A. T.i hagi A. S., K. S. ja OÜ Aikikor vastu kinnistusraamatu ebaõigete kannete parandamise ning tahteavalduste asendamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. T. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; telefon: xxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaimo Räppo ja vandeadvokaadi abi Tatjana Dobolina (Advokaadibüroo Bjork Legal; e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja I: A. S. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; telefon: xxxx; e-post: xxxx); Kostja II: K. S. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; Kostja III: OÜ Aikikor (registrikood: 10098974; elukoht: Rohuneeme tee 7, Viimsi vald, Harju Maakond 74001). Kostjate II ja III esindaja: A. S.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta kostjate menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, kuivõrd neil puuduvad käesoleva tsiviilasjaga seonduvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
2-19-14714 menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt Aadressil Xxxx (registriosa nr xxxx) asuva kinnistu kaasomanikeks on A. S., K. S., A. T. ning OÜ Aikikor. A. S. müüs 1⁄4 mõttelise osa vaidlusalusest kinnistust OÜ-le Aikikor, millest hageja sai teada alles 14.05.2019 ehk peale 23.04.2019 kohtumääruse menetlusse võtmise kohta tsiviilasjas nr xxxx hagejale teatavaks tegemist. Hagejale tuli 1⁄4 mõttelise osa vaidlusalusest kinnistu müügist suure üllatusena, kuivõrd kostjad ei ole hageja oma kaasomandi osa müügist teavitanud ega temale ostueesõiguse teostamist võimaldanud. Hageja omab seadusest tulenevalt ostueesõigust OÜ Aikikor kaasomandi osale.
2.Hageja pöördus 28.06.2019 notari poole eesmärgiga teostada ostueesõigus õigusvastaselt võõrandatud 1⁄4 mõttelise osa kaasomandist. Notar tegi menetlusosalistele ettepaneku ilmuda 15.08.2019 kell 12:00 notaribüroosse selleks, et sõlmida ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping kinnistu, asukohaga Xxxx ühe neljandiku (1⁄4) suuruse mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks. Notarisse ilmus vaid hageja.
3.A. S. müüs 1⁄4 mõttelise osa kinnisasjast OÜ-le Aikikor, kes ei ole seaduse järgi eesõigustatud ega kaasomanik. Seega tekkis A. T.il AÕS § 73 lg-st 2 tulenevalt ostueesõigus kostjale I müüdud 1⁄4 suuruse mõttelise osa suhtes. Kuna kostja I on omanikuna kinnistusraamatusse juba kantud, siis on ilmselge, et kostja I ja kostja II on sõlminud müügilepingu, mille tõttu on VÕS § 244 lg-st 3 tulenevalt hagejal õigus teostada ostueesõigust.
4.A. S. ei teavitanud hagejat viivitamatult (VÕS § 249 lg 1) kostjaga sõlmitud müügilepingust ega selle sisust, vaid hageja sai teada müügilepingust alles aprillis 2019 hagiavalduse kätte saamisest. Järelikult hakkas ostueesõiguse teostamise tähtaeg jooksma hagiavalduse kättesaamisest (VÕS § 250).
5.Hageja palub tuvastada, et OÜ-l Aikikor on kohustus anda nõusolek 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx kohta tehtud kande kustutamiseks, mille kohaselt on 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx omanik on OÜ Aikikor; tuvastada, et 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuks on A. S. ja K. S. ning A. T.il on õigus nõuda 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) üleandmist temale müügilepingu alusel; tuvastada, et A. S.l ja K. S.l on kohustus anda nõusolek vaidlusaluse kinnistu kohta tehtud kande tegemiseks, mille kohaselt on 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanik A. T.; tunnustada A. T.i omandiõigust 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx ning nõuda see välja A. S. ja K. S. valdusest; määrata kindlaks menetluskulud ning jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
2-19-14714
6.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostjad ei ole tõendanud, et tehingust oleks hagejale nõuetekohaselt teatatud. Hageja peab autojuhi ametit ning on nädalate kaupa Eestist ning kodust ära. Seega on väljaspool kahtlust, et hageja ei olnud nimetatud tehingust teadlik. Ka notari e-kiri on saadetud hageja e-posti aadressile xxxx, mida hageja ei kasuta ning millest kostjad olid teadlikud. Seega on hagejal põhjendatud kahtlus, et kostjad kasutasid ning jagasid notarile antud hageja mailiaadressi eesmärgiga täita formaalselt seadusest tulenevat teavitamiskohustust, kuid teades, et tegelikult ei jõua kirja sisu kunagi hagejani.
