Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-13-38278 29. detsember 2014, Narva
Kohtuasi
S M hagi Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) vastu saamata jäänud palga nõudes 309 € Hageja: S M (isikukood XXX) Kostja: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75003909) Kostja esindaja: Deniss Iškin (isikukood XXX) Hagimenetlus 15.12.2014, avalikul kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
Tsiviilasi nr 2-13-38278
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Esialgselt esitas S. M hagi lasteaia Jaaniussike vastu saamata palga väljamõistmiseks. Pärast hagi vastuse saamist ja kohtu selgituste tegemist esitas ta hagi Sillamäe linna (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) vastu (tl 82-83). Hagiavaldustes toodud asjaolude kohaselt (tl 2-3, 82-83, 106) hageja töötab Sillamäel lasteaias Jaaniussike 02.04.2007.a. sõlmitud tähtajatu töölepingu alusel tervishoiutöötajana ning tema kohustustesse kuuluvad masseerija ja ravikehakultuuri teenused. Palk oli määratud töölepingu p.
Tsiviilasi nr 2-13-38278
588.- euro 2013.a. töötatud 12 kuu eest (401-352 x 12= 588.-) ja 230.- euro 2014.a. töötatud 5 kuu eest (401-355 x 5= 230.-), seisuga 31.05.2014.a. Kokku seisuga 31.05.2014.a. välja mõista kostjalt 818.- euro.
Hagi vastuse kohaselt (tl 110-111) 2. aprillil 2007. a Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktor Nina Shulyatieva ja S M (edaspidi Hageja) sõlmisid tähtajatut töölepingut nr 76. Vastavalt oma 28. märtsi 2007. a avaldusele ning Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktori Nina Shulyatieva 2. aprilli 2007. a käskkirja nr 2-1/9 ja Sillamäe Lasteaia Jaaniussike koosseisu alusel asus Hageja masseerija (0,5 palgamäära) ja ravikehakultuuri instruktori (0,5 palgamäära) tööülesannetele. Ülalnimetatud töölepingu punkti 4.1 ja töölepingu viimase, 4. veebruari 2011. a, muutmise kohaselt moodustas Hageja töötasu 319,56 eurot kuus. Seoses Vabariigi Valitsuse poolt uue töötasu alammäära kehtestamisega alates 1. jaanuarist 2013. a ning Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktori Nina Shulyatieva 22. jaanuari 2013. a käskkirja nr 2-1/1 alusel moodustas Hageja töötasu 320 eurot kuus. Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktori Nina Shulyatieva 4. märtsi 2013. a käskkirjaga nr 2-1/3 kinnitati Sillamäe Lasteaia Jaaniussike töötajate uued palgamäärad alates 1. jaanuarist 2013. a, sh Hagejale summas 352 eurot kuus. Seoses nimetatud palgatõusuga oli Hagejale 12. märtsil 2013. a pakutud vormistada palgatõus temaga 2. aprilli 2007. a sõlmitud töölepingu nr 76 lisana, kuid Hageja keeldus vastavat lisa allkirjastada. Seoses sellega, et töötajale makstakse töötasu, millest pooled kokku leppisid, s.o töölepingus sätestatud töötasu, Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktori kohusetäitja Julia Popova 29. aprillil 2013. a käskkirjaga nr 2-1/6 kinnitati Hageja töötasu summas 320 eurot kuus alates 1. aprillist 2013. a. Hiljem antud käskkiri tühistati Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktori kohusetäitja Julia Popova 11. oktoobri 2013. a käskkirjaga nr 2-1/15 ning Hagejale tehti töötasu tasaarvestus alates
Tsiviilasi nr 2-13-38278
Hageja on seisukohal, et tema töötasu suuruseks peaks olema 401 eurot, sest tema ametikoht on tervishoiutöötaja ning palga selle suurusega saab lasteaia teine tervishoiutöötaja. Vaidlus poolte vahel seisneb selles, mis ametikohal Hageja töötab (kas tervishoiutöötajana või mitte) ning sellest tulenevalt, kas Hagejal on õigus töötasule summas 401 eurot või mitte. Hageja on ekslikult väidab, et tema töötab tervishoiutöötaja ametikohal. Nii Hageja 28. märtsi 2007. a avaldusest, kui ka Sillamäe Lasteaia Jaaniussike direktori Nina Shulyatieva 2. aprilli 2007. a käskkirjast nr 2-1/9 