Riigi Kinnisvara AS hagi OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurite Veli Kraavi ja Kristo Tederi vastu nõude tunnustamiseks OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. aprilli 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigi Kinnisvara AS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Riigi Kinnisvara AS (registrikood 10788733), lepinguline esindaja advokaat Priit Lember Kostjad: OÜ Elinord Ehitus (pankrotis, registrikood 10949604) pankrotihaldurid Veli Kraavi ja Kristo Teder
Kohtuistungi toimumise aeg
09. detsember 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 04. aprilli 2014 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, Riigi Kinnisvara AS kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Riigi Kinnisvara AS esitas 12.09.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurite vastu nõude 1 039 093, 91 euro tunnustamiseks OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 15.02.2013 välja OÜ Elinord Ehitus (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriteks määrati Veli Kraavi ja Kristo Teder. 07.03.2013 esitas hageja nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet suurusega 1 039 093, 91 eurot (põhivõlg 1 019 185, 11 eurot ja viivis 19 908, 80 eurot) võlgniku pankrotimenetluses teise järgu nõudena. 13.08.2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek. Võlgniku pankrotihaldurid vaidlesid hageja nõudele vastu.
3.Hageja nõue tuleneb hageja, võlgniku ja Facio Ehituse AS (praegune OÜ Räga) vahel 14.06.2010 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust nr E104/10. Töövõtulepingu kohaselt pidi võlgnik teostama Vaeküla koolikompleksi renoveerimis- ja moderniseerimistööd. Hageja ütles töövõtulepingu 03.06.2011 üles. Selleks hetkeks oli selge, et mahajäämus ehitusgraafikust on jõudnud kriitilisele tasemele ja võlgnik ei suuda tagada ehitusobjekti valmimist 15.08.2011.
4.Haridus- ja Teadusministeerium kaotas huvi hagejalt Vaeküla kooli üürimise vastu, kuna algselt ajutisena kavandatud katkestus kooli töös ja õpilaste ümberpaigutamine oli veninud üle kahe aasta. 01.05.2012 lõpetasid hageja ja Haridus- ja Teadusministeerium kokkuleppel pooltevahelise üürilepingu. Ehitusobjekt konserveeriti.
5.Võlgniku lepingurikkumise tõttu tekkis hagejal kahju, mille võlgnik peab hüvitama. Tekkinud kahjuks on: a) Vara väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju 343 658, 24 eurot. 22.09.2006 hindas AS Pindi Kinnisvara Vaeküla kooli kinnisasja müügihinnaks 319 558, 24 eurot. 21.08.2012 kordushindamisel leiti, et 16.08.2012 seisuga oli kinnisasja koosseisus oleva maatüki arvestuslik väärtus 24 100 eurot, kuid tervikuna kinnisasjal turuväärtus puudub. Kinnistu asukoht ei võimalda hoonele alternatiivset kasutust leida, sest kinnistul asuvatele renoveerimist vajavatele koolihoonetele ja ühiselamutele ei ole võimalik leida vähese asustusega asulas majanduslikult tasuvat rakendust. Hageja kahjuks on vara väärtuse vähenemine 319 558,24 euro ulatuses ja Vaeküla kooli maaüksuse väärtus 24 100 eurot, kokku 343 658,24 eurot, sest hagejal puudub ka maatüki realiseerimise võimalus.
b) Hageja poolt võlgnikule arvete alusel tasutud 912 527, 84 eurot. Hageja tasus perioodil 31.07.2010 kuni 31.03.2011 9 arve alusel kokku 912 527, 84 eurot, kuid ei ole saanud selle eest kohast vastusooritust. Võlgniku tõttu pooleli jäänud ehitistele puudub majanduslikult põhjendatud rakendus ja hageja on saanud väärtusetu kinnisvara. Kui ei oleks esinenud viivitusi ehitustöödel ja Vaeküla kool oleks ehitatud tähtaegselt valmis, oleks hageja saanud selle anda üürile Haridus- ja Teadusministeeriumile. c) Hageja tasutud 13 000 eurot asjatundjate arvamuste eest. d) Hoone valvamise kulud 34 360, 20 eurot perioodil juuni 2011 – aprill 2012. e) Hoone konserveerimise kulud 29 600 eurot. f) Kohtueelsed õigusabikulud 10 349, 13 eurot. g) Leppetrahv 15 110,70 eurot, mille tasumist nõudis hagejalt Haridus- ja Teadusministeerium ja mis tasuti vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel.
