Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Xxx OÜ esitas hagi MTÜ Xxx, OÜ Xxx ja OÜ Xxx vastu võla nõudes. Hageja on seisukohal, et MTÜ Xxx on OÜ-lt Xxx võtnud üle OÜ Xxx ja koos sellega ka lepingulised kohustused hageja ees, kuid jätnud vara kasutamise eest tasumata hageja arved kokku summas 259 280.krooni. Kohus asus seisukohale, et antud juhul esitatud asjaolude pinnalt puudub hagejal nõudeõigus kostja OÜ Xxxvastu ning jättis 10. oktoober 2013 määrusega hagi OÜ Xxx vastu läbi vaatamata. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 15.11.2006 sõlmiti OÜ Xxx ja OÜ Xxx vahel leping nr XXX, millega rendileandja OÜ Xxx andis rentnikule OÜ Xxx rendile Xxx majade veega varustamiseks vajaliku veekaevu ja selle aluse maatüki aadressil Xxx ning kanalisatsiooni utiliseerimiseks vajaliku kanalisatsiooni mahuti ja selle aluse maatüki aadressil Xxx. Rendilepingu punkti 3.1 kohaselt kohustus rentnik tasuma Xxx maatüki ja sellel asuva veekaevu kasutamise eest renti igakuiselt 5000.- krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest 10695.- krooni, millele lisandub käibemaks. Rendilepingust tulenev rendisumma kokku koos käibemaksuga 18 520.krooni kuus. Rendilepingu punkti 3.2 kohaselt arvestatakse tasumata arvetelt viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, so 78,5 krooni päevas ja 2355.- krooni kuus. Rendilepingu punkti 4.1 kohaselt vara kasutaja muutmise juhul kõik käesoleva lepinguga sätestatud õigused ja kohustused lähevad üle uuele kasutajale. Rendilepingu punkti 5 kohaselt kehtib Rendileping alates 01.12.2006. 01.04.2008 sõlmisid OÜ Xxx ja MTÜ Xxx(edaspidi kostja 1) Tallinna notari Maive Ottase juures gaasi- vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx, millega OÜ Xxx võõrandas trassid MTÜ-le Xxx 3,54 krooni eest, s.t iga trassi maksumuseks eraldi 1,- kroon, millele lisandus käibemaks 18%. Samuti omandati OÜ Xxx juhatuse liikmelt kinnistud, millel trassid asusid. Kõnealused trassid moodustasid ühtlasi OÜ Xxx põhivara ning olid OÜ Xxx majandusüksuseks, mille kaudu osutati teenust Xxx elamurajooni elanikele. Koos 01.04.2008 trasside võõrandmisega läks Xxx OÜ-le kuuluv ettevõte tervikuna üle MTÜ-le Xxx (vara, kliendid, lepingud). Kostja 1 mitte üksnes ei omandanud Xxx OÜ vara, vaid jätkas vahetult täpselt sama teenuse osutamist OÜ Xxx klientidele. OÜ Xxx kuulub 100 % MTÜ-le Xxx. Kostja 04.04.2008 koosolekul nr 4 otsustati asuda läbirääkimistesse hageja juhatuse liikmega hageja kinnistul asuva kanalisatsioonipaagi ja kaevu tähtajatu kasutusõiguse saamiseks. Otsustati, et MTÜ maksab mitterahalise sissemaksena kõik trassid (gaas, vesi, kanalisatsioon) ja pumpla osaühingutesse. OÜ Xxx põhikirjast nähtub, et äriühing asutatigi 13.05.2008 mitterahalise sissemaksega ja osakapitali miinimumsuuruseks nähti ette 3 miljonit krooni. Kuna OÜ Xxx tegutseb Xxx, siis sa saab ta teenust osutada ainult varasema äriühingu Xxx OÜ klientidele ja OÜ-le Xxx kuulunud võrkude ja seadmete kaudu, mis ta sai mitterahalise sissemaksena MTÜ-lt Xxx. Asjaolu tõttu, et Xxx OÜ asemel kasutas lepingu nr XXXesemeks olevat vara Xxx OÜ-ga samas mahus kostja, hakkas hageja edaspidiselt esitama teenusarveid alates 25.03.2008 kostjale. Seejuures 2008.a märts esitati arve poole kuu eest summas 8026.krooni. Edasiselt esitati perioodil kuni aprill 2008.a kuni mai 2009.a arved kogu kuu eest igakuises summas 18250.- krooni (koos käibemaksuga), kokku 14 kuu eest summas 259280.krooni. Hageja leiab, et kostjad vastutavad hagejale võlgnevuse tasumise eest ettevõtte ülemineku sätete alusel. Käesoleval juhul on tegemist ettevõtte varjatud üleminekuga OÜ-lt Xxx kostjatele. Hagejal ei ole seisukohta, kas pooltel oli ettevõtte ülemineku varjamine taotluslik. Oluline on majandusüksuse faktiline üleminek. Võrreldes OÜ Xxx majandusüksust enne selle üleminekut ja MTÜ Xxx ettevõtet kui majandusüksust peale üleminekut, on näha, et üle läinud ettevõtte struktuur on säilinud, ning varem OÜ Xxx põhikapitali moodustanud ettevõte ja klientuur moodustas pärast üleminekut MTÜ Xxx põhikapitali ja klientuuri. Arvestades vee- ja kanalisatsiooniettevõtte olemust, on õiguslikus tähenduses ettevõtte üleminek ka vältimatu.