tuleneb, et Hagejat võeti masseerija (0,5 palgamäära) ja ravikehakultuuri instruktori (0,5 palgamäära) ametikohale, mis olid Sillamäe Lasteaia Jaaniussike koosseisus. Töölepingus on ekslikult nimetatud ametikohaks „tervishoiutöötaja“ ning see sõna ei tähenda ametikohta, vaid tähendab töötajate rühma kuuluvust, kellel oli soodustused puhkuste lisapäevade näol. Tervishoiutöötajate ametikohad olid ka tol ajal (ja siiamaani on olemas) Sillamäe Lasteaia Jaaniussike koosseisus (1,5 palgamäära), kuid need kohad olid alati täidetud. Alates 2007. aastast kuni 2014. aastani töötas ja töötab Hageja nimetatud masseerija (0,5 palgamäära) ja ravikehakultuuri instruktori (0,5 palgamäära) ametikohal ning sai ja saab selle ametikohale ettenähtud töötasu. 2013. aastal aga tööandja jaoks ootamatult avaldas Hageja, et tema tegelikult töötab tervishoiutöötaja ametikohal ning tema peab saama tervishoiutöötajate ettenähtud töötasu summas 401 eurot kuus. Kostja väidab, et kokkulepitud töötasu moodustas 352 eurot (käesoleval ajal 355 eurot) kuus ning sisuliselt tegi ja teeb Hageja masseerija ja ravikehakultuuri instruktori tööd, mis tõendavad ka Hageja poolt allkirjastatud ametijuhendid. Hageja töötab Kostja juures masseerijana ja ravikehakultuuri instruktorina, milliste ametikohad ei ole tervishoiutöötaja „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse“ (edaspidi TTKS) § 3 lg 1 mõttes (ei nõudnud vastava kvalifikatsiooni). TTKS mõttes saab ainult tervishoiutöötaja osutada tervishoiuteenust, see tuleneb ka TTKS seletuskirjast. TTKS § 2 lg 2 alusel on Sotsiaalminister oma 10. jaanuari 2002.a määrusega nr
kehtestanud tervishoiuteenuste loetelu (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/l63343) ning selle § 1 alla ei ole võimalik mahutada Hageja osutatud teenuseid. Hageja ei ole esitanud väiteid, mis lubaksid järeldada, et ta tegeles ülalnimetatud sotsiaalministri määruses viidatud klassifikatsioonis RHK-10 toodud haiguste diagnoosimise või ravimisega, rääkimata kirurgiliste protseduuride teostamises nimetatud määruse § 1 p 2 kohaselt. Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Hageja vastavat tõendit ei oma. Hageja poolt esitatud tõend ei vasta Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määruse nr 145 „Tervishoiutöötaja registreerimistõendi vorm“ lisaga (vt: https://www.riigiteataia.ee/aktilisa/0000/1325/2816/13252860.pdf) kehtestatud registreerimistõendile.
Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 134) hagejale hakati maksma veidi suuremat palka alles peale seda, kui ta pöördus palga tõstmise nõudega kohtusse (esmane avaldus, kus kostjaks oli töölepingu järgne tööandja - Lasteaed Jaaniussike). Kostja vastus ei too selgust, miks hageja kolleeg, kellel on sama haridustase ja hagejaga võrdne töökogemus saab iga kuu palka 401.- euro, hagejale aga määrati miinimumpalka, s.o. 355.- euro kuus, jääb hageja oma nõude juurde.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-13-38278
Haginõude esitamisel lähtus hageja töölepingus tehtud kannetest, kus on kirjas, et hagejat võeti tööle „tervishoiutöötajana“, mitte aga sellest, mida mõtles tööandja, hagejat tööle vormistades. Eeltoodu alusel hageja hagi rahuldada. Kohustada kostjat määrata hagejale palka 401.- euro kuus 01.01.2013.a. alates. Välja mõista kostjalt saamata jäänud palk summas 956.- euro, mis koosneb: 2013.a. palgavahe 401-352=49.-, töötatud 12 kuud, seega 49 x 12=588.- euro 2014.a. palga vahe 401-355=46.-, töötanud seisuga 31.08.2014.a. 8 kuud, seega 46 x 8 = 368.- euro.
03.12.2014 ja 15.12.2014 kohtuistungitel (tl 144-147, 153-156) jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. 15.12.2014 kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Sillamäe lasteaia Jaaniussike juhataja kohusetäitjat Julia Popova (tl 153 pöördel-156).