6.Hageja kahju suurus on kokku 1 358 606,11 eurot, millest hageja arvestas maha AS-lt Swedbank sissenõutud garantii suurusega 339 421 eurot. Seega jäi lõplikuks nõudeks 1 019 185,11 eurot, millele lisandub viivisevõlg perioodi eest 16.11.2012 – 15.02.2013 suurusega 19 908,80 eurot. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt rikkus lepingut hageja, mitte võlgnik. Tööde tähtaegne teostamine oli võimatu, kuna hageja poolt üle antud projektdokumentatsioon oli puudulik, oluliste vigadega ning projektlahendused olid ebapädevad. Uute lahenduste väljatöötamine pidurdas oluliselt ehitustööde tempot ulatuses, mida võlgnik ei saanud lepingu sõlmimisel ette näha. Hageja viivitas põhjendamatult mitmete muudatuste osas otsuse vastuvõtmise ja kooskõlastuse andmisega. Lisaks ilmnesid rasked ilmastikuolud, mis on käsitletavad vääramatu jõuna. Võlgnik esitas mitmel korral taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks. Hageja keeldus sellest. Hagejapoolse lepingurikkumise tõttu ütles võlgnik 03.06.2011 hagejale lepingu üles.
8.Hageja kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Võlgnik ei vastuta lepingu mittenõuetekohase täimise eest, kui see on tingitud hagejast.
9.Hageja vara väärtuse vähenemine on põhjendamata. Kahju ei saa olla suurem, kui väidetav vara väärtus. Vara väärtuse vähenemine on tingitud tellija ja tema ainuosaniku otsusest maatükil kooli mitte pidada. Võlgnik on ehitustöödesse panustanud 1 049 595,15 eurot. Ka renoveerimistöödega kaasnevatesse lammutustöödesse investeerimine ei saa kinnistu väärtust vähendada.
10.AS Pindi Kinnisvara hindamisakti kohaselt on hoonete jääkasendusmaksumus 961 100 eurot. Seega on ehitustööd vara väärtust kasvatanud ja ei saa rääkida hagejale tekkinud kahjust. Hageja esimene hindamisakt tehti 2006.a, so 4 aastat enne lepingu sõlmimist. Lisaks puudusid AS-l Pindi Kinnisvara andmed teostatud ehitustööde kohta, mistõttu ei ole 2012. a hindamisakt kasutatav.
11.Võlgnik tegi aasta jooksul töid, mistõttu ei ole hageja poolt võlgnikule arvete tasumine käsitletav kahjuna. Hageja on tasutud summade eest saanud teostatud ehitustööd, sh renoveerimistööde käigus teostatud lammutustööd.
12.Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole ta kohustatud tasuma ka ekspertiisikulusid, konserveerimise ega kohtumenetluse eelsed õigusabikulusid.
13.Hageja ei ole esile toonud leppetrahvi tasumise aluseid ega asjaolusid. Leppetrahvi nõue on kunstlikult konstrueeritud, kuna hageja peab leppetrahvi maksma enda ainuaktsionärile.
14.Töövõtulepingu ülesütlemisel oleks hageja saanud lepingu täitmist jätkata kolmanda isikuga. Kostja ei vastuta selle eest, et riik ei olnud enam üürilepingust huvitatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
16.Vaidlus puudub selle üle, et hageja, võlgnik ja Facio Ehituse OÜ sõlmisid 14.06.2010 ehitustööde töövõtulepingu nr E104-10 Vaeküla kooli ehitustööde tegemiseks. Poolte vahel oli töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 mõttes. Vaidlus on selle üle, kas võlgnik on lepingut rikkunud ja põhjustanud sellega hagejale kahju. Hageja tugines lepingurikkumisena asjaolule, et võlgnik ei teinud töid tähtaegselt.