Ettevõtte tegevuskoht on jäänud samaks. Vaidlusalusel juhul on ettevõtte ülemineku kinnituseks ka asjaolu, et Xxx OÜ-lt omandatud ettevõtet sai kasutada OÜ Xxx asutamisel mitterahalise sissemaksena. Kostja omandas ettevõtte kinkeiseloomiga müügitehingu kaudu. Kostjal enne tehingut vara puudus. Vaidlusalusel juhul kostja 1 ja OÜ Xxx majandustegevus tekkiski OÜ-ga Xxx tehtud tehinguga. Ettevõte, ehk majandusüksuse tuumik, mis kuulus enne OÜ-le Xxx ja läks esmalt üle kostjale 1, koosneb gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassidest, nende trassidega ühendatud klientidest ning hagejaga sõlmitud lepingust. Kostja 1 muutus OÜ Xxx asemel kohalikuks võrguettevõtteks. Kostjal ei olnud võimalik oma tegutsemist ilma OÜ-le Xxx kuulunud ettevõtte ülevõtmiseta alustadagi. OÜ-lt Xxx omandatud vee- ja kanalisatsioonivõrku ei olnud võimalik mujale teisaldada. Ilma OÜ Xxx vee- ja kanalisatsioonivõrguta ei ole võimalik kostjatel tegutseda. Kostjad pakuvad oma teenuseid samade vahenditega, samadele isikutele, samas kohas oma teenuseid, nagu seda tegi enne tehingut OÜ Xxx. Kostjad ei oleks olnud võimeline Xxx elanikele teenuste pakkumist jätkama ilma, et OÜ-lt Xxx oleks ettevõtet omandatud. MTÜ Xxx on OÜ-lt Xxx võtnud üle OÜ Xxx ja koos sellega ka lepingulised kohustused hageja ees, kuid jätnud vara kasutamise eest tasumata hageja arved kokku summas 259 280.- krooni. Käesoleval juhul on kostja jätkanud esialgselt vahetult ning seejärel oma funktsioonide täitmiseks asutatud OÜ Xxx kaudu OÜ Xxx tegevust selle klientide teenindamisel ja lepingu nr XXX esemeks oleva vara kasutamist, kuid jätnud vara kasutamise eest tasumata hageja arved kokku summas 259 280.- krooni, so 1 6571,01 eurot. Seega on uuteks võlgnikeks hageja ees kostjad. Rendilepingu punkti 3.2 kohaselt arvestatakse tasumata arvetelt viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest, so 78,5 krooni päevas ja 2355.- krooni kuus. Kostjate viivisevõlgnevus perioodi 25.03.2008 kuni 17.12.2010 eest 1047225 krooni ja 25 senti ehk 66929 eurot ja 89 senti. Hageja palub kohtul kostjatelt viiviste väljamõistmist kohtuotsuse tegemise aja seisuga täielikult kindla summana hagi põhivõla suuruses summas (16 571,01 eurot) ning edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni arvestusega 0,05 % päevas. Juhul kui kohus asub seisukohale, et OÜ Xxx ettevõte ja sellest tulenevalt ka haginõude aluseks olevast lepingust tulenevad kohustused ei ole kostjatele üle läinud, vastutavad kostjad hageja ees alusetu rikastumise sätete alusel ja kostjatel on hagejale tasu maksmise kohustus. Kostjad kasutasid hagejale kuuluvast varast saadavaid hüvesid perioodil märts 2008 kuni mai 2009. Kostja 1 tasus hagejale aga üksnes puurkaevu elektri eest. Hageja vara kasutamise eest kostjad tasunud ei ole. VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Käesoleval juhul saab lähtuda hageja ja OÜ Xxx vahel kehtinud 15.11.2006 lepingust nr XXX. Nimetatud leping sobib seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutava hinna määramise aluseks põhjusel, et nimetatud lepingu alusel kasutati sama vara, samas kohas ja samal otstarbel, mida kasutavad kostjad, kuid mille kasutamise eest ta keeldub maksmast. Hageja palub selliselt kohtul määrata hagejale maksmisele kuuluvaks tasuks Xxx maatüki ja sellel asuva veekaevu kasutamise eest igakuise tasuna 5000.- krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest 10695.- krooni, millele lisandub käibemaks. Rendilepingust tulenev rendisumma kokku koos käibemaksuga 18 520.- krooni kuus. Alternatiivnõude rahuldamisel tuleb viiviste arvestamisel lähtuda Võlaõigusseaduse § 113 lõikest 1.

Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 259280.- krooni, so 16571,01 EUR ja viivisevõlgnevus kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana hagi põhinõude suuruses summas 16 571,01 EUR ning edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,05 % päevas ning alternatiivsel alusel nõude rahuldamisel mõista kostjatelt välja põhivõlgnevus 259 280.- krooni, so 16 571,01 EUR ja viivisevõlgnevus kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana 2 976,59 eurot ning edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,0219 % päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate seisukoht Kostjad ei tunnista hagi ja vaidlev sellele täies ulatuses vastu. Kostjad on seisukohal, et kostjad ei ole Xxx OÜ (pankrotis) õigusjärglased, kuna OÜ Xxx kui ettevõte ei ole eri- ega üldõigusjärgluse korral üle läinud kostjatele, mistõttu ei ole võimalik OÜ Xxx kohustusi kostjatele omistada. Samuti leiavad kostjad, et hageja nõude on alusetu, kuna hageja ei ole enda nõude aluseks olevaid arveid kunagi kostjatele ega Xxx esitanud, mistõttu on kostjad veendumusel, et kõnealused arved on võltsitud ning arvete aluseks olev leping on vormistatud tagantjärele. Kostjad on seisukohal, et kõnealune gaasi-, vee –ning kanalisatsioonitrass ei ole kunagi OÜ Xxx omandis olnud, kuuludes Xxx, mistõttu ei ole OÜ Xxx kui ettevõte kunagi eri- ega üldõigusjärgluse korras kostjatele üle läinud. Et hagejate nõude aluseks on just nimelt OÜ Xxx kui ettevõte ning sealt tulenevalt ka OÜ Xxx kohustuste üleminek kostjatele, on hageja nõue alusetu. Hageja nõude aluseks on väidetavalt 15.11.2006.a sõlmitud rendileping. Kostjad on veendumusel, et kõnealune leping on sõlmitud tagasiulatuvalt/on võltsitud. Kostjatele ei ole kõnealuse lepingu aluseks olevaid arveid kunagi kätte toimetatud, samuti ei ole kõnealused arved kunagi leidnud kajastust OÜ Xxx raamatupidamises. Hageja pole varasemas kirjavahetuses kostjatele lepingut ega ka lepingust tulenevat nõuet maininud, oluligi, et kirjavahetus on toimunud enam kui 2 aastat pärast hageja nõude lauseks oleva esimese arve väljastamisest sellisele võlgnevusele osutanud. 15.11.2006.a leping on sõlmitud ilmselgelt ebaharilikel tingimustel – nii igakuine rendimakse summas 18 520 EEK ega ka viivisemäär 0,05 % päevas ei vasta turutingimustele ega ei ole vastav hageja põhikohustustega (settepaak võtab enda alla u 20 m2 kogu kinnistu 1200 m2 pindalast). Kostjad leiavad, et hageja kõnealused arved on võltsitud ning arvete aluseks oleva leping on sõlmitud tagasiulatuva kuupäevaga, mistõttu paluvad kostjad jätta kõnealused arved ning leping tõendina arvestamata. Kostjad leiavad, et hagejal puudub kasutuseeliste instituudist tulenev nõue, kuna kostjad ei ole saanud kaevu/mahutiga kasutuseeliseid, mille hüvitamist oleks hagejal õigus kostjatelt nõuda, sest hageja kinnistul paikneva salvkaevu ja mahutite kasutamine on toimunud kokkuleppel hagejaga. Kostjad juriidiliste isikutena ei ole saanud hageja arvelt mis tahes kasutuseeliseid – salvkaevu vett on kasutanud Xxx elamurajooni külaelanikud ning samuti on reovee kogumiseks kasutatud settepaaki (kanalisatsioonimahutit) üksnes külaelanike poolt. Asjaolu, et üks külaelanikest, s.o Andrus Luht, kes on ühtlasi kostja 1 ja kostja 2 juhatuse liikmeks, on kogunud külaelanikelt kokku settepaagi tühjendamise kulude katteks raha, ei tähenda, et kostjad oleks nö kasutuseeliste (kui sellised eelised ka eksisteeriks) saajaks. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et salvkaevu pumba elektrikulud tasuti hagejale kostja 1 poolt. Nii salvkaevu kui ka settepaakide kasutus on toimunud hageja nõusolekul, mis juba iseenesest välistab VÕS § 1037 lg 1 järgse kasutuseeliste hüvitamise nõude. Vastavalt kokkuleppele hagejaga varustati Xxx elamurajooni elanikke salvkaevu veega kuni elamurajooni kanalisatsiooni trasside rekonstrueerimiseni (millised tööd lõppesid mais 2009.a) ja uue kaevu rajamiseni (mis valmis mais 2009.a). Kokkuleppe kohaselt lubas hageja võtta salvkaevust vett ning külaelanikud kohustusid katma salvkaevu elektripumba elektrikulu, millises osas esitas hageja arve kostjaks