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja lõplikuks nõudeks on kohustada kostjat määrata hagejale palka 401.- euro kuus 01.01.2013.a. alates ning välja mõista kostjalt saamata jäänud palk seisuga 31.08.2014.a. järgmise arvestusega: 2013.a. eest 588 eurot /(401 €-352 €=49 €) x 12 kuud/ 2014.a. eest (seisuga 31.08.2014) 368 eurot /(401 €-355 €=46 €) x 8 kuud/. Asja lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: S M esitas lasteaia Jaaniussike direktorile 28. märtsil 2007. a avalduse võtta teda tööle RKK (ravikehakultuuri) medõena ja masseerijana alates 02.04.2007.a (tl 117, tõlge tl 116) Sillamäe lasteaia Jaaniussike direktori Nina Shulyatieva 2. aprilli 2007.a käskkirjaga nr 21/9 võeti S. M tööle masseerija-medõe 0,5 palgamäärale ja ravikehakultuuri instruktori 0,5 palgamäärale (tl 119, tõlge tl 118) Sillamäe lasteaia Jaaniussike ja S M vahel 02. aprillil 2007 oli sõlmitud tähtajatu tööleping nr 76 (tl 4-7, tõlge tl 8-10) S M võeti tööle „tervishoiutöötaja“ nimetusega kohale 0,5 palgamääraga masseerijana ja 0,5 palgamääraga ravikehakultuuri instruktorina S. M põhipalk on määratud 4 000 krooni alates 01. jaanuarist 2013 hageja töötasu moodustas 352 € kuus (tl 122, 123-124, 125, 127). Vaidlus poolte vahel seisneb selles, kas hageja töötab tervishoiutöötajana või mitte ning kas hagejal on õigus töötasule summas 401 eurot kuus nagu teisel tervishoiutöötajal. Töölepingu seaduse (edaspidi lühend TLS) § 131 lõike 1 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Hagejaga 02.07.2007 sõlmitud töölepingu nr 76 (tl 8-10) punkti 2.1 kohaselt ta asub tööle „tervishoiutöötaja“ nimetusega kohale 0,5 palgamääraga masseerijana ja 0,5 palgamääraga RKK (ravikehakultuur). 5(7)
Tsiviilasi nr 2-13-38278
Vastavalt lasteaia Jaaniussike 2007.a koosseisude nimestiku (tl 120) punktile 14 lasteaia koosseisus on tervishoiutöötaja üksuse arv moodustab 1,5 ja üksuse kuutöötasu on 4 700 krooni, ravikehakultuuri üksus moodustab 0,5 kuutöötasuga 2 000 krooni (punkt 18) ja masseerija on 0,5 kuutöötasuga 2 000 krooni (punkt 19). Kostja esindaja selgituste ja tunnistaja J. Popova ütluste kohaselt masseerija ja ravikehakultuuri instruktor ei ole tervishoiutöötaja ning lasteaias Jaaniussike on tervishoiutöötaja 1,5 palgamäär, 1 palgamääraga töötab tervishoiutöötajana Nadežda Kostitsõna ja 0,5 palgamääraga Nina Namitova ajaks, kui Anna Tsvetkova on lapsehoolduspuhkusel. Nii 02.07.2007, kui hagejat võeti tööle, kui ka praegu kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi lühend TTKS) § 3 lg 1 kohaselt tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Tervishoiuametis (alates 09.12.2013 Terviseametis). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Tervishoiuameti (alates 09.12.2013 Terviseameti) tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Hageja kinnitas kohtule 3.12.2014 kohtuistungil, et ta ei ole registreeritud tervishoiutöötajana Terviseametis ehk ei ole kantud tervishoiutöötajate riikliku registrisse. Vastavalt TTKS § 27 lg 1 registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis märgitud kutse või eriala piirides. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud. Kohus leiab, et lähtudes ülaltoodust hageja väide, et ta töötab tervishoiutöötajana, ei ole õige, kuna ta ei ole tervishoiutöötajana registreeritud Terviseametis. Kohus leiab, et ainult asjaolust, et töölepingus märgitud, et hageja asub tööle tervishoiutöötaja kohale, ei saa järeldada, et hageja töötab tervishoiutöötajana. Samas ka 04.03.2013 käskkirja nr 2-1/3 lisa punktis 28 (tl 123 pöördel) nimetatakse hageja amet „tervishoiutöötaja“, mis viib eksitusse. Tunnistajana ülekuulatud lastewaia Jaaniussike juhataja kohusetäitja Julia Popova selgitas kõik arusaamatused lasteaia eelmise juhataja eksitustega. Kohus leiab, et kostja peab eksituse vältimiseks midagi ette võtma. Hageja ametijuhenditest (tl 129, 130) ka ei tulene, et masseerija või ravikehakultuuri instruktor on tervishoiutöötaja. Kohus leiab, et kuna hageja töötasu on määratud töölepinguga, mis on kokkulepe ja mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel, ei saa kohus kohustada tööandjat tasuma töötasu muus suuruses, kui on töölepinguga ettenähtud. Samuti ei saa kohus muuta lasteaia juhataja käskkirjad, millega kehtestati hageja töötasu, kuna käskkirjad kehtivad ja ei ole seadusega ettenähtud korras tühistatud. TLS § 3 sätestab, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse kohtlemise põhimõte keelab isiku diskrimineerimise 6(7)
Tsiviilasi nr 2-13-38278
rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või soolise kuuluvuse alusel. Kohus ei tuvastanud, et kostja diskrimineeriks hagejat või rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet. Kuna hageja saab töötasu suuruses, mis on töölepingus kokkulepitud ja mis on kehtestatud kehtiva käskkirja alusel, ei ole hageja nõuded põhjendatud ning kohus jätab hagi rahuldamata täies ulatuses.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Kuna hagi on jäetud täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1338278 hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.