Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-14-32651 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik AS SWEDEST MOTEL GROUP esitas 22.10.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 5998,31 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mis on 30.10.2014. a kätte toimetatud. Võlgnik Eesti Firmaspordi Liit esitas 30.10.2014. a nõudele vastuväite. 11.11.2014. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS SWEDEST MOTEL GROUP nõude Eesti Firmaspordi Liit vastu 5998,31 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.11.2014.a on Pärnu Maakohus kohustanud hagejat esitama Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. 28.11.2014. a esitas AS SWEDEST MOTEL GROUP Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse Eesti Firmaspordi Liit ja Eesti Firmasport Oü vastu põhinõude 9354,54 euro, viivise 1930,69 euro ja sissenõudmiskulude (riigilõiv) 600 euro nõudes. 01.12.2014. a määrusega võttis kohus menetlusse AS SWEDEST MOTEL GROUP hagi Eesti Firmaspordi Liit vastu. 02.01.2015. a kirjaliku vastuse nõudega andis kohus hagejale tähtaja täiendavate tõendite/dokumentide esitamiseks kui hagejal on täiendavaid tõendeid kostja I vastu. Samuti selgitas kohus hagejale, et kostja II (Eesti Firmasport OÜ) on Äriregistrist kustutatud 19.02.2013.a. Avaldus 12.01.2015. a esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse Eesti Firmaspordi Liit vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ja läbivaatamata jätmiseks ning Eesti Firmasport OÜ vastu esitatud hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja kinnitab, et talle on teada TsMS §-s 426 toodud hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed ja ei soovi kohtuistungit. Samuti kinnitab hageja, et talle on teada TsMS §-s 432 toodud menetluse lõpetamise tagajärjed ja ei soovi menetluse lõpetamiseks kohtuistungit. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta kostja 1 Eesti Firmaspordi Liit osas hagi läbi vaatamata ilma istungit pidamata ning seoses hageja hagist loobumisega kostja 2 Eesti Firmasport OÜ vastu lõpetada menetlus tsiviilasjas kostja 2 osas ilma kohtuistungit pidamata. Kohtu seisukoht 1) Hageja on 12.01.2015. a esitanud kohtule avalduse Eesti Firmaspordi Liit vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega on hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja I nõusolekuta, kuna kostja I vastu on hagimenetlus eelmenetluse staadiumis (hagi on kostja I vastu menetlusse võetud 01.12.2014. a määrusega, mis on kätte toimetatud kostja I seadusliku esindaja onule ning kostja I ei ole esitanud kohtule oma kirjalikku seisukohta esitatud hagi osas). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja I, so Eesti Firmaspordi Liit vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata AS SWEDEST MOTEL GROUP hagi Eesti Firmaspordi Liit vastu osutatud teenuste eest võlgnevuse nõudes.

2-14-32651 Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-le 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja on kohtule kinnitanud, et talle on teada TsMS §-s 426 toodud hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. 2) Hageja seaduslik esindaja on 12.01.2015.a. esitanud kohtule avalduse Eesti Firmasport OÜ vastu esitatud hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 429 lg 2 järgi kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei ole kostja II, so Eesti Firmasport OÜ vastu hagiavaldust menetlusse võtnud, kuna vastavalt Äriregistrist saadud vastuse kohaselt on kostja II, so Eesti Firmasport OÜ registrist kustutatud 19.02.2013. a. Seega kohtul puudub võimalus teavitada kostjat II hageja hagist loobumise avaldusest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab AS SWEDEST MOTEL GROUP avalduse Eesti Firmasport OÜ vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist Eesti Firmasport OÜ vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse Eesti Firmasport OÜ vastu. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kohtule kinnitanud, et talle on teada TsMS §-s 432 toodud menetluse lõpetamise tagajärjed. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

2-14-32651 Kohus märgib, et kostja II osas (kelle osas kohus võttis vastu hageja loobumise hagist) on hagejal TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel õigus poole riigilõivu tagastamisele. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.