2-14-61397/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud XXXOÜ esitas 24.11.2014 pankrotiavalduse. Kohus algatas 27.11.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise halduri aruanne 11.12.2014 esitas Indrek Lepsoo kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 20 338,72 eurot. Võlgniku varaks on arvelduskontol olevad rahalised vahendid 3,71 eurot ja 5 USA dollarit ning võimalik nõue juhatuse liikme vastu summas 14 537,37 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ning vastav seisund pole ajutine. Ühtlasi leiab haldur, et võlgniku edasise majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine haldur leiab aruandes, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda äriplaani mitterealiseerumine, ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja väär majandustegevuse riskide hindamine muutunud majanduskeskkonnas, s.h vähene müügikäive, mille arvelt ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta võetud kohustusi ning sellele järgnenud erimeelsused võlgniku juhatuse liikmete vahel, mis on toonud kaasa võimalikud juhtimisvead ning ei ole välistatud ka kuriteo tunnustega teod (KarS § 201). Haldur märgib selgitavalt, et võlgniku kaks juhatuse liiget on viidanud sellele, et kolmas juhatuse liige on omastanud kassaraha. Ajutisel halduril pole õnnestunud selle väidetava omastamise kohta täpsemaid andmeid saada ning see vajaks täpsemat analüüsi ja uurimist pankrotimenetluses. Ajutine haldur ei ole selgeid tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad võlgnikul vahendid ning pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui deposiidina ei maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt kohtu poolt määratud summat. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 20 338,72 euro ulatuses ja varaks on väidetav nõue summas 14 537,37 eurot juhatuse liikme vastu ja arvelduskontol olevad rahalised vahendid 3,71 eurot ja 5 USA dollarit. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. Ajutine haldur on aruandes välja toonud, et pole välistatud, et ühe maksejõuetuse põhjustajana on käsitletav kuriteo toimepanemine ühe juhatuse liikme poolt, mis seisnes kassaraha omastamises. Samas pole antud juhul ilmnenud piisavalt tõendeid sellise kuriteo toimepanemise kohta juhatuse liikme poolt, mistõttu ei saa käesoleval hetkel asuda seisukohale, et nimetatud kuritegu on tõepoolest toime pandud ja juhatuse liikme vastu eksisteerib seetõttu rahaline nõue. Eeltoodu väljaselgitamine saaks toimuda pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tegi 15.12.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot hiljemalt 30.12.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud summat kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole tasutud. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pole deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud, siis on põhjendatud lõpetada XXXOÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele XXX (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus märgib selgitavalt, et PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Kohus lähtub eeltoodud sättest ajutise halduri tasu väljamõistmisel riigi vahenditest. Ajutine haldur on 11.12.2014 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot (sh käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 912 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 49 eurot (sh käibemaks), kokku 961 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 397 euro ulatuses välja mõista riigi vahenditest osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) kasuks arvelduskontole nr XXX. XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) kasuks. Ajutise halduri tasu summas 515 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas 49 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXXOÜ-lt osaühingu INC Partner (registrikood 11008111) kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik