Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Üürilepingu lõpetamise tõttu nõudis Haridus- ja Teadusministeerium hagejalt leppetrahvi tasumist summas 15 110,70 eurot. Leppetrahv tasuti vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel. Haridus- ja Teadusministeerium on käesolevaks hetkeks kaotanud igasuguse huvi XXX kooli renoveerimise ja kasutamise vastu ning ehitusobjekt on konserveeritud. Hageja nõuab pankrotivõlgnikult alljärgneva kahju hüvitamist: (a) hageja vara väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju 343 658,24 eurot; (b) hageja poolt XXX arvete alusel tasutud 912 527,84 eurot; (c) kostja poolt Ehituslepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu vajalike ekspertiiside tegemiseks tehtud kulutused summas 13 000 eurot; (d) kostja poolt Ehituslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest tingituna vajalikud hoonete valvamise kulud 2012 maikuu seisuga summas 34 360,20 eurot; (e) kostja poolt Ehituslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest tingituna vajalikud hoonete konserveerimise kulud summas 29 600 eurot; (f) kostja poolt Ehituslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest tingituna vajalikud kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud summas 10 349,13 eurot; (g) kostja poolt Ehituslepingust tulenevate kohustuste rikkumisest tingituna Haridus- ja Teadusministeeriumile tasutud leppetrahv summas 15 110,70 eurot. Kokku on hageja nõudeks 1 358 606,11 eurot. Nimetatud summast arvestab hageja maha Swedbank AS-ilt sissenõutud garantii summas 339 421 eurot. Seega on hageja põhinõudeks XXX vastu 1 019 185,11 eurot. Põhivõlalt nõuab hageja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 kohaselt arvestatavat viivist alates 16. novembrist 2012, mil vastav nõue esitati kohtuasjas nr 2-11-27140, kuni 15. veebruarini 2013 (kaasa arvatud) ehk kostja pankrotistumise kuupäevani. Põhinõude tasumisega on viivitatud 92 päeva, viivise määraks on hageja arvestanud 7,75% aastas (0,0212328% päevas). Viivisenõude suuruseks on 19 908,80 eurot, kokku on hageja tunnustamisele kuuluv nõue 1 039 093,91 eurot. Enne Ehituslepingu sõlmimist hinnati 22. septembril 2006 XXX kooli kinnisasja (registriosa nr XXX) müügihinnaks (väärtuseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 alusel) 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni). Sama summa võeti aluseks kinnisasja Eesti Vabariigilt hageja bilanssi kandmisel mitterahalise sissemaksena 1. augusti 2007 lepingus. Pärast kostja rikkumisi Ehituslepingu täitmisel, Ehituslepingu ja üürilepingu lõpetamist viis

asustusega asulas mingit majanduslikult tasuvat rakendust. Ekspertide hinnangul peab arvestama ka väga suure investeeringute vajadusega, sest hooned vajavad täielikku renoveerimist. Seega on hageja kahjuks vara väärtuse vähenemine 319 558,24 euro ulatuses ning XXX kooli maaüksuse väärtus 24 100 eurot, kokku 343 658,24 eurot. Hageja on pankrotivõlgnikule tasunud 9 arvet kogusummas 912 527,84 eurot, kuid vastusooritust saanud ei ole. Pankrotivõlgniku poolt kohustuste rikkumise tõttu on hageja varast saanud väärtusetu kinnisasi. Seoses ehituslepingu rikkumisega oli vaja hinnata töid. Ekspertiisikulud moodustavad 13 000 eurot. Hageja on tellinud ehitusobjekti valve perioodil juuni 2011- aprill 2012 tasudes nende eest 34 360,20 eurot. Et vältida ilmastikust tingitud kahjulikke mõjutusi, tellis hageja hoone konserveerimise, tasudes 29 600 eurot. Õigusabikulusid kandis hageja kohtueelselt 10 349,13 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium esitas üürilepingu alusel hagejale leppetrahvinõude summas 15 110,70 eurot seoses viivitusega hoone üleandmisel. Hageja oli sunnitud tasuma leppetrahvi.

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Töövõtuleping sõlmiti 14.06.2010, seetõttu ei saanud koolihoone valmida 15.08.2010. Ehitise üleandmise tähtaeg oli 21.07.2011. Töövõtja on seisukohal, et tellija on põhjendamatult keeldunud Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud Lepingu tähtaegade pikendamisest, mis oli tingitud ehitajale riigihanke menetluse käigus üle antud projektdokumentatsiooni pealiskaudsusest, selle olulistest vigadest ja ebapädevatest projektlahendustest, samuti rasketest ilmastikuoludest. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega seoses on Töövõtja seejuures seisukohal, et pooleks, kes käesoleval juhul on lepingut rikkunud, ei ole mitte Töövõtja, vaid Tellija. Tellija on töövõtjale andnud tööde tegemiseks üle puuduliku ehitusprojekti ning oli viivituses ehitusprojekti korrigeerimislahenduste osas otsuste vastuvõtmise ja muudatustööde kooskõlastamisega. Samuti on Tellija vastuolus lepinguga keeldunud temast tingitud lisatööde eest tasumisega ning Lepingu tähtaegade pikendamisega, rikkudes VÕS § 101 lg-t 3 ja § 103. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Lepingu objektiks olevate tööde aluseks olnud Tellija antud projektdokumentatsioon oli ebapädev ja mittevastav ning põhiprojektis ei ole ette nähtud ja lahendatud kõiki tehnilisi küsimusi – Tellija on möönnud, et tööde käigus selgusid mitmeid asjaolusid, kus põhiprojektijärgne lahendus vajas ja vajab korrigeerimist. Töövõtja ei saa vastutada omapoolsete kohustuste täitmata jätmise eest, kui see on tingitud ja põhjustatud Tellijast tulenevatest asjaoludest, muuhulgas ja eelkõige Tellija poolt Töövõtjale

tööde üleandmiseks antud ehitusprojekti puudustest ja mittenõuetekohasusest, uute tehniliste lahenduste osas otsuste vastuvõtmise ja muudatustööde kooskõlastamisega viivitamisest. Tööde käigus ilmnes hankemenetluse kohaselt tööde teostamise alusdokumendiks olnud AS XXX poolt koostatud projektdokumentatsiooni (töö nr XXX/09.07.31) mittevastavus. XXX kooli ehitustööde osas ehitajale riigihanke käigus üle antud projektdokumentatsioon on pealiskaudne ja oluliste vigadega, projektlahendused on vasturääkivad, ei lähtu tegelikust olukorrast ja on ehitustehniliselt ebakorrektsed ja ebapädevad. Riigihanke aluseks olnud arhitektuurne projekt ei vasta põhiprojekti staadiumile, samuti esinevad suured lahknevused eriosade projektidega ja muud ebakõlad projekti üksikute osade vahel. Ehitusprojekt on koostatud ilma uuringuid läbiviimata, hoone konstruktsioone avamata. Projekteerimise käigus on rikutud head projekteerimistava, ei ole tehtud piisavas mahus uuringuid ja avatud olemasolevate hoonete põhikonstruktsioone. Ehitusprojekti mittevastavuse osas puudub poolte vahel vaidlus – Tellija on 18.02.2011. a kirjas nõustunud, et on selgunud mitmeid asjaolusid, kus põhiprojektijärgne lahendus vajas ja vajab korrigeerimist. Hoonete arhitektuurne projekt ei vastanud Eesti standardist EVS 811:2006 "Hoone ehitusprojekt" ja selle rakendusstandardist EVS 865-2:2006 "Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus" tulenevatele põhiprojekti staadiumile esitatavatele nõuetele. Tellija poolt hankemenetluses ehitustööde aluseks esitatud projektdokumentatsioon tekitas töövõtjas küsimusi juba hankemenetluses pakkumise tegemisel. Selliselt on töövõtja hankemenetluses esitanud mitmeid küsimusi ehitustööde aluseks oleva ehitusprojekti kohta. Tööde käigus ilmnes, et töövõtja ei saanud ehitusprojektis ettenähtud lahendusi ilma täiendavate uuringute ja ekspertiisideta ehituse aluseks võtta. Tööde käigus on tunnustatud erialaspetsialistidelt tellitud mitmeid ekspertiise – nt ekspertiisid hoonete vundamentide, seinte ja vahelagede tehnilise seisukorra, nende tugevdamiseks vajalike meetmete ja fassaadide ehitustehnilise lahenduse kohta. Ekspertide arvamused tõid esile rea tõsiseid probleeme algselt esitatud ehitusprojektis, mille lahendamiseta ei olnud ehitustööde jätkamine võimalik. Projektlahenduste täpsustamine, nõuetele vastavuse kontrollimine ja uute lahenduste väljatöötamine pidurdas oluliselt ehitustööde tempot ulatuses, mida Töövõtja lepingu sõlmimisel ei saanud ette näha. Ehitusprojekti puuduste ja ebakorrektsuse tõttu ilmnes vajadus teha lisatöid peamaja, spordihoone, õpilaskodu ja välistrasside ehituses. Piirkond on ka radooniohtlik. Töövõtja peab vajalikuks rõhutada, et iga uus lahendus, selle läbitöötamine ja kooskõlastamine on võtnud aega ning seeläbi negatiivselt mõjunud ehitustähtajale. Mitmete muudatuste osas otsuse vastuvõtmise ja kooskõlastuse andmisega on tellija seejuures põhjendamatult viivitanud. Konstruktiivsete vigade kõrvaldamiseta ei ole olnud võimalik asuda teostama järgnevaid lepingukohaseid töid, sealhulgas välja ehitama tehnosüsteeme. Uute projektlahenduste ootel on tööd olnud pikemat aega peatatud ka tellija ja omanikujärelevalve korraldusel. Vastavad märkused sisalduvad ehituskoosolekute protokollides ja ehituspäevikus.