7.Elektrilevi AS-iga sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmiseks lepingus hageja isiklikult ei osalenud, kuna teda esindas notariaalse volikirja alusel tema ema V. T.. Hageja ema ei oma õigusalaseid teadmisi ega osanud pöörata tähelepanu tehingu osapoolte andmetele. Kuna A. S. oli ka Aikikor OÜ esindaja, siis ei pruukinud isik aru saada, et tegemist on eraldiseisva tehingu osapoolega ega pidanudki sellest aru saama. V. T. pidi üksnes jälgima, et kõik kokkulepped Elektrilevi AS-iga saavad notari lepingusse lisatud kooskõlas temale hageja poolt antud juhistele ning keegi ei eeldanud temalt, et ta saaks orienteeruda lepinguosaliste ringis olukorras, kus sisuliselt tehing toimus temale tuttavate isikutega (A. ja K. S.).
8.Kostjate väide, justkui oleks hageja saanud müügilepingust teada hageja ema kaudu notariaalsel tehingul 14.11.2018, ei ole samuti VÕS § 249 lg-test 1 ja 3 tuleneva müüja või ostjate kohustuse täitmine. Asjas on tõendatud, et hageja registrijärgsest elukohast teadet ei saanud. Tõendatud on, et notar saatis kostjatelt saadud andmete alusel teate hageja elukohta, kuid tõendamata on, et hageja oleks vastava teate kätte saanud. Seega tõendamata on, et hageja sai kirja kätte ja tal oli mõistlik võimalus kirja sisuga tutvuda.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
9.Kostjad ei tunnista hagi. 16.12.2015 informeeris A. S. A. T.i elektroonilise kirjaga, et soovib võõrandada A. S., K. S. xxxx kuuluva eelnimetatud kaasomanike osa kinnistu 1⁄4 mõttelises osas Aikikor OÜ-le Nimetatud teatele A. T. ei vastanud (viimaste aastate jooksul ei ole A. T. A. S. poolt saadetud e-kirjadele ja kõnedele vastanud). A. S. ja K. S. broneerisid 04.01.2016 vastuvõtu aja notariaalse tehingu sõlmimiseks R. K.i notari büroos. 04.01.2016 toimus R. K.i notaribüroos, Xxxx kinnistu mõttelise osa müük, millega A. S. ja K. S. võõrandasid 1/4 mõttelise osa Xxxx asuvast kinnistust Aikikor OÜle.
10.04.01.2016 edastas Tallinna notar R. K.i büroo registripidaja A. T.ile tähitud kirja, milles oli notariaalne leping Xxxx kinnistu 1⁄4 mõttelise osa võõrandamisest Aikikor OÜ-le. Tähtkiri saadeti notari büroost, aadressile xxxx. Notari büroo poolt saadetud kirjale A. T. järgi ei läinud. Samal päeval saatis R. K.i notaribüroo registripidaja täiendavalt notariaalse lepingu Xxxx 1⁄4 kinnistu võõrandamise osas Aikikor OÜ-le A. T.i meilile xxxx.