1 olevale mittetulundusühingule, mille liikmeks olid Xxx elamurajooni elanikud. Ka settepaakide kasutamiseks oli hageja nõusolek ning hageja lubas neid kasutada - reovee äraviimiseks sõitis vastav sõiduk hageja kinnistule ning tühjendas settepaagi. Külaelanikud katsid reovee äraviimise kulu, tasudes paakauto juhile teenuse eest sularahas. Nii settepaagi kui ka salvkaevu kasutus on toimunud seega hageja nõusolekul. Salvkaevu ja settepaakide kasutamine ilma hageja nõusolekuta ei oleks olnud reaalsuses ka võimalik, kuna salvkaev ja settepaak asusid hageja valduses ja omanduses oleval kinnistul. Lisaks oli hagejal igati huvi selline nõusolek ka anda, kuna hageja oli Xxx(xxx) kõrval isikuks, kes oli müünud paljudele Xxx elamurajooni elanikele kinnistud ning võtnud lepingus endale kohustuse tagada vee- ja kanalisatsioonivarustuse olemasolu – kui hageja oleks keelanud vee ja/või settepaakide kasutamise, oleks külaelanikud esitanud tema vastu koheselt müügilepingu rikkumise nõude. Salvkaevust vee juhtimise tõttu kostjatele kuuluvasse veetrassi või kanalisatsioonitrassist hageja kanalisatsioonimahutisse reovee juhtimise tõttu ei jäänud hageja ilma mis tahes kasutuseelistest – hagejal ei olnud takistatud salvkaevust vee kasutamine või kanalisatsioonimahutisse reovee juhtimine. Samuti leiavad kostjad, et vana vabariigi aegse salvkaevu kasutamise eest on igakuine tasu 18 502 EEK põhjendamatu. Settepaak oli kinnistu u 1200 m2 pindalast 20m2. Eeldatavasti võib ka nt pumpla võtta enda alla sama pindala. Nii on 40 m2 1200 m2 u 3,33% kogupindalast. Eeldades, et 18 520 EEK on kasutustasu kogu kinnistu kasutamise eest, on seega kohane tasu kasutamise eest 616,716 EEK kuus (18 520 EEK x 3,33%). Sisuliselt ei tekitanud nimetatud objektidega seonduv hagejale mingeid kulusid: salvkaev pärines II maailmasõja eelsest ajast (ehk nö vana Nurme talu), pumba elektri eest tasuti niikuinii. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus ja kohtule esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et 01.04.2008 sõlmisid OÜ Xxx ja MTÜ Xxx Tallinna notar Maive Ottase juures gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx, millega OÜ Xxx võõrandas trassid MTÜ-le Xxx3,54 krooni eest, s.t. iga trassi maksumuseks eraldi 1.- kroon, millele lisandus käibemaks 18%. Sama lepinguga omandas MTÜ Xxx Xxx kinnistud nimetusega Xxx , Xxx , Xxx , Xxx , Xxx ja Xxx , millel asusid eelnimetatud trassid (I kd tlk 44-54). Hageja nõude kohaselt 05.11.2006 sõlmiti OÜ Xxx ja OÜ Xxx vahel leping nr XXX, millega rendileandja OÜ Xxx andis rentnikule OÜ Xxx rendile Xxx majade veega varustamiseks vajaliku veekaevu ja selle aluse maatüki aadressil Xxx ning kanalisatsiooni utiliseerimiseks vajaliku kanalisatsiooni mahuti ja selle aluse maatüki aadressil Xxx ning nimetatud rendilepingu kohaselt kohustus rentnik tasuma Xxx maatüki ja sellel asuva veekaevu kasutamise eest renti igakuiselt 5000.krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest 10 695.- krooni, millele lisandub käibemaks. Rendilepingust tulenev rendisumma kokku koos käibemaksuga 18 520.- krooni kuus. Hageja on seisukohal, et on toimunud OÜ-le Xxx kuulunud ettevõtte üleminek MTÜ-le Xxx, OÜ-le Xxx ja OÜ-le Xxx ning kostjad on jätkanud esialgselt vahetult ning seejärel oma funktsioonide täitmiseks asutatud OÜ Xxx ja OÜ Xxx kaudu OÜ Xxx tegevust selle klientide teenindamisel ja rendilepingu esemeks oleva vara kasutamist. Hageja leiab, et 15.11.2006 hageja ja OÜ-ga Xxx sõlmitud rendilepingust nr XXX tulenevad kohustused on üle läinud kostjatele. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevuse perioodi märts 2008 kuni mai 2009 eest summas 259 280 krooni so 1

6571,01 eurot. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjatelt välja mõista viivise kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana hagi põhinõude suuruses summas 16 671,01 eurot ning edasi protsendina kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,055 päevas. Pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas kostjad on OÜ Xxx õigusjärglased ning kas OÜ Xxx väidetavad kohustused on kostjatele üle läinud. Pooled vaidlevad ka selle üle kas hagejal on nõue kostjate vastu hageja ja OÜ Xxx vahel väidetavalt 15.11.2006 sõlmitud lepingust VKI-1 tulenevalt. Vaidluse lahendamisel hindab kohus kõigepealt kas vaidlusalused gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside näol on tegemist OÜ-le Xxx kuulunud ettevõttega. Seejärel analüüsib kohus kas hagejal on kostjate vastu rahaline nõue seoses hagejale kuuluvatel kinnistutel asuva salvkaevu ja settepaagi kasutamisega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 01.04.2008 sõlmisid OÜ Xxx ja MTÜ Xxx Tallinna notar Maive Ottase juures gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx, millega OÜ Xxx võõrandas trassid MTÜ-le Xxx3,54 krooni eest, s.t. iga trassi maksumuseks eraldi 1.kroon, millele lisandus käibemaks 18%. Sama lepinguga omandas MTÜ Xxx Xxx kinnistud nimetusega Xxx , Xxx , Xxx , Xxx , Xxx ja Xxx , millel asusid eelnimetatud trassid 01.04.2008 OÜ Xxx ja MTÜ Xxxvahel sõlmitud lepingu punkt 1.1 kohaselt Xxx asuv gaasitrass on rajatud 2003, 2006 ja 2007, lepingu punkt 1.2 kohaselt Xxx asuv veetrass on rajatud 2002, 2004 ja 2006 ning lepingu punkt 1.3 kohaselt Xxx asuv kanalisatsioonitrass on rajatud 2002, 2004 ja 2007 (I kd tlk 44-54). Kostjate väidetele, et vaidlusalused trassid olid rajatud ilma projekti ja ehitusloata ning nende kasutamiseks puudusid ettenähtud kasutusload, ei ole hageja vastu vaielnud mistõttu loeb kohus nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 4 kohaselt tõendatuks. TsÜS § 53 lg 2 kohaselt asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. TsÜS § 54 lg 2 teine lause sätestab, et kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. Tulenevalt AÕS RakS §-st 14 on maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa, mis on maaga püsivas ühenduses, maatüki oluline osa. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et 01.04.2008 lepingu esemeks olnud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid olid ehitatud Virgo-Jürgen Lipsile kuulunud kinnisasjadele asjaõiguse alus või kehtis kinnisasja omanikul nende suhtes seadusest tulenev talumiskohustus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlusaluse 01.04.2008 lepingu esemeks olnud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid olid 01.04.2008 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu esemeks olevate kinnistute olulisteks osadeks ning kuulusid kinnistute omanikule Virgo-Jürgen Lipsile, mitte OÜ-le Xxx, mistõttu ei saanud nad moodustada OÜ Xxx ettevõtet. Asjaolu, et 01.04.2008 Tallinna notar Marive Ottase juurs sõlmitud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamise lepingu nr xxx on OÜ Xxx kinnitanud, et eelnimetatud gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrassid on OÜ Xxx seaduslikus omandis ning eelnimetatud trassid olid kantud OÜ Xxx bilanssi ei tähenda, et nad oleksid olnud OÜ Xxx omandis. Kostjad on selgitanud, et 01.04.2008 OÜ Xxx ja MTÜ Xxx vahel lepingu sõlmimisel vaidlusalused trassid ei olnud kantud ehitusregistrisse ja nende omandõiguse koha ei olnud esitada muid dokumente kui Xxx bilansi tõendi, seetõttu vormistati 01.04.2008 lepingu riskide vältimiseks selliselt, et lisaks Virgo –Jürgen Lipsult kinnistute omandamisele sõlmiti OÜ-ga Xxx müügileping gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrasside omandamiseks. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et vaidlusalused gaasi-, vee- ja kanalisatsioontrassid ei olnud OÜ Xxx omandis, siis ei saanud nad seetõttu moodustada OÜ Xxx ettevõtet. Sellest tulenevalt ei saanud toimuda OÜ Xxx üleminekut MTÜ-le Xxx ja OÜ-le Xxx. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik Xxx OÜ väidetavaid kohustusi hageja ees kostjatele omistada.

Hageja on esitanud kostjate vastu 15.11.2006 väidetavalt hageja ja OÜ Xxx vahel sõlmitud rendilepingust tuleneva rahalise nõude. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole enda nõude aluseks olevaid arveid kunagi kostjatele ega OÜ Xxx esitanud, mistõttu on kostjat veendumusel, et kõnealused arved on võltsitud ning arvete aluseks olev leping on vormistatud tagantjärele. Kohus asub seisukohal, et isegi kui saaks asuda seisukohale, et vaidlusalune gaasi-, vee- ja kanalisatsioonitrass kuulus OÜ-le Xxx ja moodustas OÜ-le Xxx kuulunud gaasi-, vee-ja kanalisatsiooniettevõtte ning on toimunud nimetatud ettevõtte üleminek kostjatele, siis kohtu hinnangul 15.11.2006 hageja ja OÜ Xxx vahel sõlmitud rendilepingu on sõlmitud tagasiulatuva kuupäevaga ning sellest ei ole tekkinud ei OÜ-le Xxx ega kostjatel hageja ees rahalise kohustusi. Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on tasunud veega varustamisega kaasneva pumbajaama elektrikulu eest. Kostjate väidete kohaselt ei ole hageja kunagi vaidlusaluseid arveid kostjatele esitanud ja kostjad said hageja nõudest kostjate vastu teada alles hageja 07.01.2010 nõudekirjast ja hageja ning kostjate varasem kirjavahetus on olnud seotud üksnes poolte vahelise kokkuleppega kaevu kasutamisel tarbitud elektri tasumise osas ning nimetatud kirjavahetuses ei ole hageja eelnimetatud lepingut ega lepingust tulenevat nõuet maininud, olgugi, et kõnealune kirjavahetus on toimunud enam kui 2 aastat pärast hageja nõude aluseks oleva esimese arve väljastamist (vastavalt 06.01.2009 ning 01.12.2006). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjatele 15.11.2006 rendilepingu alusel väljastatud arveid kunagi esitanud. 25.11.2014 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate Laura Koduste, kes töötas OÜ-s Xxx raamatupidajana ja Kaie Lips, kes oli OÜ Xxx juhatuse liige, ütluste kohaselt OÜ Xxx ei ole sõlminud lepingut OÜ-ga Xxx ja Xxx ei ole OÜ-le Xxx arveid salvkaevu ja kanalisatsiooni eest esitanud. Tunnistajate ütluste kohaselt juhul kui OÜ Xxxja Xxx OÜ vahel oleks olnud leping sõlmitud, siis tunnistajad oleksid nimetatud lepingust teadlikud olnud. Tunnistaja Kaie Lips on kinnitanud, et kõik andmed jõudsid alati OÜ-Xxx raamatupidamisse ning 2006-2008 oli OÜ Xxx raamatupidamine korrektselt korraldanud. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt tegi tema igakuiselt külaelanikele arveid vastavalt AS-i Xxxja AS-i Xxx poolt tulnud mahtude alusel ja elanike näitude alusel. Elanikud tasusid OÜ-le Xxx, XxxAS-le tasusime purgimise eest. Elanikele ei esitatud arveid vee tarbimise eest, vesi tuli vanast kaevust, kaevu eest elanikelt raha ei küsitud, kui OÜ Xxx oleks pidanud maksma iga kuu üle 18 00 krooni kaevu kasutamise ja fekaali mahuti kasutamise eest, siis OÜ Xxx ei oleks ise seda maksnud, vaid raha oleks tulnud elanike käest (II kd tlk 196-197). Kohtu hinnangul on kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Xxx(endise nimega xxx) ütlused vastusolus teiste asjas kogutud tõenditega, mis tõttu on tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Xxx on küll kinnitanud, et sõlmis lepingu, et puurkaevu kasutamise eest maksab OÜ Xxx OÜ-le Adelan KVH, kuid Xxx elanikele selle eest arveid ei esitatud ja kulud kandis OÜ Xxx. Samas tunnistaja Xxxütluste kohaselt, kui OÜ Xxx oleks pidanud maksma iga kuu üle 18 00 krooni kaevu ja fekaali mahuti kasutamise eest, siis OÜ Xxx ei oleks ise seda maksnud, vaid raha oleks tulnud elanike käest. Kohtu hinnangul on ebausutav, et olukorras milles OÜ Xxx esitas küll Xxx elamurajooni elanikele arveid AS Xxxja AS Xxxpoolt esitatud teenuste eest otsustas jätta esitamata Xxx elamurajooni elanikele arved esitamata salvkaevu ja settepaagi kasutamise eest ja pidi enda vahendite eest nimetatud arved OÜ-le Xxxtasuma. Vaidlust pole selle üle, et OÜ Xxx ühtegi arvet OÜ-le Xxxtasunud ei ole. 15.11.2005 rendilepingu sõlmimist hilisemalt kinnitavad kohtu hinnangul ka hageja juhatuse liikme Xxxpoolt kohtuistungil vande all antud ütlused. Kuigi 15.11.2006 hageja ja OÜ Xxx vahel väidetavalt sõlmitud rendilepingu punkt 2.2. kohaselt rentnik kohustub tasuma kõik varaga seotud kulud, sh elektrienergia eest on 25.11.2014 toimunud kohtuistungil hageja juhatuse liige Xxxise kinnitanud, et enne OÜ Xxx pankrotimenetlust ei küsinud hageja OÜ-lt Xxx elektri eest raha ( II kd tlk 193). Kohus ei pea usutuavaks, et OÜ Xxxoli nõus 2 aasta

jooksul ise tasuma salvkaevu pumba elektri eest ja ei pidanud vajalikuks küsida salvkaevu pumba elektri eest hüvitist OÜ-le Xxx. Kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et 01.04.2006 kuupäeva kandev rendileping on sõlmitud ilmselgelt tagantjärele ning tõenäoliselt sõlmitud eesmärgiga tekitada OÜ Xxx maksejõuetus ning seeläbi esitada OÜ Xxx vastu tagasivõtmise hagi ning lisaks nõuda näilike võlgnevuste tasumist kostjatelt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 01.04.2006 sõlmitud rendilepingu näol on tegemist ebausaldusväärse tõendiga ja kohus jätab eelnimetatud tõendi TsMS § 238 lg 3 p 1 ning TsMS § 238 lg 5 aluse tõendina arvestamata. Kuna VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust, mitte aga arve esitamisest, siis tulenevalt asjaolust, et kohus on asunud seisukohale, et tõendamist pole leidnud OÜ Xxxja OÜ Xxx vahel rendilepingu sõlmimine, siis jätab kohus tähelepanud hageja poolt kohtule esitatud arved, mida hageja on väidetavalt esitanud nii OÜ-le Xxx kui MTÜ-le Xxxväidetava rendilepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus 15.11.2006 väidetavalt hageja ja OÜ Xxx vahel sõlmitud rendilepingust tuleneva võlgnevuse nõude rahuldamata. Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhul kui kohus asub seisukohale, et OÜ Xxx ettevõte ja sellest tulenevalt hageja nõude aluseks olevast lepingust tulenevad kohustused ei ole kostjatele üle läinud palub hageja alusetu rikastumise sätete alusel kostjatelt välja mõista Xxxmaatüki ja sellel asuva veekaevu kasutamise eest igakuise tasuna 5000.- krooni, millele lisandub käibemaks ning Xxx asuva maatüki ja sellel asuva kanalisatsiooni mahuti rentimise eest 10 695.