2-12-53389/34 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-12-53389 Hagi õiguslik põhjendus: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Alternatiivina palub hageja nõude rahuldamisel kohaldada materiaalõigusliku alusena alusetu rikastumise sätteid. Alternatiivne nõue: Hageja esitab alternatiivse nõude juhuks, kui kohus on seisukohal, et kostja ei ole lepingu pooleks, siis hageja esitab kostja vastu alternatiivse nõude, ehk kui selgub, et laenuleping ei kehti, on hagejal TsÜS § 84 lg 1 teise lause ja VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt alusetult makstu tagastamist. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega palub hageja kohtul alternatiivselt kostjalt kohustuse välja mõistmisel juhinduda ja kohaldada alusetu rikastumise instituudist tulenevaid norme. Vastavalt TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Arvestades ülaltoodut hageja palub rahuldada hagi ja kohustada kostjat tasuma hagejale põhivõlgnevus 10 000.- €, intress summas 100.- €, sissenõutavaks muutunud viivis summas 4820.- € ning viivist 0,2 % päevas alates 15.12.2012.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited. Logmix Group OÜ ei ole antud kontekstis sellega seotud. Logmix Group OÜ ei võta hagi õigeks ja ei tunnista kostja vastu esitatud nõuet. Kostja väidab, et P.O. ei tööta ettevõttes juba üle 2 aasta ja mis puutub lepingusse P.O. ja Arikano OÜ (J.L. ei oma Logmix Group OÜ mingit seost. Alates 06.01.2011.a. ei ole P.O. ́l mitte mingit esindusõigust Logmix Group OÜ suhtes. Seega, on kõik lepingud ja kokkulepped õigustühised, mis on sõlmitud P.O. poolt Logmix Group OÜ, reg nr 11526320, nimel. Kostja on sellest lepingust kuulnud läbi CKE Õigusbüroo OÜ ja neid on ka sellest teavitanud. Paraku valiti teine tee. Kostja on kursis, et tehing on tegelikult tehtud kahe inimese kokkuleppel, millest ei ole Logmix Group OÜ-d teavitanud ja seoses sellega ei soovi kostja antud arutelul osaleda ja paluda tuleb osapooltel ise kokkuleppele jõuda. Hageja poolt esitatud maksväljavõtte alusel on summa 22100.- € tasutud 09.02.2012.a. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Arikano OÜ (hageja) ja Logmix Group OÜ (kostja) vahel on 16.02.2012.a. sõlmitud laenuleping, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 10 000 eurot tagastamistähtajaga 16.04.2012.a. Kostja kohustus tasuma igakuiselt intressi 50 eurot kuus. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist määraga 0,2 % päevas tähtajaks tasumata summast. Laenulepingu on Logmix Group OÜ nimelt sõlminud P.O.. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Arikano OÜ kontolt Logmix Group OÜ kontole 16.02.2012.a. kantud 10000.- € (tl 119) selgitusega laen. Kostja antud fakti ei ole vaidlustanud.

Tsiviilasi nr 2-12-53389 TsÜS § 115 lg 1 kohaselt tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS§ 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele; lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. P.O. esindusõigust tõendavat volikirja ei ole. Kostja nimel tehingu teinud isik P.O. oli Logmix Group OÜ juhatuse liige alates 27.01.2010.a. kuni 06.01.2011.a., kusjuures ta on olnud ka osanik. Hageja selgituse kohaselt hageja laenulepingu sõlmimisel pidas P.O. kostja esindajaks, sest kostjale, kus esindajana tegutses P.O., on ka varasemalt laenu antud ja kohustus oli kostja poolt täidetud ning selle alusel oli hagejal alust uskuda, et kostja esindajal P.O.l oli tehinguks vajalik esindusõigus olemas ja laen summas 10000.- € kanti kostja kontole. Kohus on seisukohal, et eeltoodu mõjutas hagejat uskuma, et P.O.le oli antud volitus laenulepingu sõlmimiseks. Kohtule on esitatud konto väljavõte 22.01.2012.a., kus kostjale on hageja poolt tehtud ülekanne summas 19000.- € selgitusega laen 1 osa ning konto väljavõte 23.01.2012.a, kus kostjale on ülekanne tehtud summas 1000.- € selgitusega laen 2 osa ning konto väljavõte 27.01.2012.a., kus kostjale on ülekanne tehtud summas 2000.- € selgitusega laen 3 osa. Kohtule on esitatud konto väljavõte 10.02.2012.a., kus kostja on hagejale teinud ülekande summas 22100.- €. Vaidlusalune leping sõlmiti 16.02.2012.a. Kostja juhatuse liige, kellel oli kontole juurdepääs ja kontol rahaliste vahendite käsutamise õigus, pidi olema teadlik eeltoodust ja sellest, et P.O. tegutseb kostja esindajana laenulepingute sõlmimisel, kusjuures enne 16.02.2012.a. sõlmitud laenulepingu on kostja täitnud, ja talus seda. Seega tuleb lugeda, et kostja oli P.O.le volituse andnud. Kostja poolt väidetut, et kohustus on täidetud ülekande tegemisega summas 22100.- €, hageja õigeks ei ole võtnud. Küll aga väidetu kinnitab, et kostja on talunud laenulepingute sõlmimist P.O. poolt. Kohtule on esitatud R.J. 22.01.12.a. e–kiri P.O.le (tl 51) ja ekspertiisiakt (tl 52-84), millest nähtuks nagu kostja seaduslik esindaja on teadlik tehingust ja on andnud selleks nõusoleku, sest e-kirjas annab R.J. nõusoleku lisada laenulepingusse tagatis. Kuivõrd kostja e-kirja saatmist ei tunnista ja muid kirja saatmist kinnitavaid tõendeid ei ole esitatud, siis esitatu ei ole tõendikõlbulik. Seega P.O. sõlmis 16.02.2012.a. kostja nimel laenulepingu ja tal oli esindusõigus lepingu sõlmimiseks. Seetõttu laenuleping on kostja suhtes kehtiv. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on kokku leppinud intressi maksmises ja selle suuruses. Seega laenulepingust tulenevalt kostjal on laenu tagasimaksmise ja laenu kasutamise eest intressi laenuandjale maksmise kohustus. Eelpool nähtuvalt laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja on rikkunud laenu tagastamise kohustust ning intressi maksmise kohustust selle tasumata jätmisega ning hagejal on õigus nõuda laenu tagastamist ja intressi 100.- euro maksmise kohustuse täitmist VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal on tagastamata laen summas 10000.- eurot, millega on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. TsMS § 367 4 (5)