11.05.09.2019 tegi R. K.i Tallinna notaribüroo registripidaja J. J. järelpärimise serveri haldajale (aadressile mail.ee) ja talle väljastati kinnitus, et 04.01.2016 kell 5:53 pm on saadetud elektrooniline kiri aadressile xxxx kohale jõudnud.
12.Seega, on tõendatud, et A. T. on kätte saanud notariaalse lepingu Aikikor OÜ kasuks 1⁄4 võõrandatud Xxxx kinnistust. Kuna A. T. oma ostueesõigust ei kasutanud, siis jõustus tehing kahe kuu möödudes.
2-19-14714
13.Kostjad toovad välja ka teised asjaolud, mis kinnitavad, et A. T. oli teadlik 05.09.2016 toimunud notariaalsest tehingust.
14.Elektrilevi poolt esitati ettepanek seada kinnistule Xxxx isiklik kasutusõiguse seadmise leping ja tööde käigus paigaldatakse kinnistule uued toitekaablid. Kostjad olid sellega nõus, hageja avaldas soovi võtta lisaaega läbirääkimiste pidamiseks Elektrileviga. 15.10.2018 edastas notar P. P. A. T.ile elektrooniliselt lepingu projekti Xxxx kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu projekti. Eelnimetatud lepingu projektis on esitatud kõik notariaalses tehingus osalevad osapooled, (A. S., K. S., Aikikor OÜ, A. T. ja Elektrilevi). Seega, sai A. T. teistkordselt teada, et Aikikor OÜ on üks Xxxx kinnistu kaasomanikest. A. T. ise ei osalenud Elektrilevi kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse lepingu sõlmimise tehingu juures. A. T.i esindas notariaalse volikirja alusel tema ema V. T.. 14.11.2018 toimus Tallinnas P. P. notaribüroos Xxxx kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingu tehing. Nimetatud tehingu juures viibisid A. S., K. S., Aikikor OÜ (esindaja A. S.) ja A. T.i esindajana volituse alusel tema ema V. T. ja Elektrilevi esindaja. Seega A. T. on lugenud läbi ja saanud Eleringiga sõlmitava notariaalse lepingu sisu, kus on esindatud kõik tehingust osavõtvad osapooled, sh Aikikor OÜ.
15.28.06.2019 saatis notar M.-L. P. elektroonilise kirja A. S.ale, millega kaasas oli Xxxx kinnistu ostueesõiguse teostamise leping A. T.i kasuks. Tehingu aeg oli määratud 15.08.2019. 03.07.2019 edastas A. S. notar M.-L. P.ele elektroonilise kirja, samuti käis notaribüroos kohal, milles ta teatas nii suuliselt, kui ka kirjalikult, et Xxxx eelisostuõiguse teostamise tehingut ei toimu, kuna seadusest tulenev eelisostu tähtaeg A. T.i kasuks on möödunud. Kui notar jätab teisele osapoolele tehingu mittetoimumisest teatamata, ei vastuta A. S..
16.Tulenevalt VÕS §-s 250 sätestatud tähtaeg hakkas kulgema 04.01.2016. A. T.ile notari poolt saadetud leping sisaldas kõiki olulisi müügilepingu tingimusi. Müügiobjekt, müügilepingu pooled ning ostuhind ongi VÕS § 208 lg 1 kohaselt põhilised müügilepingu tingimused. Seega, on A. T.i teavitatud vastavalt VÕS sätestatule ostueesõiguse kasutamise õigusest, mille ta on jätnud kasutamata.
17.Erilist tähelepanu osutavad kostjad 20.03.2019 kell 8.35 Antti Tõnissoni poolt A. S.’ale saadetud elektrooniline kiri, järgmise sisuga: „Palun kõik küsimused või teemad seoses xxxx kinnistuga saata minu meilile xxxx. A..“ Käesoleval digiajastul on võimalik oma elektroonilisi kirju jm vaadata mitte ainult arvuti taga istudes. See, et hageja väidab, et ta oli lähetuses ja ei saanud kätte temale olulist informatsiooni, ei ole piisav ja usutav selgitus.
18.Kostjad kinnitavad veelkordselt oma väiteid ka sellega, et A. T. oli teadlik 1/4 osa võõrandamisest Aikikor OÜ-le ühise avalduse koostamisega kinnisturaamatusse, mille allkirjastasid kõik kinnistu omanikud: Aikikor OÜ, A. S., K. S. ja A. T.. Kinnistusregistrisse esitati kõikide osapoolte ühine allkirjastatud avaldus 20.03.2017. Kandemääruse dokument nr xxxx on tehtud 10.03.2017, millele on lisatud kinnistamisavaldus. Seega, oli A. T. juba ühise avalduse koostamisel ja allkirjastamisel teadlik, et Aikikor OÜ on samuti kinnistu omanik juba 20.03.2017. Seega on hagimenetluses esitatud nõuded A. T.i poolt aegunud ja ei kuulu rahuldamisele.
2-19-14714
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • enne 04.01.2016. a olid Xxxx (registriosa nr xxxx; edaspidi kinnistu) kaasomanikud A. S. ja K. S. ja A. T.; • kostja I A. S. ja kostja II K. S. müüsid 04.01.2016 lepinguga 1⁄4 mõttelise osa kinnistust kostjale III OÜ-le Aikikor (tlk 5-9, Tallinna notar R. K.i koostatud ja tõestatud kinnistu mõttelise osa müügileping ja asjaõigusleping, notari ametitegevuse raamatu registri nr 17; edaspidi tehing); • 28.06.2019 on hageja teinud kostjatele ostueesõiguse teostamise avalduse (tlk 59, Tallinna notar M.-L. P.e koostatud ja tõestatud notariaalakt, notari ametitegevuse raamatu registri nr 3238), kus mh tegi kostjatele ettepaneku ilmuda 15.08.2019 kell 12:00 notaribüroosse selleks, et sõlmida ostueesõiguse teostamise avalduse alusel asjaõigusleping kinnistu 1⁄4 suuruse mõttelise osa omandi hagejale üleandmiseks; • notarisse ilmus vaid hageja (tlk 10, akt), kostjad teatasid mitteilmumisest (tlk 62-65, kirjavahetus); • käesoleval ajal on kinnistu kaasomanikeks A. S., K. S., A. T. ning OÜ Aikikor.
21.Hageja palub tuvastada, et OÜ-l Aikikor on kohustus anda nõusolek 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx kohta tehtud kande kustutamiseks, mille kohaselt on 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx omanik on OÜ Aikikor; tuvastada, et 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuks on A. S. ja K. S. ning A. T.il on õigus nõuda 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) üleandmist temale müügilepingu alusel; tuvastada, et A. S.l ja K. S.l on kohustus anda nõusolek vaidlusaluse kinnistu kohta tehtud kande tegemiseks, mille kohaselt on 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanik A. T.; tunnustada A. T.i omandiõigust 1⁄4 mõttelise osa kinnistust, asukohaga Xxxx ning nõuda see välja A. S. ja K. S. valdusest. Kostjad esitatud haginõuet õigeks ei võta ega tunnista enda vastu suunatud nõudeid.
22.Kokkuvõttes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on ostueesõigust teostanud seaduslikult, sh vaidlevad pooled kas ja millal on kostjad hagejat tehingust teavitanud.
23.AÕS § 73 lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. VÕS 244 lg 1 sätestab, et ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. VÕS 244 lg 3 sätestab, et asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. VÕS 244 lg 4 sätestab, et ostueesõiguse teostamine
2-19-14714 toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. VÕS 249 lg 1 sätestab, et müüja peab ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust. VÕS § 250 sätestab, et ostueesõigust võib teostada kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teistsugust tähtaega.
