Muud › Muud hagiasjad

2 – 14 – 10992 seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS §187 lg.6 ja §442 lg.6). Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja poolt esitatud asjaolud Osaühing ROBURINK esitas 12.03.2014.a Viru Maakohtule hagiavalduse Korteriühistu Linda 1 vastu järgmise nõude. Kohustada kostjat VÕS § 1015, MTÜS § 28 lg 5 alusel esitama hagejale järgmised dokumendid tutvumiseks: 1) 2009-2010 ja 2013 aasta korteriühistu üldkoosolekute protokollid; 2) lepingud, eelarved, tehtud tööde aktid, maksearved järgmiste remonttööde kohta: katuse ja selle osade remont 2009-2010. ja 2012.aastal; uste paigaldus ja remont 2008-2009. ja 2011.aastal (peale neljas sissekäigus metalluste paigalduse 2008.aastal summas 27600 krooni); sissekäikude, tamburite, postkastide remont 2010-2012.aastal; külma veevarustuse ja kanalisatsiooni püstikute vahetus 2008-2011.aastal (peale töövõtulepingu, eelarve, tehtud tööde akti, projekti, ehitusloa ja kasutusloa tasumise arve); küttetorude isolatsioon ja küttesüsteemi teiste osade remont 2009-2012.aastal; küttesüsteemi rekonstrueerimine 2011.aastal (peale töövõtulepingu, eelarve, tehtud tööde akti, projekti tasumise arve); elektrisüsteemi remont 20092012.aastal; spetsialistide järeldus põlengu põhjuste kohta elektrikilpides 2009., 2010., 2012.aastal; kostja põhjendus, miks on vaja teha küttesüsteemi pesu igal aastal (2010. ja 2011.aastal), kuid normatiivide järgi on sätestatud teha küttesüsteemi pesu üks kord kahe aasta jooksul; kostja põhjendus küttesüsteemi pesu kulude kandmise vajalikkuse kohta, mis tunduvalt ületavad selle tunnuse turuhinda; kostja põhjendus 2011. ja 2012.aastal kulude tasumise vajalikkuse kohta summas 184 euro põhikirja muutmiste kandmise ees, kuid üldkoosolek ei võtnud vastu põhikirja uues redaktsioonis, seni kehtib korteriühistu põhikiri 23.12.2002.aasta redaktsioonis. Hagiavalduse kohaselt on hageja aadressil Linda 1 mitteeluruumide M3, M4 korteriomanikuks. Vastavalt Korteriühistuseaduse § 5 lg 1, hageja nagu korteriomanik, on korteriühistu liikmeks. KÜS § 5. lg 1 korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kostja kuni 2011.aastani ei ole tunnistanud hagejat korteriühistu liikmeks, sellepärast ei andnud hagejale vajalikku teavet korteriühistu tegevuse kohta, ei esitanud hageja nõudel vastavaid aruandeid, ei lasknud hageja esindajat osalema korteriühistu üldkoosolekutel. Seega, kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja suhtes, mis on määratud Mittetulundusühingute seaduse §28 lg 5. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kusjuures kostja, mitte tunnistades hagejat korteriühistu liikmeks, arvutas igas kuus hagejale arveid korteriühistu majanduskulude tasumiseks. Alates 2011.aastast tunnistas kostja hageja korteriühistu liikmeks, kuid ignoreeris endiselt hageja nõudeid vajaliku teabe esitamiseks korteriühistu tegevuse kohta. Kostja jäi oma positsioonile, et on hagejal olemas kohustus osalema kostja finantseelarve moodustamisel, kuid ei ole õigust saada kostjalt täiendavat teavet korteriühistu rahavahendite kulutamise kohta. 2011-2013 aastatel saadud dokumentidest, mis kostja esitas hagejale vastavalt KÜS §15 (majandustegevuse aastakavad, majandusaasta aruanded), hageja tuvastas, et kostja ei

2 – 14 – 10992 näita majandustegevuse aastakavade koostamisel planeeritavate tööde maksumust, planeerib majandusaastaks ühed tööd, kuid annab aruandeid teiste tööde teostamise kohta, mis puuduvad kavas, s.t., et kostja kasutab rahavahendeid oma suva järgi ja kontrollimatu. Hageja rõhutas hagiavalduses, et alates 2008.aastast kuni käesoleva ajani, puudub korteriühistus vastav järelevalve üldkoosoleku poolt juhatuse tegevuse üle: üldkoosolekuga ei ole määratud mitte ühtegi revisjon- või audiitorkontrolli. Tuvastatud majandusaasta aruannetes juurde kirjutiste, moonutamiste kohta ei andnud kostja hagejale mingeid selgitusi siiamaani. Seni ei andnud kostja selgitusi, miks esitatud aruannete kohaselt on tehtud 18 püstiku vahetuse tööd, kuid elamus on kokku 16 püstikut. Kostja ei anna selgitusi, miks 2008-2012.a aruannete kohaselt kulutab kostja pidevalt suured rahavahendid elektrisüsteemi remondile, kui 2005-2007.aastal on elamus tehtud elektrisüsteemi renoveerimine, summas 125 880 krooni. Sellisel ühistu asjaajamisel on hagejal õigustatud huvi tutvuda kostja remonditööde kulutamisega seotud dokumentidega. Vastavalt VÕS §-le 1015 Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Hageja korduvalt pöördus kostja poole suulises ja kirjalises vormis nõudega anda võimalust tutvuda dokumentidega. Kostja ignoreerib hageja nõudeid ja ei esita vajalikke dokumente tutvumiseks. Dokumentidega tutvumise õigusliku huvi põhjendustes asus hageja järgmistele seisukohtadele. Hagejal on kohustus kanda kostja poolt tehtud majanduskulud lähtuvad KÜS § 13 lg-st 4, mille kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega hagejal on huvi ja õigus tutvuda kostja üldkoosolekute otsustega, millega on kehtestatud majandamiskulude tariifid. KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega kõik kostja poolt tehtud tegevused, sh sõlmitud lepingud elamu majandamiseks, on tehtud omanike/liikmete huvides, sh ka hageja huvides. Peale selle hagejal on õigus tema kaasomandisse kuuluva dokumentidega tutvuda TsÜS § 58 alusel, mille kohaselt asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. Kuna kõik kaasomandi remontide ja majandamise dokumendid on kostja valduses, mis teostab majandamine KÜS § 2 lg 1 kohaselt, siis peab kostja nõudmisel lubama omanikele nimetatud dokumentidega tutvuda. Kuna hageja on omanik ja kostja liige ning kannab kaasomandi eseme majandamisega seotud kulusid kostja poolt esitatud arvete alusel, s.o algdokumentide alusel tuletatud, siis hagejal on õigustatud huvi tutvuda vahetute algdokumentidega, et kontrollida kulude suuruse ja nende õige jaotamist liikmete vahel. Samuti tahab hageja kontrollida, kas kostja tegutses elamu majandamisel omanike huvides, sh teostatud tööde mahtu ja turuhinda. Kostja poolt esitatud majandusaruannetes avastas hageja kavaga mitteplaneeritud kulusid ning tööde mahu juurde kirjutused. Dokumentide kontroll annab hagejale võimaluse hinnata tema kostja ees olevate kohustuste suuruse põhjendatust. Nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid: 1) 30.01.2011 No 1-01/2 hageja nõude väljakirjutuse; 2) 18.03.2011.a kostja vastuse hagejale; 3) 11.12.2011 No 12 hageja pöördumine kostja juhatuse liikmete poole; 4) 23.07.2012.a hageja poolt tehtud järele päring kostjale; 5) KÜ Linda 1 03.08.12 juhatuse istungi protokolli nr.2 väljakirjutus ning 6) 10.08.2012.a kostja vastus hagejale. Kostja poolt esitatud vastuväited Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Korteriühistu Linda 1, vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi

2 – 14 – 10992 rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt kostja teatab kohtule, et 07.08.2014 võõrandas hageja temale kuuluvad mitteeluruumid M3 ja M4 aadressil Linda tn 1, Narva linn. Uueks omanikuks on OÜ NARVA PEREARSTIKESKUS (registrikood 10369775). KÜS § 5 lg 1 alusel on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 5 lg 2 sätestab, et korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. KÜ Linda 1 põhikirja punkti 2.1 esimese lause alusel on ühistu liikmeskond piiratud Narva linnas Linda 1 asuva elamu korteriomanike ringiga. Põhikirja punkt 2.3 sätestab, et ühistust väljaastumise päevaks loetakse korteri omandiõiguse ülemineku päev. Liikmeksolek ühistus lõpeb seoses korteriühistu liikmele kuuluva omandi võõrandamisega. Seega ei ole alates augustist 2014 OÜ ROBURINK KÜ Linda 1 liige. KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Põhikirja punkt 2.3. sätestab, et liikmeksoleku lõppemisega lõpevad isikul ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused. OÜ ROBURINK ei ole KÜ Linda 1 liige, sellepärast temal ei ole ühistu liikmelisusest tulenevaid õigusi. Põhikirja punktist 3.1.4 tuleneb, et ühistu liikmel on õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta seaduses või põhikirjas määratud korras. Hageja ei ole KÜ Linda 1 liige, sellepärast temal ei ole õigust saada teavet ühistu tegevuse ja otsustuste kohta, s.h ei ole õigust dokumentidega tutvumise nõudeks. Kirjalikus vastuses asus kostja seisukohale, et hageja tugines oma hagis ka VÕS §-le 1015. Antud paragrahvi kohaldamise eeldusi ei ole hageja aga täitnud. VÕS § 1015 sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Selle paragrahvi kohaldamise aluseks on järgmised eeldused: - hagejal peab olema õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks; - saab nõuda vaid sellise dokumendiga tutvumist, mis on koostatud nõudja huvides või kajastab nõudja ja valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu. Mõlemad eeldused ei ole antud juhul täidetud. Hageja ei toonud välja, vaatamata kohtu nõudmisele, milles seisneb tema õigustatud huvi dokumentide väljanõudmiseks ega põhjendanud seda. Kostja arvab, et hageja õigustatud huviks (võlgnevuse olemasolul) võiks olla võlgnevuse puudumise tuvastamise soov. Kuid hagejal ei ole võlgnevusi kostja ees. Sellepärast kostja on arvamusel, et hagejal puudub õigustatud huvi KÜ Linda 1 dokumentidega tutvumiseks. Oma hagis palub hageja tagada talle võimaluse tutvuda KÜ Linda 1 sisedokumentatsiooniga, s.o dokumentatsiooniga, mis puudutab vaid korteriühistu ja korteriühistu liikmete vahelisi õigussuhteid. Hageja ei ole KÜ Linda 1 liige. Sellepärast ei ole täidetud ka teine VÕS § 1015 eeldus. Hagiavalduse kohaselt väljendub hageja õigustatud huvi selles, et korteriühistu liige soovib kontrollida kulude suurust ja nende õiget jaotamist liikmete vahel. Kostja leiab, et hageja poolt väljendatud huvi ei anna talle antud nõude esitamist ega saa olla tema õigustatud huviks. Kuna kohtusse saab pöörduda üksnes kohtusse pöördunud isiku enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Hagejal endal puudub võlgnevus kostja ees. Muid õigustatud huve ei ole hageja esitanud. Eeltoodu alusel taotleb kostja jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel või alternatiivselt TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel läbi vaatamata, põhjusel, et hagejal puudub õigustatud huvi KÜ Linda 1 sisedokumentidega tutvumiseks. Juhul kui kohus leiab, et ei ole alust jätta hagi läbi vaatamata, siis kostja taotleb jätta hagi rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt on hagi õigusliku alusena MTÜS § 28 lg 5 ja VÕS § 1015. Hageja ei ole KÜ Linda 1 liige, sellepärast ei ole võimalik rahuldada hagi hagiavalduses toodud seaduste sätete alusel. Eeltoodust nähtub, et puudub õiguslik alus hageja nõude rahuldamiseks. Sellepärast kostja taotleb jätta hagi rahuldamata. Hageja nõuded ja kostja vastuväited kohtuistungil

2 – 14 – 10992 Hageja, Osaühingu ROBURINK, lepinguline esindaja, Liudmila Bogdanova, jäi 11.11.2014.a. toimunud kohtuistungil oma varasemate seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Liudmila Bogdanova selgitas kohtuistungil, et hageja soovib 2009.a, 2010.a, 2012.a, 2013.a Korteriühistu Linda 1 üldkoosolekute protokolle. Hageja sai raamatupidamisõiendi Korteriühistu Linda 1 poolt, kus 2010.a, vastavalt tariifile igakuiselt, oli arvestatud teatud summa teenindamise eest. Hakati arvestamata summasid ja hageja ei teadnud, kust see summa pärit on. Ühe kuu eest oli arvestatud summa teenindamise 1 euro 1 m2 eest. Pindala moodustas 600 m2. Juunis 2011.a oli arvestatud 919 eurot. Kust see summa tuleneb, ei olnud hagejale teada. Liudmila Bogdanova selgituste kohaselt mingeid selgitusi Korteriühistu Linda 1 juhatus ei anna. Hageja soovib tutvuda kõikide dokumentidega. Kui on vaja, oma kuulul teeb hageja koopiad. Ükskord helistas raamatupidaja ja lubas hagejal tutvuda dokumentidega. Kuid J.Bondarenko ajas hageja minema. Juhatus keeldus dokumentidega tutvustamisest. 2009.a ei lubatud hagejat Korteriühistu Linda 1 üldkoosolekule. J.Bondarenko ütles, et OÜ Roburink ei ole Korteriühistu Linda 1 liige. Alates 2010.a osales hageja Korteriühistu Linda 1 üldkoosolekutel. Kostja, Korteriühistu Linda 1, esindajad: Elena Bondarenko ja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko vaidlesid 11.11.2014.a toimunud kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko selgitas täiendavalt kohtuistungil, et Korteriühistu Linda 1 esitas hagi OÜ Roburink vastu ja nõudis võlga 2012.a eest. Oli sõlmitud kompromiss. Kõik hageja esindaja väited on paljasõnalised. Korteriühistu Linda 1 ei tunnista hagi. Palub kohut hageja tõendamata väiteid mitte arvestada. Korteriühistu Linda 1 jääb viimase seisukoha juurde. Hageja ei ole Korteriühistu Linda 1 liige ja temal puudub võlg Korteriühistu Linda 1 ees. Hagi peab esitama Korteriühistu Linda 1 liige. Hageja märkis õiguslikku alusena VÕS § 1015. Hagejal puudub õiguslik huvi dokumentidega tutvumiseks. Dokumentidega tutvumist saab nõuda isik, kui dokumendid on koostatud nõudja huvides. Kui kohus leiab, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, palun jätta rahuldamata, kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ega tõendatud. Hageja ei tõendanud, et temal ei olnud võimalust tutvuda dokumentidega. Tänasel istungil hageja ütles, et osales Korteriühistu Linda 1 üldkoosolekutel alates 2010.a. Hageja ei tõendanud, et Korteriühistu Linda 1 takistas Osaühingut ROBURINK dokumentidega tutvumast. Palume jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagiavaldusega, kostja vastusega, hageja seisukohtadega ning poolte kohtuistungil antud seletustega luges kohus tuvastatuks faktilise asjaolu, et hagiavalduse kohtusse esitamisel oli Osaühing ROBURINK Korteriühistu Linda 1 liige, tsiviilasja kohtuistungil läbivaatamise ajaks Osaühing ROBURINK enam Korteriühistu Linda 1 liige ei ole, kuna ta on müünud Osaühingule ROBURINK kuulunud mitteeluruumid. Poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kas Osaühingul ROBURINK on õigus nõuda Korteriühistu Linda 1 dokumentidega tutvumist või mitte. Asudes tsiviilasja sisulisele lahendamisele pidas kohus kõigepealt vajalikuks pöörduda Riigikohtu vastava praktika poole. Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-132-07 16.01.2008 tehtud määruse p.14 asus seisukohale, et kolleegium selgitab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides veel seda, et VÕS § 1015 järgi võib teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik nõuda valdajalt dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. VÕS § 1015 ei anna hagejale õigust nõuda dokumente enda valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib hageja nõuda dokumentidega

2 – 14 – 10992 tutvumist kas dokumentide asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus. Samuti ei vasta VÕS § 1015 alusel esitatud dokumentidega tutvumise hagi puhul hagi tagamise eesmärgile hagi tagamise abinõu, millega kohustatakse kostjat andma dokumente hageja valdusesse. Siiski on võimalik hagi tagamine nt kostja kohustamisega anda dokumendid hoiule kohtutäituri kätte selleks, et tagada dokumentide säilimine. Et selline hagi tagamise määrus oleks sundkorras täidetav, peavad selles olema piiritletud dokumendid, millega tutvumist nõuti ja mille hoiule andmiseks kostjat kohustati (vt käesoleva otsuse p 11). Sellisel juhul on kohtutäituril täitemenetluses võimalik vajadusel küsida hagi tagamise määruse kui täitedokumendi täitmiseks ka kohtult luba läbiotsimiseks TMS § 28 lg 2 järgi. Maakohus nõustus Riigikohtu ja kostja seisukohaga, et VÕS § 1015 ei anna Osaühingule ROBURINK õigust nõuda Korteriühistu Linda 1 dokumente enda valdusesse. Selle paragrahvi alusel võib Osaühing ROBURINK nõuda dokumentidega tutvumist, kas dokumentide asukohas kohapeal või VÕS § 1016 järgi mujal, kui selleks on mõjuv põhjus. Samuti ei vasta VÕS § 1015 alusel esitatud dokumentidega tutvumise hagi puhul hagi tagamise eesmärgile hagi tagamise abinõu, millega kohustatakse Korteriühistut Linda 1 andma dokumente Osaühingu ROBURINK valdusesse. Hagiavaldusest, ega ka selle täiendavatest põhjendustest ei selgu, millises konkreetses kohas Osaühing ROBURINK Korteriühistu Linda 1 dokumentidega tutvuda soovib. Hageja esindaja selgitustest kohtuistungil võis aru saada, et Osaühing ROBURINK soovib hoopiski teha Korteriühistu Linda 1 dokumentidest koopiaid omal kulul, milline tegevus eeldab iseenesest Korteriühistu Linda 1 dokumentide Osaühingu ROBURINK valdusesse andmist. Kohus asus seisukohale, et Osaühingu ROBURINK haginõue Korteriühistu Linda 1 dokumentidega tutvumise sildi all dokumentide enda valdusesse koopiate tegemiseks saamise nõue on põhjendamatu, Osaühingu ROBURINK väited ei ole asjakohased, mille tõttu ei kuulu hagi rahuldamisele. Kohus asus seisukohale, et Osaühing ROBURINK ei ole hagiavalduses põhistanud ja kohtule usutavaks teinud õigustatud huvi olemasolu, miks Osaühing ROBURINK Korteriühistu Linda 1 dokumentidega tutvuda soovib. Osaühingu ROBURINK hagist ei selgu kuidagi, kuidas on hagiavalduses nimetatud Korteriühistu Linda 1 dokumendid koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku, Osaühingu ROBURINK, huvides või kuidas on nimetatud dokumentides kajastatud Osaühingu ROBURINK ja dokumendi valdaja, Korteriühistu Linda 1, vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Õigustatud