61 eurot ja kõrvalnõudeid 1925,39 eurot. Nimekirja koostamisel ei ole püütud välja selgitada nõuete täpset suurust, sest eelnev ei mõjuta usaldusisiku poolt võlgniku maksevõimele antavat hinnangut ega kohtule antavat soovitust menetluse perspektiivi kohta. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ilmnenud. Võlgniku 1334 eurosest sissetulekust saaks arestimise kaudu teha kinnipidamisi 375 eurot kuus. Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei osutu tulevikus palju paremaks, kui see on viimastel aastatel olnud, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma ka neid võlgu, mille olemasolu tõenäoliselt ei ole alust vaidlustada. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning tema suutmatus võlgnevusi tagasi maksta ei ole ajutine. Vaatamata regulaarse sissetuleku olemasolule on võlgnik igapäevaste kulutuste katteks võtnud hulgaliselt laene. Ilmselt võttis võlgnik laene lihtsameelselt ega arvestanud laenude kogukuluga. Võlgnik püüdis võetud laene tagasi maksta, kuid ta kaotas kontrolli oma laenude üle, seejuures finantseeris ta korduvalt uue laenuga varasema laenukohustuse kustutamist. Ühtlasi tekkisid tal terviseprobleemid. Töötervishoiuarsti ettekirjutusel lubab tööandja tal praegu töötada üksnes osalise tööajaga. Võlgniku maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteo tunnustega teod. H.W suutmatus täita enesele võetud kohustusi arenes püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2022. aasta sügiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. See menetlusvariant on võimalikest võlgniku jaoks kõige soodsam. Teadaolevaid sissetulekuid arvestades ei ole võlgnik suuteline kõiki laene koos kõrvalnõuetega tasuma. Terviseprobleemide tõttu ei ole võlgnik tõenäoliselt võimeline ettenähtavas tulevikus oma sissetulekut oluliselt suurendama. Praegu ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamise põhjendatuse. Eeltoodut arvestades on võlgnikul võimalik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse käigus teha oma sissetulekust eraldisi

9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.