Lisaks ilmnesid rasked ilmastikuolud, mis on käsitatavad vääramatu jõuna. Hageja keeldus põhjendamatult tähtaegade pikendamisest. 04.02.2011. a kirjaga nr 900310/96 esitas XXXAS OÜ-le XXXnõudmise seoses töövõtulepingu täitmisega, milles kohustas töövõtjat võtma tarvitusele kõik meetmed, et tekkinud ehitustööde mahajäämus likvideerida ja esitama hiljemalt 11.02.2011. a selgitused XXX kooli ehitustööde mahajäämuse tekkimise osas, sh esitada uus ajagraafik ja meetmete kava, mida rakendatakse mahajäämuse likvideerimiseks. OÜ XXXesitas 14.02.2011. a kirjaga nr 19 vastuse tellija 04.02.2011. a kirjale ja taotluse Lepingu vahetähtaja muutmiseks. OÜ XXX14.02.2011. a vastuses selgitas töövõtja tellijale juba varasemalt teadaolevaid probleeme XXX kooli ehitusprojekti ja muudatustöödega ning selgitas tähtaegadest mahajäämuse põhjuseid. Arvestades, et tähtaja mahajäämuse põhjuseid ei olnud töövõtjal Lepingut sõlmides võimalik ette näha, esitas töövõtja 14.02.2011. a kirjas taotluse muuta Lepingu vaheetapi „Karp kinni“ tähtaega ja leppida uueks tähtajaks 10.05.2011. a. Tellija 18.02.2011. a kirjas nr RK28 on tellija nõustunud, et XXX kooli ehitustööde puhul on tegemist suhteliselt vanade hoonete rekonstrueerimisega ning põhiprojektis ei ole ette nähtud ja lahendatud kõiki tehnilisi küsimusi – tellija möönab, et on selgunud mitmeid asjaolusid, kus põhiprojektijärgne lahendus vajas ja vajab korrigeerimist. Samuti on tellija nõustunud, et ilmastik ei ole soosinud ehitustööde teostamist. 18.02.2011. a kirjas on tellija teatanud, et ei nõustu sellegipoolest pikendama „Karp Kinni“ vahetähtaega ega aktsepteeri ühtegi põhjust ega põhjendust Lepingu tähtaja pikendamise osas. OÜ XXX08.03.2011. a kirjas nr 225-22 on töövõtja teatanud XXX kooli ehitustööde korrigeeritud ajagraafiku üleandmisest 01.03.2011. a objekti ehituskoosolekul ning veelkord selgitanud ehitustööde viibimise põhjuseid (vajadus teostada ehitusprojekti lahenduste osas täiendavaid ekspertiise ja välja töötada uusi tehnilisi lahendusi). Kirjas juhitud tähelepanu alles veebruaris 2011. a koolihoone ja õpilaskodude kandvates konstruktsioonides ilmnenud pragudele, mille osas on vaja läbi viia ekspertiisid ja välja töötada lahendused konstruktsioonide tugevdamiseks. Arvestades uute asjaolude ilmnemisest tulenevaid ümberprojekteerimisi ja lisanduvate tööde mahtu, tegi OÜ XXXettepaneku muuta Lepingu valmidusastme vahetähtaegu – „kasutusluba olemas“ 15.08.2011, „kasutusloa-järgsete tööde/toimingute/ kohustuste täitmine“ 31.08.2011. a (s.o taotleti ehitustööde tähtaja pikendamist 39 päeva võrra). Tellija 17.03.2011. a kirjas nr RK28 on tellija taaskord nõustunud, et avastatud deformatsioonid kandekonstruktsioonides ning lumerohke ja külm talv on takistanud planeeritud ehitustööde kulgemist. Samas on tellija teatanud, et ei ole nõus muutma ehitustööde valmimise tähtaega. OÜ XXX26.05.2011. a kirjas nr 275 on töövõtja veelkord põhjalikult üksikute hoonete kaupa kirjeldanud XXX kooli ehitamisel ilmnenud ehitusprojekti mittevastavusi ja ebatäpsuseid ning tööde käigus vajalikuks osutunud muudatus- ja lisatöid. Töövõtja on esitanud

kaalutlused ja põhjendused, mis tingivad tellija poolt hankemenetluses püstitatud ülesande nõuetekohaseks täitmiseks ehitustähtaja pikendamise ning taotlenud XXX kooli ehitustööde tähtaja pikendamist kuni 31.12.2011. a. 26.05.2011. a kirjas on töövõtja väljendanud valmisolekut kujunenud olukorras läbirääkimiste alustamiseks ja kompromissi saavutamiseks. Arvestades töövõtja poolt korduvalt esitatud põhjendusi Lepingu tingimuste muutmiseks tööde käigus ilmnenud objektiivsete asjaolude tõttu, on töövõtja teinud 26.05.2011. a kirjas hoiatuse mõistliku kokkuleppe mittesaavutamisel Leping üles öelda seoses tellija tegevusetusest tuleneva täitmise võimatusega. Töövõtja 26.05.2011. a kirjale ei ole tellija vastanud. 03.06.2011. a esitas töövõtja tellijale Lepingu ülesütlemise teate, milles ütles poolte vahel sõlmitud Lepingu üles alates 03.06.2011. a – tellija viivitus ja tegevusetus ebapädeva ja mittevastava ehitusprojekti tõttu vajalikuks osutunud tehniliste muudatuslahenduste osas otsuste vastuvõtmisel ja projektimuudatuste kooskõlastamisel ning täiendava tasu maksmisest keeldumine ulatuslike muudatus- ja lisatööde eest on tellija poolseks oluliseks Lepingu rikkumiseks. Vastavad korduvad rikkumised loovad töövõtjale mõistliku põhjuse eeldada, et tellija ei kavatse ka tulevikus võimalike ulatuslike lisatööde ilmnemisel vajalikke lahendusi mõistliku aja jooksul kooskõlastada ja nende eest täiendavalt tasuda, mis võib töövõtja jaoks tuua Lepingu täitmisel kaasa ettenägematu riski ja vastutuse ning töövõtjal puudub igasugune võimalus ette näha oma vastutuse ja Lepinguga võetud kohustuste ulatust. Ilmnenud muudatus- ja lisatööde osas kokkuleppe mittesaavutamisel ei ole Leping täidetav, kuna tellija poolt esitatud põhiprojekti lahenduste alusel ei ole võimalik ehitada seaduses sätestatud nõuetelevastavat ehitist ega tagada selle vastavust ohutus- ja tervisekaitsenõuetele. Kostja ei vastuta hageja põhjustatud asjaolude eest. Kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud. Kahju ei saa olla suurem kui väidetav vara väärtus. Vara väärtuse vähenemine on tingitud tellija ja tema ainuosaniku otsusest maatükil kooli mitte pidada. Kostja on ehitustöödesse panustanud 1 049 595,15 eurot. Ei saa väita, et renoveerimistöödega kaasnevatesse lammutustöödesse investeerimine vähendab kinnistu väärtust. XXXAS-i hindamisakti kohaselt on hoonete jääkasendusmaksumus 961 100 eurot, järelikult on ehitustööd vara väärtust kasvatanud. Seetõttu ei saa rääkida kahjust. Samuti on hageja esitatud esimene hindamisakt tehtud 4 aastat enne lepingu sõlmimist (aastal 2006). XXXAS-il puudus ka info täpselt teosetatud ehitustööde kohta, mis omavad aga määravat tähendust. Pankrotivõlgnik on aasta jooksul teinud töid. Seetõttu ei ole arvete tasumine käsitletav kahjuna. Kuna pankrotivõlgnik ei ole lepingut rikkunud, ei ole ta kohustatud tasuma ka ekspertiisikulud, konserveerimise ega kohtumenetluse eelsed õigusabikulud. Hageja ei ole esile toonud leppetrahvi tasumise aluseid ega asjaolusid. Leppetrahvi nõue on kunstlikult konstrueeritud, kuna hageja peab leppetrahvi maksma enda ainuaktsionärile. Ka ehituslepingu ülesütlemisel oleks hageja saanud lepingu täitmist jätkata kolmanda isikuga. Kui leppetrahvi tasuti seetõttu, et riik ei soovinud XXX kooli pidada, siis selle eest pankrotivõlgnik ei vastuta.

Samuti tuleks hagejal selgitada, mida ta on teinud leppetrahvi nõude vältimiseks. Kohtu põhjendused Võlgniku pankrotimenetluse 13.08.2013 nõuete kaitsmise koosolekul vaidles hageja nõudele summas 1 039 093,91 eurot vastu kostja pankrotihaldur (I kd, t lk 249-261). Pankrotiseaduse § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on kohtusse esitatud 12.09.2013, s.o tähtaegselt. Hageja nõue tuleneb töövõtulepingust. Hageja kostja ja XXXOÜ on 14.06.2010 sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr XXX, mille objektiks olid XXX kooli ehitustööd (I kd, t lk 19-35). Lepingu sõlmimise faktis vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Kohus leiab, et poolte vahel oli töövõtusuhe VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõue seisneb lepingu rikkumisega seotud kahju hüvitamises. Hageja leiab, et kogu hagis viidatud kahju oli VÕS § 127 lg 4 alusel põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega ning VÕS § 127 lg 3 mõttes kostjale ettenähtav. Kostja lepingu rikkumist eitab ja leiab, et lepingut on rikkunud hageja. Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas kostja on viidatud lepingut rikkunud. Peamiseks probleemiks oli hageja jaoks asjaolu, et kostja ei teinud töid tähtaegselt. Lepingu p 7.2 järgi leppisid pooled tööde lõpptähtajaks kokku 21.07.2011. Hageja märkis, et pikendas tööde teostamise tähtaega kuni 15.08.2011. Puudub vaidlus, et tööd ei ole valminud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kostja leiab, et tööde tähtaegne teostamine oli võimatu kuna projektdokumentatsioon oli puudulik ja oluliste vigadega, projektlahendused olid ebapädevad ning ilmastikuolud olid rasked. Hageja oli ka viivituses ehitusprojekti korrigeerimislahenduste osas ja muudatustööde kooskõlastamises. Samuti keeldus tellija lisatööde eest tasumast. Vastavalt lepingu p 4.1 võttis kostja endale ülesandeks teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides määratud mahus. Seega oli projekteerimine kostja lepinguline kohustus. Hagejal oli lepingu p 5.1 järgi vaid informatsiooni (mitte projekti) edastamise kohustus ning p 5.2 järgi pidi hageja tagama, et üleantavad pinnad olid seisundis, milline võimaldab kostjal alustada ehitustööde tegemist. Seega on poolte kohustused selgelt määratletud. Lepingu p 3.1 järgi on poolte õiguste ja kohustuste aluseks leping lisadega ning õigusaktid ja standardid (RYL). Lepingu lisaks on mh ka hankedokumentide lisa 2: tehniline kirjeldus (p 21.1, II kd, t lk 64-76), kuid hankedokumendis märgitud projektdokumentatsioon: AS XXX tööd nr XXX/09.07.31. ei tee olematuks kostja poolt lepinguga võetud projekteerimistööde tegemise kohustuse. Hanget käsitleb kohus lepingulises mõttes kui hageja oferti teatud tingimustel lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled ehituslepingu sõlmimiseni. Kohus lähtub lepingu tingimustest ning kuivõrd kostja ülesanne

oli teostada uuringuid ja projekteerimistöid hankedokumentides märgitud mahus, ei saa kostja hagejale ette heita ebapiisavaid uuringuid ega ebapädevat projektdokumentatsiooni. Kostja, tegutsedes oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi aru saama millise lepingulise kohustuse ta endale võtab. Seda kohustust tuli ka täita. Kostja käsitleb lumerohket talve vääramatu jõuna. VÕS § 103 lg 2 kohaselt „/.../ vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.“ Kohus leiab, et lumerohke või külm talv ei ole käsitatav vääramatu jõuna. Kostja pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et tööde tegemise aeg hõlmab ka talve ning talv võib olla külm või lumerohke. Lumerohke talv on asjaolu, mille esinemise tõenäosusega tuleb arvestada. Seetõttu leiab kohus, et vääramatu jõuga antud juhul tegemist ei olnud. Kohus leiab ka seda, et kostja ei ole vääramatust jõust nõuetekohaselt hagejat teavitanud. Lepingu p 10.2 näeb ette vääramatust jõust teatamise kirjaliku vormi. Kostja väitel teavitati hagejat vääramatust jõust töökoosolekul. Kohus leiab, et nimetatu ei ole piisav. Kuivõrd kostja ei ole teavitanud hagejat vääramatust jõust kirjalikult, ei saa ta sellele asjaolule ka enam tugineda. Kostja heidab hagejale ette, et hageja viivitas muudatustööde kooskõlastamisega ja keeldus lisatööde eest tasumast. Kohtule on esitatud lepingu täitmisega seotud dokumentatsioon, sh ehitustööde päevikud, ehituskoosoleku protokollid, lisa-/muudatustööde ettepanekud jm (II kd, t lk 100-155, 186-196), millest nähtub, et pooled on arutanud lepingu täitmisel esilekerkinud küsimusi ning püüdnud neid jooksvalt lahendada. Samuti on hageja operatiivselt kooskõlastanud lisa- või muudatustöid. Kohus leiab, et hagejale ei ole saa ette heita seda, et hageja kostjaga lepingu täitmiseks koostööd ei teinud. Samas ei saa hagejalt oodata, et ta kõigi lisa- või muudatustöödega nõustuks ja nende eest täiendavalt tasuks. Lepingu p 8 järgi leppisid pooled kokku lepingu hinnas. VÕS § 639 lg 1 järgi on see hind kostjale siduv. Kui puudub lepingu hinnale mõjuv täiendav kokkulepe, tuli tööd teha lepingus kokku lepitud hinnaga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd lepingu järgi pidi uuringuid ja projekteerimistöid teostama kostja, ei saa ebapiisavast projekteerimisest või üllatuslikest asjaoludest tulenevat ette heita hagejale. Kohtu hinnangul on hageja kostjaga piisavalt teinud lepingu täitmiseks koostööd. Hageja lepingut rikkunud ei ole. 04.02.2011 kirjas on hageja pöördunud kostja poole märkides, et lepingu tähtaegade täitmine on selgelt ohus (II kd, t lk 156). 14.02.2011 on kostja sellele kirjale vastanud (II kd, t lk 157160) paludes vaheetapi „Karp kinni“ tähtaega pikendada kuni 10.05.2011 (lepingus: 01.03.2011). Kostja märkis, et saab aru vajadusest rakendada kool hiljemalt õppetöö alguseks. 18.02.2011 kirjas märgib hageja, et ehitustööd on mahajäämuses 2,5 kuud ning nõuab järjekordselt tegevuskava ja reaalse ning detailse ehitustööde ajakava esitamist (II kd, t lk 161-162). 08.03.2011 kirjas märgib kostja, et ehituskoosolekul on hagejale üle antud ehitustööde korrigeeritud graafik. Kostja teeb ettepaneku muuta kasutusloa saamist kuni 15.08.2011 ja kasutusloa järgsete tööde/toimingute/kohustuste täitmist kuni 31.08.2011 (II kd, t lk 163). 17.03.2011 kirjas märgib hageja, et kaalub lepingu lõpetamist kostja süül kui ka uue ajakava täitmisel tekib mahajäämus Hageja märkis, et ka käesoleval ajal ei ole ehitustööde kulgemine oluliselt aktiveerunud (II kd, t lk 164-165). 26.05.2011 kirjas palub kostja ehitustööde tähtaja pikendamist kuni 31.12.2011 ja vaegtööna hooajaliste välitööde, milliseid ei ole võimalik teostada põhitööde ajal 15.06.2012 (II kd, t lk 166-170).