- krooni, mille lisandub käibenaks. Hageja põhinõue kokku on 259 280 krooni. Hageja palub lisaks põhinõudele välja mõista viivise 29 76,59 eurot ja edasi protsendina kui põhivõlgnevuse tasumiseni arvestusega 0,0219 % päevas. Kohus leiab, et ka hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadavaks kasuks eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit kasutanud isik hüvitama isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 1 alusel on isikult võimalik nõuda mh kasutuseeliseid. Kohus leiab, et nii hagejale kuuluva salvkaevu kui settepaakide kasutamine on toimunud hageja nõusolekul, mis välistab VÕS § 1037 lg 1 järgse kasutuseelise hüvitamise nõude. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud, et vastavalt hageja ja kostjate suulisele kokkuleppele hagejale kuuluval kinnistul asuvast salvkaevust varustati Xxx elamurajooni elanike salvekaevu veega kuni elamurajooni kanalisatsiooni trasside rekonstrueerimiseni ja uue kaevu rajamiseni. Vaidlust pole selle üle, et kanalisatsiooni trasside rekonstrueerimine lõppes mais 2009 ja uus kaev valmis 2009. mais. Vaidlust pole ka selle üle, et Xxx elamurajooni elanikud hüvitasid hagejale salvkaevu elektripumba elektrikulu, mille osas esitas hageja arve MTÜ-le Xxx, mille liikmeks on Xxx elamurajooni elanikud. Samuti pole vaidlust selle üle, et reovee äraviimiseks sõitis vastav sõiduk hageja kinnistule ning tühjendas settepaagid. Xxx elamurajooni elanikud katsid reovee äraviimise kulu, tasudes paakatu juhile teenuse eest sularahas. Asjaolu, et salvkaevu ja settepaagi kasutamine on toimunud hageja nõusolekul on tõendatud ka sellega, et MTÜ Xxxjuhatuse liige Andrus Luht on edastanud hagejale puurkaevu elektri kasutamise arvestuse ja hageja esitas MTÜ-le Xxxpumba elektrikulu eest arveid (I kd tlk 163-164). Juhul kui poolte vahel poleks olnud sõlmitud kokkulepet salvkaevu kasutamise kohta, siis ei oleks Andrus Luhtil olnud mingit alust esitada hagejale salvkaevu kasutamisega seotud elektrinäite ja tasuda salvekaevu elektri eest. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et salvkaevu ja settepaakide kasutamine ilma hageja nõusolekuta ei saanud olla võimalik, sest salvkaev ja settepaak asusid hageja omandis ja valduses oleval Xxx tee 51, Rae külas asuval kinnistul. Kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 389 mõistes tasuta kasutamise lepinguga.

Isegi kui asuda seisukohale, hageja ja kostjate vahel puudus kokkulepe salvkaevu ja settepaagi tasuta kasutamiseks, siis jääb hageja alternatiivne nõue kostjate vastu rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolt väidetavalt saadud kasutuseelise väärtust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kasutuseelise suuruse määramisel tuleb võtta lähtekohaks kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 13, Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Kohus on 10.10.2013 kirjas teinud hagejale ettepaneku VÕS § 1037 lg 1 koosmõjus TsÜS 62 lg 1 järgi hüvitise suuruse kohta tõendite esitamiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule hageja kostjate poolt väidetava kasutuseelise suuruse kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et olukorras, kus kostjad ei oleks kaevu ning kanalisatsioonipaaki kasutanud, oleks hagejal olnud võimalus saada mingisugust tulu. Vaidlus ei ole selle üle, et salvkaev ja settepaak olid ühendatud suletud Xxx elamurajooni veevarustusja kanalisatsioonitrassidega ning vaidlusalust salvkaevu ja settepaaki oli võimalik vaid hagejal endal kasutada ning ei olnud tegelikkus võimalik üldse kolmandatel isikutel kasutada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus ka hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, TsMS § 133 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Seega on tsiviilasja hind antud juhul 16 571,01 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.