17.Lepingu p 7.2 järgi oli tööde lõpptähtajaks 21.07.2011. Tööd valmis ei saanud. Lepingu p 4.1 järgi oli võlgniku ülesanne teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides märgitud mahus. Seega ei saa hagejale ette heita ebapiisavaid uuringuid ega ebapädevat projektdokumentatsiooni. Hageja on teinud võlgnikuga lepingu täitmiseks piisavalt koostööd ja hageja ei ole lepingut rikkunud.
18.Lumerohkem ja külm talv ei ole käsitletav vääramatu jõuna. Lepingu p 10.2 näeb ette vääramatust jõust teavitamise kirjaliku vormi. Võlgnik ei ole hagejat vääramatust jõust nõuetekohaselt teavitanud, mistõttu ta ei saa sellele tugineda. Hageja teavitamine töökoosolekul ei ole piisav.
19.Hagejalt ei saanud oodata, et ta kõigi lisa- või muudatustöödega nõustuks ja nende eest täiendavalt tasuks. Lepingu p-s 8 järgi leppisid pooled kokku lepingu hinnas ja VÕS § 639 lg 1 järgi oli see võlgnikule siduv. Kui puudub täiendav kokkulepe, tuli tööd teha lepingus kokku lepitud hinnaga.
20.Hageja ei ole lepingut rikkunud, tema poolt lepingu ülesütlemine on kehtiv ja võlgniku poolt lepingu ülesütlemine kehtetu. Hagejal oli oluline huvi tööde teostamise tähtaja vastu, kuna tegemist oli koolimajaga ja hageja huviks oli õppetöö alustamine kooliaasta alguses. Kohtu hinnangul oli võlgniku suutmatus töid tähtaegselt teostada oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi.
21.Võlgnik on lepingut rikkunud ning vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Tekkinud kahju peab olema lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ja kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3 ja lg 4).
22.Võlgnikupoolse lepingurikkumisega on põhjuslikus seoses hoone konserveerimise kulud 29 600 eurot, hoone valvamise kulud 34 360,20 eurot, ekspertiisikulud 13 000 eurot ja õigusabikulud 10 349,13 eurot. Kui võlgnik ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust pooleliolevat ehitist konserveerida, sinna valvet seada, teostada ekspertiise ning ja kasutada õigusabiteenust. Need kulud pidid olema võlgnikule ettenähtavad. Võlgnik vastutab ka leppetrahvist tuleneva kahju osas. Võlgnikule pidi olema ettenähtav, et koolimaja antakse rendile ja üürilepingu mittetäitmisest võib hagejale tekkida leppetrahvi nõue.
23.Alusetu on vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjunõue 343 658,24 eurot. Ehitustööd jäid pooleli. Pooleli olevad ehitustööd, eriti lammutustööd, võivad selles staadiumis vara väärtust vähendada, kuid see ei ole käsitletav kahjuna. Tavapärane oleks käitumine, kus tellija jätkab tööde teostamist (teise töövõtjaga). Tellija kaotas objekti ja tööde lõpetamise vastu huvi, kuna kooli sellesse hoonesse enam ei planeeritud. Asjaolu eest, et hageja soovis muuta ehitise funktsionaalsust (ei soovinud seda enam koolina kasutada), võlgnik ei vastuta. Tegemist on spetsiifilise objektiga ja väikeses kohas on raske leida objektile teist rakendust. See väljendub ka turuhinnas, kuid seda riski ei kanna võlgnik. Ehitise turuhinnale avaldab eelkõige mõju ehitise funktsionaalsuse muutmine, mitte see, et tööd jäid pooleli. Poolelijäänud töid oleks saanud jätkata.