24.Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-142-14 p-is 13 leidnud, et VÕS § 249 lg 1 mõttes tuleb lepingu sisusse kuuluvaks lugeda kõik müügilepingu tingimused, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine. Selliste tingimuste hulka ei pruugi kuuluda mitte üksnes müügieseme hind, vaid ka näiteks müüdava eseme kvaliteet, maksetingimused ja võimaliku vastutuse välistamise kokkulepped (vt Riigikohtu 25. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-08, p 12). Kolleegium soostub hagejaga, et kuna ostueesõiguse teostamisel loetakse müügileping VÕS § 244 lg 1 kohaselt ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, peab ostueesõigusega isik olema enne ostueesõiguse teostamist teadlik, millisesse lepingulisse suhtesse ta astub ja millised õigused ja kohustused talle sellega kaasnevad. Seega kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise algusaja kindlakstegemiseks piisab, kui tuvastatakse ostueesõigusega isikule müügilepingu sõlmimisest, müügiobjektist, lepingu pooltest ja ostuhinnast teatamine. Müügilepingu esemest ja hinnast teatamist saab lugeda VÕS § 249 nõuetele vastavaks vaid juhul, kui müügilepingu sisusse muid tingimusi, millest võib oleneda ostueesõiguse teostamine, ei kuulu. Praegusel juhul on kohus otsuses tuvastanud, mida sisaldas kostja I teade hagejale, kuid otsusest ei selgu, milliseid tingimusi sisaldas vaidlusalune müügileping. Müügilepingu tingimusi tuvastamata ja neid teates kajastatud müügilepingu sisuga võrdlemata ei saa ostueesõiguse teostamise tähtaja alguse üle otsustada.
25.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. septembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-08, p-is 12 on avaldatud seisukohta, et võimalike vaidluste korral peab just müüja tõendama, et ostueesõigusega isikut on teavitatud nii müügilepingu sõlmimisest kui ka selle lepingu tingimustest. Kuna selle tõendamine ei pruugi olla lihtne, oleks otstarbekas eelistada ostueesõigusega isikule lepingu koopia esitamist. Sama lahendi p-is 14 on Riigikohus märkinud, et võlaõigusseaduse ostueesõiguse sätted ei reguleeri täpsemalt olukorda, mil ostueesõiguslast ei teavitata müügilepingust, kuid ta saab müügilepingust ja selle sisust teada kas ise või kellegi kolmanda isiku kaudu. Kolleegium on seisukohal, et sellisel juhul tuleb VÕS §-de 249 ja 250 mõtte kohaselt lugeda ostueesõiguse teostamise tähtajaks mõistlik tähtaeg arvates müügilepingust ja selle sisust teadasaamisest. Seejuures ei saa see mõistlik tähtaeg olla lühem VÕS §-s 250 sätestatud kahekuulisest tähtajast kinnisasjade korral. Seejuures tuleb arvestada, et ostueesõiguslase suhtes on rikutud VÕS §-s 249 ettenähtud teatamise kohustust. Mõistliku tähtaja kindlakstegemisel tuleb arvestada ka asjaolu, et VÕS § 249 rikkumine ei anna ostueesõiguslasele õigust tekkinud olukorda pahatahtlikult ära kasutada, nt pärast müügilepingu olulistest tingimustest teadasaamist viivitada hea usu põhimõtet rikkudes ostueesõiguse teostamisega.
26.Esmalt märgib kohus, et hagejale 16.12.2015 saadetud e-kirja (tlk 39) ei saa pidada kohaseks teavituseks VÕS § 249 järgi, kuna selleks hetkeks ei olnud lepingut sõlmitud ning seetõttu ei olnud teada selle tingimused ja sisu. Samuti ei asjakohased viited 18.10.2018 tehingule (tlk 50-58), kuivõrd selle raames võis hageja saada teadlikuks üksnes müügilepingu sõlmimise faktist, mitte selle olulistest tingimustest.
