Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-17861 Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse M. B. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale. Pooled püüdsid leida kompromissi maksete ajatamises, kuid kompromiss ei õnnestunud kuna hageja pidas kostja pakutud maksete suurust ebapiisavaks. Kostja esitas 06.10.2014 kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. Kostja tunnistab ja võtab hagi õigeks. Hageja palub, et kohus teeks õigeksvõtuotsuse. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Hageja esitas kohtusse hagi ja palub välja mõista kostjalt 25.12.2010 sõlmitud laenulepingu nr 277026 võlgnevuse 441,66 eurot sh põhiosa 250 eurot, käsitlustasu 55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,60 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 55 eurot ning viivise põhivõlalt alates 05.08.2014 kuni põhinõude tasumiseni 9,5% aastas lepingu üldtingimuste p 8.2 kohaselt. Kostja võttis 06.10.2014 esitatud vastuses hagiavaldusele hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna viivise määraks on alates 15.04.2013 VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, mõistab kohus välja kostjalt viivise vastavalt seadusele, mitte lepingu üldtingimuste p 8.2 kohaselt. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2; 23 lg 1; § 76, § 94, § 101, § 102, § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi õigeksvõtuotsusega ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 25.12.2010 sõlmitud laenulepingu nr 277026 võlgnevuse 441, 66 eurot sh põhiosa 250 2(3)

2-14-17861 eurot, käsitlustasu 55 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 81,66 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 55 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (250 eurot) alates 05.08.2014 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress + 8% aastas). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Hageja on nimetanud tsiviilasja hinnaks 465,41 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub tagatiseta viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 176 lg 2). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 75 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses 29.04.2014 tasutud riigilõiv 45 eurot ja 01.08.2014 hagi esitamise eest tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot. Hageja teatas 12.01.2015 kohtule, et muid kulusid peale riigilõivu ei ole. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus 19.09.2014 tasutud täiendava riigilõivu 25 eurot tagastamiseks. Kohus nõudis täiendava riigilõivu tasumist ekslikult. Kuna hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest so 29.04.2014, tuli tasuda hagi esitamisel kokku riigilõivu 75 eurot, mitte 100 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 75 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja täiendav riigilõiv hagi esitamise eest 30 eurot ning viivise menetluskuludelt (75 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.