huvi aluseks võiks olla ka hagiavalduse ettevalmistamine, kuid kohtule ei ole esitatud mitte mingisuguseid andmeid selle kohta, et Osaühing ROBURINK valmistab Korteriühistu Linda 1 vastu ette hagi ning selleks on temal vajalik tutvuda dokumentidega. Vastupidiselt kohtule on esitatud tõendid, et Osaühing ROBURINK on oma mitteeluruumid müünud ja ei oma Korteriühistu Linda 1 ees võlgnevust. Maakohus asus seisukohale, et kostja vastuväited on põhjendatud, Osaühingu ROBURINK hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 tehtud 17.01.2011.a tehtud otsuse p. 10 asus seisukohale, et kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud, st hageja peab hagiavalduses piiritlema dokumendid, millega tutvumist ta nõuab (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 14). Sama lahendi p.11 kohaselt selgitas Riigikohus, et dokumendiga tutvumise nõue on kindlat liiki asja, s.o dokumendi, ettenäitamise nõue. Asja ettenäitamist või üle vaatamist võib VÕS § 1014 järgi nõuda isik, kellel on asja valdaja vastu asjaga seotud nõue või kes tahab kontrollida sellise nõude olemasolu või puudumist, kui tal on selleks õigustatud huvi. Selle sätte mõtte kohaselt saab isik nõuda asja ettenäitamist või üle vaatamist asja otseselt valdajalt siis, kui tema ja asja otsese valdaja vahel ei ole õigussuhet, millest isikule selline õigustus tuleneks, kuid isikul on õigustatud huvi asja üle

2 – 14 – 10992 vaatamise vastu ja ta tahab saada selgust, kas tal on kellegi vastu asjaga seotud nõue või ta soovib asjaga seotud nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Seejuures on isikul asja ettenäitamise vastu õigustatud huvi üksnes juhul, kui tal ei ole võimalik saada asjaga seotud nõude kohta selgust muul viisil. Maakohus nõustus Riigikohtu ja kostja seisukohaga, mille kohaselt Osaühingu ROBURINK dokumentidega tutvumise nõue peab olema piisavalt piiritletud, st hageja peab hagiavalduses piiritlema dokumendid, millega tutvumist ta nõuab. Kohus tuvastas, et hagiavalduses toodud Korteriühistu Linda 1 dokumentide loetelu on üldsõnaline ja ei ole piisvalt täpselt piiritletud, mille tõttu ei ole seda nõuet võimalik rahuldada. Kohtul jäi mulje, et Osaühing ROBURINK soovib tutvuda absoluutselt kõikide Korteriühistu Linda 1 dokumentidega ise teadmata, kas loetelus nimetatud dokument on Korteriühistu Linda 1 valduses või siis mitte ning kas need puudutavad tema huve ja õiguslikku positsiooni või mitte. Isegi kui kohus rahuldaks sellise Osaühingu ROBURINK nõude, siis ei oleks see otsus sundkorras täidetav, sest otsuse resolutsioonis toodav dokumentide loetelu oleks ebatäpne, ei oleks piisavalt piiritletud ning sellest tuleneks ka kogu kohtuotsuse ebaselgus. Kohus selgitab Osaühingule ROBURINK, et hagi esitamisel Korteriühistu Linda 1 vastu on temal õigus taotleda kohtult tõendite kogumise korras, et kohus nõuaks Korteriühistult Linda 1 haginõude aluseks olevad vajalikud dokumendid välja ning dokumentidega tutvumise nõude esitamine ei ole vajalik. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks jätta Osaühingu ROBURINK hagi Korteriühistu Linda 1 vastu dokumentidega tutvumise nõudes täies ulatuses rahuldamata ning teha käesolev kohtuotsus avalikult teatavaks 22.12.2014.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kohus pidas õigeks panna Korteriühistu Linda 1 menetluskulud Osaühingu ROBURINK kanda, Osaühingu ROBURINK menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.