24.Hageja ei saa võlgnikult tagasi nõuda 9 arve alusel tasutud 912 527,84 eurot. Tehtud tööde eest arvete tasumist ei saa käsitleda kahjuna. Lepingu ülesütlemise korral jäävad poolte õigused ja kohustused kuni ülesütlemiseni kehtima. Võlgnik on lepingujärgsed tööd teostanud ja hageja nende eest tasunud. Lepingu p 8.2 järgi tasus hageja tehtud tööde eest vastavalt tööde vastuvõtmisele ja võlgniku esitatud arvete alusel. Igakuiseks arveldamiseks koostati lepingu p 16.3 järgi akt, mille allakirjutamisega fikseeriti tööde rahaline seis. Hageja on nõustunud tööde ja nende hindadega.
25.Põhjendatud on hageja nõue suurusega 102 420,03 eurot (13 000 + 34 360,20 + 29 600 + 10 349,13 + 15 110,70) ja põhjendamatu suurusega 1 256 186,08 eurot (343 658,24 + 912 527,84). Kuna hageja on nõudesummalt maha arvestanud AS-lt Swedbank sissenõutud garantii suurusega 339 421 eurot, siis ei jää hagejale tunnustatavat nõuet. Kuna puudub põhinõue, siis ei ole ka viivisenõuet. TsMS § 162 lg-st 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
26.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
27.Maakohus rikkus hageja nõuete rahuldamata jätmist puudutavas osas TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 127 lg-d 2-4. Maakohus ei võtnud seisukohta kõigi hageja väidete osas ega põhjendanud, miks ta pidas neid alusetuks.
28.Hageja rõhutas korduvalt, et vara väärtuse vähenemise ja Vaekülas kooli tegevuse lõpetamise põhjuseks oli otseselt võlgniku tegevus ja kõik kahjud on sellega põhjuslikus seoses. Hageja selgitas tema vara väärtuse vähenemist ja arvete alusel tasutud summade tõttu tekkinud kahju. Arvete alusel tasutud summadel oleks olnud kohane vastusooritus üksnes juhul, kui ehitustööd oleks lõpule viidud. Vahearvete aktsepteerimine ei kaota õigust tugineda puudustele ja nõuda hiljem kahju hüvitamist. Otsuses puudub õiguslik analüüs, mis võimaldaks jälgida ning kontrollida maakohtu siseveendumuse ja järelduste kujunemist.
29.Maakohus on jätnud ebaõigesti rahuldamata hageja vara väärtusest tuleneva kahjunõude. Ehitise funktsionaalsuse muutmise põhjuseks oli võlgnikupoolne oluline lepingurikkumine. Rikkumiseta ei oleks Vaeküla kooli ainus võimalik rentnik Haridusja Teadusministeerium pidanud muutma kavandatud koolikorraldust ja ei oleks viinud kooli tegevust püsivalt teise kohta. Koolikorralduse muudatus, kooli tegevuse teise kohta üleviimine, kooli kinnisasja rentimisest loobumine ja sellest tulenev vara turuväärtuse langus on otseseks tagajärjeks võlgniku tegevusele. Vara väärtuse langus ja võlgniku tegevus on põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 järgi.
30.Hageja ei muutnud kooli funktsionaalsust, nagu leidis kohus. Sellise otsuse võttis vastu Haridus- ja Teadusministeerium enda koolikorralduse kava muutmisega. Hageja ei saa muuta ministeeriumi vastavaid otsuseid. Risk, et Haridus- ja Teadusministeerium kaotab viivituste ja puuduste tõttu rentimise vastu huvi, oli võlgniku kanda. Võlgnikule pidi olema arusaadav, et temapoolse rikkumise tulemusena võib rentnik kaotada huvi hoone kasutamise vastu ja sellega seonduvalt kaob kinnisasja ainus võimalik funktsioon ja koos sellega ka turuväärtus. Võlgnik oli teadlik hageja huvist saada ehitusobjekt valmis kokkulepitud tähtajaks.