Sellest kirjavahetusest nähtub, et hageja on pidevalt tundnud muret lepingu tähtaja pärast ning pöördunud sellega kostja poole. Kostja on lubanud tööde tegemist taotledes pidevalt tähtaja pikendamist. Puudub vaidlus, et tööd jäid tähtaegselt tegemata. 03.06.2011 on kostja lepingu üles öelnud (II kd, t lk 171-181) ja 03.06.2011 on ka hageja lepnigu üles öelnud (I kd, t lk 36-40; II kd, t lk 182-185). Kostja heitis hagejale ette lepingu rikkumist kostja vastuses toodud asjaoludel, hageja seoses tähtajast mittekinnipidamisega. Nagu kohus varem on tuvastanud, ei saa hagejale ette heita lepingulise dokumentatsiooni mittevastavust, sest see oli kostja lepinguline kohustus. Tuvastatud on aga fakt, et kostja oli tööde tegemisega ajakavast maas. Seetõttu leiab kohus, et hageja poolt lepingu ülesütlemine on kehtiv ning kostja lepingu ülesütlemine kehtetu. Kohus leiab, et hagejal oli oluline huvi tööde teostamise tähtaja vastu, sest tegemist oli koolimajaga ning hageja huvi seisnes selles, et kooliaasta alguseks saaks antud rajatises õppetööga alustada. See huvi oli kostjale ka teada. Kohus hindab antud juhul kostja suutmatust tähtaegselt töid teostada oluliseks lepingurikkumiseks VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi. VÕS § 196 lg 2 järgi saanuks hageja lepingu üles öelda ka täiendavat tähtaega andmata. Samas on hageja andnud ehitustööde käigus kostjale võimaluse korrigeerida ehitustööde ajakava ja pikendanud tööde teostamise aega kuni 15.08.2011, kuid kostja ei ole suutnud töid tähtpäevaks teostada. Kohus peab hageja ülesütlemist kehtivaks. Kostja on seega lepingut rikkunud ning vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Tekkinud kahju peab olema lepingurikkumisega põhjuslikus seoses ning kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3 ja 4). Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (näit Riigikohtu lahend 3-2-1-173-12). Riigikohtu lahendis 3-2-1-178-13 on märgitud, et kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju. Nendel põhimõtetel annab kohus järgnevalt hinnangu hageja kahju suurusele. Kohus leiab, et kostjapoolse lepingurikkumisega on põhjuslikus seoses hoone konserveerimise kulud summas 29 600 eurot (I kd, t lk 144-158) ja hoonete valvamise kulud summas 34 360,20 eurot (I kd, t lk 117-143), sest kui kostja poleks lepingut rikkunud, poleks tõusetunud hagejale vajadust pooleliolevat ehitist konserveerida ega valvata – lepingu kehtimise ajal oli valdusega seotud riisiko kostja kanda (lepingu p 16.1). Antud kulu pidi olema kostjale ka ettenähtav. Kohus leiab samuti, et lepingurikkumisega on põhjuslikus

seoses ekspertiiside tegemise kulud summas 13 000 eurot ja õigusabikulud summas 10 349,13 eurot (I kd, t lk 103-116, 159-162), sest kui poleks olnud lepingu rikkumist, poleks olnud vajadust teostada ekspertiise ega kasutada juriidilist teenust. Suuremahuliste ehitustööde puhul on ekspertiisi tegemine ning õigusabi kasutamine põhjendatud. Kohus leiab, et ka need kulud pidid kostjale olema ettenähtavad. 07.12.2007 sõlmisid hageja ja Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu üürilepingu XXX kooliruumide üürimiseks (III kd, t lk 95-106). 01.05.2012 on allkirjastatud hageja ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vaheline kokkulepe 07.12.2007 sõlmitud üürilepingu lõpetamiseks (I kd, t lk 41-44). 