2-19-14714
27.Järgnevalt käsitleb kohus notari poolt hagejale edastatud teadete temaatikat. 04.01.2016 lepingu p-s 5.5 paluvad kostjad I-II notaril esitada lepingu kinnitatud ärakirja ostueesõiguse teostamiseks hagejale aadressil xxxx ja e-posti aadressil xxxx. Notar on vastava kohustuse 04.01.2016 täitnud (tlk 44), kuid on kostjat teavitanud, et paberkandjal ei õnnestunud lepingut hagejale kätte toimetada ja see tagastati 27.01.2016 notaribüroole hoiutähtaja möödumisel (vt ka kostjate 28.01.2020 menetlusdokumendi lisad). E-posti aadressile xxxx saadetud e-kiri on serveripidaja kinnitusel adressaadini jõudnud (tlk 47 pöördel, 48 pöördel). Hagejale saadetud e-kirja manuses oli ka vaidlusalune leping (vt kostjate 28.01.2020 menetlusdokumendile lisatud notari kinnitus).
28.Hageja on aga viidanud, et viibib tihti lähetuses ja ei kasuta e-postiaadressi xxxx. Kostjad, esitades kohtule hulganisti poolte vahel peetud kirjavahetust (vt kostjate 05.01.2020 menetlusdokumendile lisatud kirjavahetus), on aga tõendanud vastupidist. Tähelepanuväärne on ka hageja enda palve kasutada vaidlusaluse kinnistuga seonduva suhtluse korral just e-postiaadressi xxxx. Hageja on märkinud, et kõnealused tõendid võivad olla kostjate poolt redigeeritud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendite võltsitust piisavalt põhistanud, arvestades sealjuures kirjavahetuse sisu. Hageja on enda e-posti aadressiks vaidlusaluse aadressi märkinud ka Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud 13.03.2017 kinnistamisavalduses (vt kostjate 28.01.2020 menetlusdokumendi lisad). Seega on ebaõige hageja väide, et nimetatud e-postiaadressi vahendusel ei ole võimalik hagejal mistahes infoga tutvuda.
29.TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel varem selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1123-07, p 12; 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18). Arvestades, et (i) 2016. a oli interneti püsiühendus laialdaselt levinud, (ii) hagejal oli võimalik oma e-posti kontrollida ka muul viisil kui üksnes arvuti abil, (iii) hageja ei ole väitnud, et tal puudusid sel ajal internetiühendus või vastavad seadmed e-posti kontrollimiseks või lepinguga tutvumiseks, (iv) kostjad on tõendanud, et notari poolt 04.01.2016 hagejale edastatud teade on hageja e-post teenusepakkuja serverisse jõudnud, (v) kohtu hinnangul on füüsilisest isiku puhul mõistlik e-posti kontrollimise sagedus vähemalt kord nädalas, loeb kohus notari poolt 04.01.2016 hagejale edastatud teate kättesaaduks 11.01.2016. Kuivõrd hagejale saadetud teatega edastati talle ka vaidlusalune leping, puudub kohtul vajadus hinnata, kas hagejat on teavitatud kõigist tehingu olulistest tingimustest.
30.Kuivõrd VÕS § 249 kohane teade sõlmitud müügilepingu kohta on hagejale kätte toimetatud 11.01.2016, oli hagejal võimalus kostjaid ostueesõiguse teostamisest teavitada kuni 11.03.2016 (VÕS § 250 – kinnisasja puhul tähtaeg 2 kuud; TsÜS § 136 lg 3). Hageja, koostades vastava avalduse alles 28.06.2019, on ostueesõigust teostanud hilinenult ja sellest johtuvalt tagajärjetult. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
2-19-14714
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
33.Kohus on andnud pooltele võimaluse esitada menetluskulude nimekirjad. Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka kohtutoimikust ei nähtu, et kostjatel oleks käesolevas asjas menetluskulusid tekkinud. Seega määrab kohus, et kostjatel puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.