31.Töid ei ole võimalik hõlpsalt jätkata, nagu leidis maakohus. Uue riigihanke korraldamise ja võlgniku põhjustatud puuduste tõttu oleks ehitustööde jätkamine ajamahukas ja kulukas. Selleks puuduks majanduslik põhjendatus, sest valminud
koolikompleksile puudub igasugune rakendus. Hagejalt ei saa oodata, et ta investeeriks lisaks kulutatud summale veel vähemalt samaväärse summa ehitustöödesse, millele puudub rakendus.
32.Maakohus on pidanud ebaõigesti põhjendamatuks hageja poolt arvete alusel tasutud summadest tekkinud kahju 912 527,84 eurot. Arvete alusel tasutud summadel oleks olnud kohane vastusooritus üksnes juhul, kui ehitustööd oleks viidud lõpule. Hageja jaoks omas tähendust üksnes lepingutingimustele vastav ja tähtaegselt valminud lõpptulemus, mitte selle vaheetapid (VÕS § 635 lg 1). Hageja on investeerinud ehitustöödesse üle 900 000 euro, kuid ei ole saanud selle eest kohase vastusooritusena mis tahes funktsionaalsust omavat ehitist. Hageja peaks ehitise valmimiseks investeerima täiendavalt suuri summasid ja ka siis puuduks ehitisel majanduslikult mõtestatud kasutus.
33.Vahearvetel kajastatud tööde puudused ja lõpetamata jätmine põhjustas hagejale täiendavat kahju võrreldes olukorraga, kui lepingut ei oleks sõlmitud ja töid teostatud. Hageja kaotas nii töödesse tehtud investeeringu kui pidi kandma täiendavaid kulusid ekspertiisidele, valvele, konserveerimisele, õigusabile ja leppetrahvile. Arusaamatu on maakohtu järeldus, et sellises olukorras ei saa rääkida hageja kahjust. Hageja ei ole saanud arvete alusel tasutud summade eest vastu midagi, mille oleks väärtust.
34.Kohus jättis tähelepanuta, et hageja jaoks omas tähtsust üksnes valminud töö, mitte selle vaheetapid. Arved tasuti teadmises ja eeldusel, et võlgnik teostab lepingutingimustele vastava ja tähtaegse töö. Arvete tasumisega ei loobunud hageja tööde puudustele tuginemisest ja vastuväidete esitamisest. Töö vaheetappide eest tasumisest ei tulene, et tellija ei saaks hiljem töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja on ekspertiisiaktidega tõendanud, et tööd olid oluliste puudustega.
35.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei teostanud ehitustööde üle järelevalvet isiklikult, vaid seda tegi omanikujärelevalve Tallinna Linnaehituse AS. Vahearvete tasumisel lähtus hageja heauskselt omanikujärelevalve hinnangutest, mille kohaselt ei esinenud töödega probleeme. Hageja ei pidanud teistkordselt kõiki töid üle kontrollima. Hiljem selgus, et AS Tallinna Linnaehituse jättis ehitustööde puudustest hagejale teatamata. Ebakvaliteetne omanikujärelevalve ei saa töövõtja vastutust vähendada. Vastus apellatsioonkaebusele
36.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt muuta, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
38.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus käsitles otsuses ebaõigesti kostjana OÜ-t Elinord Ehitus (pankrotis). PankrS § 106 lg 1 teine lause sätestab, et kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on vaidluses nõude tunnustamise üle kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Seega tuleb ka käesolevas asjas lugeda kostjateks OÜ Elinord Ehitus (pankrotis) pankrotihaldureid.
39.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et töövõtuleping lõppes hagejapoolse ülesütlemise tõttu. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Vaidlusalune töövõtuleping ei ole kestvusleping. See sõlmiti 14.06.2010 Vaeküla kooli ehitustööde tegemiseks tähtajaga 21.07.2011. Kuigi töövõtulepingu p-des 5.10 ja 12.7 oli sätestatud nii tellija lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise õigus ja hageja esitas võlgnikule 03.06.2011 ülesütlemisavalduse (I kd lk 36), tuleb nimetatud avaldust käsitleda lepingust taganemise avaldusena VÕS § 188 tähenduses.