04.10.2012 on pooled kinnitanud, et hageja kohustub tasuma Haridus- ja Teadusministeeriumile leppetrahvi 15 110,70 eurot. Kuna hageja on esitanud omakorda arve Porkuni kooli üürilepingu alusel summas 19 491,11 eurot, leppisid pooled kokku, et tasaarveldasid leppetrahvi ning loevad sellega leppetrahvi tasutuks (t lk 4547, 163). Hageja leiab, et kostja on vastutav ka antud leppetrahvist tuleneva kahju suhtes. Kostja vaidleb sellele vastu. Kohus leiab, et kostja on vastutav antud leppetrahvist tuleneva kahju suhtes, sest tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-178-13 majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi. Kostja oli majandustegevuses tegutsev isik ning seega pidi võimalus, et koolimaja antakse rendile ning selle lepingu mittetäitmisest võib hagejale tekkida leppetrahvi nõue, ettenähtavaks. Kohus peab seda kahju põhjendatuks. Kostja vastutust ei vähenda see, et hageja pidi leppetrahvi maksma enda ainuaktsionärile (riigile). Hageja peab kahjuks ka vara vähenemist ning tööde eest tasutud summasid. Hageja leiab, et lepingurikkumise tõttu on hageja vara vähenenud summas 343 658,24 eurot. Enne ehituslepingu sõlmimist hinnati vara väärtuseks 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni) (I kd, t lk 48-80) ning pärast lepingurikkumist 24 100 eurot, sh puudub tervikuna kinnisasjal turuväärtus. Kostja märgib, et on ehitustöödesse panustanud 1 049 595,15 eurot ning hoonete jääkasendusmaksumus on 961 100 eurot (I kd, t lk 81-102). Kostja hinnangul on ehitustööd vara väärtust kasvatanud. Kohus leiab, et vara väärtuse vähenemisest tingitud kahjunõue on alusetu. Antud juhul jäid ehitustööd pooleli. Pooleli olevad ehitustööd, eriti veel juhul, kui ehitustööd hõlmavad lammutustöid nagu käesoleval juhul, võivad selles staadiumis tõesti vara väärtust vähendada, kuid nimetatu ei ole käsitatav kahjuna. Antud situatsioonis oleks tavapärane käitumine see, kui tellija jätkab tööde teostamist (teise töövõtjaga). Antud juhul kaotas tellija objekti (ja tööde lõpetamise) vastu huvi, kuna kooli sellesse hoonesse enam ei planeeritud. Asjaolu eest, et hageja soovis muuta ehitise funktsionaalsust (ei soovinud seda kasutada enam koolina) ei vastuta kostja. Kohus nõustub sellega, et tegemist on spetsiifilise objektiga ning eriti väikeses kohas on raske kui mitte võimatu leida objektile teine rakendus. Viimane väljendub ka turuhinnas. Seda riski ei kanna aga kostja. Kohus leiab, et eelkõige avaldab antud ehitiste turuhinnale mõju ehitiste funktsionaalsuse muutmine, mitte asjaolu, et tööd jäid pooleli. Poolelijäänud töid oleks saanud jätkata. Kohus leiab, et vara väärtuse väehenemisest tulenev nõue summas 343 658,24 eurot ei ole põhjendatud. Hageja on kostjale tasunud 9 arvet summas 912 527,84 eurot. Selles asjaolus vaidlus puudub ja kohus selle asjaolu tuvastatuks. Hageja nõuab seda summat tagasi. Kostja leiab, et töid on tehtud ja seetõttu ei saa nende arvete tasumist käsitada kahjuna. Kohus nõustub kostjaga. Lepingu ülesütlemise korral jäävad poolte õigused ja kohustused kuni ülesütlemiseni kehtima. Puudub vaidlus, et kostja on lepingujärgseid töid teinud (I kd, t lk 164-241; 242-248; III kd, t

lk 16-62) ja hageja nende eest tasunud. Lepingu p 8.2 järgi tasus hageja kostjale tehtud tööde eest vastavalt tööde vastuvõtmisele ning kostja esitatatud arvete alusel. Igakuiseks arveldamiseks koostati lepingu p 16.3 järgi „Teostatud Tööde rahaline akt“, mille allakirjutamisega fkiseeriti tööde rahaline seis. Hageja on arvete tasumisega seega nõustunud vastavate töödega ja nende hindadega. Kohtu hinnangul puudub alus tehtud tööde eest tasutud arveid käsitada kahjuna ning kostjalt need välja mõista. Kohus jätab selle nõude rahuldamata. Kohus peab seega põhjendatuks hageja nõuet summas 102 420,03 eurot (13 000 + 34 360,20 + 29 600 + 10 349,13 + 15 110,70) ja põhjendamatuks summas 1 256 186,08 eurot (343 658,24 + 912 527,84). Hageja on nõudesummadest maha arvanud Swedbank AS-ilt sissenõutud garantii summas 339 421 eurot. Kohus võtab selle arvesse ning selle tehte tegemise tulemusena ei jää hagejale tunnustatavat nõuet. Kuivõrd ei ole põhinõuet, ei saa olla ka viivisenõuet. Seetõttu jääb hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.