40.VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab korraga kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
41.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei tuginenud hagiavalduses ega selle täienduses tehtud tööde ebakvaliteetsusele ega asjaolule, et tasutud oleks ka tööde eest, mida võlgnik tegelikult ei teinud. Samuti ei tuginenud hageja omanikujärelevalve ebakvaliteetsusele. Ringkonnakohus jätab sellekohased apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
42.Hageja pidas lepingust taganemise avalduses, hagiavalduses ja selle 20.12.2013 täienduses (III kd lk 137-143) võlgniku lepingurikkumiseks üksnes tööde tegemise tähtaegade rikkumist. Maakohus tuvastas, et võlgnik ei suutnud töid tähtaegselt teostada ja leidis, et see oli oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi. Kohus tuvastas, et võlgnik tekitas lepingu rikkumisega hagejale kahju hoone konserveerimise kulude 29 600 eurot, hoone valvamise kulude 34 360,20 eurot, ekspertiisikulude 13 000 eurot, õigusabikulude 10 349,13 eurot ja leppetrahvi näol. Maakohtu otsust ei ole eeltoodud seisukohtade osas vaidlustatud ja ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse õigsust ei kontrolli.
43.Vaidlus jätkub apellatsioonimenetluses selle üle, kas hagejal on võlgniku vastu ka kinnisvara väärtuse vähenemisest tingitud kahjunõue 343 658,24 eurot ja kas tema kahjuna saab käsitleda võlgnikule tööde eest tasutud 912 527,84 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud kahju hüvitamise nõuded on alusetud.
44.Apellatsioonkaebuses kordab hageja selles osas põhiliselt maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on otsuses vastanud. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel selles osas maakohtu otsuse põhjendusi, kuid parandab maakohtu eksimuse.
45.Nimelt märkis kohus ekslikult, et hageja soovis muuta ehitise funktsionaalsust (ei soovinud seda enam koolina kasutada). Tegelikult võttis sellise otsuse vastu Haridusja Teadusministeerium, kes muutis koolikorralduse kava. Samas ei ole tõendatud, et koolikorralduse kava muutmise ja Vaeküla kooli tegevuse lõpetamise põhjustas just võlgniku mahajäämus ehitustöödega. Asjas esitatud tõendite alusel sellist järeldust teha ei saa. Selle kohta, millal ja mis asjaoludel tehti tegelikult otsus koolikorralduse muutmiseks, tõendid puuduvad.
46.Kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115) eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleks viidatud sätte alusel tellijale hüvitada eelkõige puuduse kõrvaldamise kulud ja töö puudustest tingitud asja väärtuse vähenemine (puudusteta ja puudustega lepingueseme väärtuste vahe).
47.Hageja nõuab võlgnikult kinnistu väärtuse vähenemise põhjendusel kinnistu 2006.a turuväärtuse hüvitamist 22.06.2006 hinnangu alusel (4 aastat enne vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimist - I kd lk 48-58), millele liidab veel eraldi maa arvestusliku väärtuse 21.08.2012 hindamisakti järgi (I kd lk 81-89). Selliselt esitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa pidada põhjendatuks, sest võlgnik ei pea hagejale kinni maksma kinnistu kunagist, nõudega seostamatul ajal määratud turuväärtust koos hilisema maa väärtusega.
48.Samuti nõuab hageja võlgnikule tehtud tööde eest tasutud raha tagastamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seda ei saa pidada hageja kahjuks olenemata sellest, et lepingujärgsed remonditööd jäid pooleli. Sellist nõuet ei saa kvalifitseerida antud juhul ka hinna alandamisena, nagu leidis hageja 08.12.2014 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis. Hinna alandamine on võimalik, kui kohustuse rikkumine seisnes ebakvaliteetses täitmises ja seeläbi muudetakse ühepoolselt võlasuhet. Töö ebakvaliteetsusele hageja hagiavalduses ei tuginenud.
49.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda, nagu määras ka maakohus. Kuna ringkonnakohus jätab kohtuotsuse sisuliselt muutmata, jäävad hageja kanda TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud.
50.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.