Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22. detsember 2014.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei
Tsiviilasja number
2-13-43807
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi M. K. ja A. K. vastu solidaarselt võla, viivise ning intressi summas 83 681.91 euro ning lisanduva viivise nõudes.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagihind
89292.53 €.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, lepinguline esindaja Karin Rahumeel, e-post: [email protected]. Kostjad: M. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, epost x. A. K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, Eestis peatub x, e-post x.
Rahuldada hagi. Välja mõista M. K.' lt ja A. K.' lt solidaarselt 90641.17 eurot, millest põhiosa võlgnevus 66 007.26 eurot,
Tsiviilasi nr 2-13-43807 intressivõlgnevus 4 993.98 eurot ja viivise võlgnevus alates 19.09.2011.a. kuni 22.12.2014.a. 19639.93 € AS SEB Pank kasuks. Välja mõista M. K.' lt ja A. K.' lt solidaarselt viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras alates 23.12.2014.a. kuni põhinõude 66 007.26 euro tasumiseni AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt M. K.' i ja A. K.' i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-13-43807 laenude baasintress + 0.600% aastas. 05.12.2007 sõlmiti laenulepingule lisakokkulepe nr 1, mille kohaselt suurendati laenu summat 200 000.00 Eesti krooni ehk 12 782.33 euro võrra. 09.03.2009 sõlmiti laenulepingule lisakokkulepe nr 2, mille kohaselt lepiti kokku intressimäraks 6 kuu EURIBOR + 3.650% aastas ning muudeti laenutähtpäevaks 18.04.2032. Alates 19.09.2011 ei täitnud kostjad laenulepingus kokkulepitud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikut, jäädes laenumaksetega võlgnevusse. Laenulepingu punkti 15.5 järgi kohustuvad kostjad lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma viivist 9% aastas. Kui muutub võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäär ja/või muutuvad muud viivisemära reguleerivad seadusesätted, siis on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Eeltoodust tulenevalt arvestab hageja viivist seaduses sätestatud märaga 8,75 % aastas. Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtudes viivitatud päevade arvust ja viivise märast. 11.04.2012 saatis hageja kostjatele laenulepingu erakorralise ülesütlemise teated, milles hoiatas, et juhul, kui kogu laenulepingust tulenevat võlgnevust ei tasuta hiljemalt 08.05.2012, ütleb hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 09.05.2012. Kostjad ei tasunud võlgnevust hageja poolt määratud tähtajaks, mistõttu on laenuleping erakorraliselt üles öeldud alates 09.05.2012. Tagatised Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks oli seatud AS-i SEB Pank kasuks järgmised tagatised: - I jrk hüpoteek summas 100 000.00 Eesti krooni ehk 6 391.16 eurot kinnistule x (registriosa nr xxxxxxx); - II jrk hüpoteek summas 65 000.00 Eesti krooni ehk 4 154.26 eurot kinnistule x (registriosa nr xxxxxxx); - III jrk hüpoteek summas 520 000.00 Eesti krooni ehk 33 234.06 eurot kinnistule x (registriosa nr xxxxxxx); - I jrk hüpoteek summas 785 000.00 Eesti krooni ehk 50 170.64 eurot kinnistule x (registriosa nr xxxxxxx); - IV jrk hüpoteek summas 1 780 000.00 Eesti krooni ehk 113 762.73 eurot kinnistule x (registriosa nr xxxxxxx); - V jrk hüpoteek summas 235 000.00 Eesti krooni ehk 15 019.24 eurot kinnistule x (registriosa nr xxxxxxx). Eelpool nimetatud hüpoteegid olid tagatiseks ka kostjate laenulepingule nr 6000091610110, millest tulenevad nõuded said täitemenetluse käigus tasutud. 28.05.2012 esitas hageja laenulepingust tulenevate võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavalduse, milles palus TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt algatada kostjate suhtes täitemenetlus ja pöörata sissenõue hageja kasuks panditud kinnisasjadele asukohaga x (registriosa nr xxxxxxx) ja x (registriosa nr xxxxxxx). 19.09.2012 toimus x (registriosa nr xxxxxxx) esimene avalik enampakkumine alghinnaga 83 000.00 eurot ning x (registriosa nr xxxxxxx) esimene avalik enampakkumine alghinnaga 28 000.00 eurot. Mõlemad enampakkumised nurjusid ostuhuviliste puudumise tõttu. 27.03.2013 toimus x avalik kordusenampakkumine alghinnaga 80 000.00 eurot, mille käigus võõrandati tagatisvara alghinnaga. 25.04.2013 tasuti kohtutäituri poolt x müügist hagejale 70 569.98 eurot. Hageja selgitab siinkohal nimetatud rahasumma kujunemist ning märgib, et kohtutäitur arvestab vastavalt TMS §-ile 37 enampakkumise tulemina laekunud kinnisasja lõplikust müügihinnast maha täitemenetluse kulud. 09.05.2013 toimus x avalik kordusenampakkumine alghinnaga 21 500.00 eurot, mille käigus võõrandati tagatisvara hinnaga 21 600.00 eurot. 26.06.2013 tasuti kohtutäituri poolt x müügist hagejale 18 789.38 eurot. Hageja selgitab siinkohal nimetatud rahasumma kujunemist ning märgib, et kohtutäitur arvestab vastavalt TMS §-ile 37 enampakkumise tulemina laekunud kinnisasja lõplikust müügihinnast maha täitemenetluse kulud. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-13-43807 Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja laenulepingust tulenev nõue kostjate vastu kokku 83 681.91 eurot, millest põhiosa võlgnevus 66 007.26 eurot, intressivõlgnevus 4 993.98 eurot, viivisevõlgnevus 12 680.67 eurot. 11.09.2014.a esitas hageja kohtule seisukoha, milles märgitakse, et oma vastuses kirjeldavad kostjad, et soovisid teha äri, millest tulenevalt sai ka laenu võetud ning paluvad jätta hagi rahuldamata kuna olid majanduslanguse ohvrid. Hageja kostjate seisukohaga ei nõustu ning juhib tähelepanu sellele, et makseraskused ei ole käsitletavad asjaoludena, mis vabandaksid krediidisaaja poolset maksekohustuse rikkumist. Rahalise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Hageja on kostjatele laenu väljastanud ning kostjad ei ole seda käesoleva ajani tagastanud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista M. K.' lt ja A. K.' lt solidaarselt AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr L070019334 tulenev võlgnevus kokku 83 681.91 eurot ning viivis alates 20.09.2013 seadusjärgses määras kuni põhinõude 66 007.26 euro täieliku rahuldamiseni, jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskulud, sh AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000.00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-13-43807 summas 2 000 000.00 Eesti krooni ehk 127 823.30 eurot. Laenulepingu punkti 3.3 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks kinnistu asukohaga x, ostmine ja elamu ehitus. Laenulepingu punkti 5.2 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 18.06.2007 kuni 18.04.2037 iga kalendrikuu
Tsiviilasi nr 2-13-43807 Kostjad on rikkunud intressi maksmise kohustust selle tasumata jätmisega ning hagejal on õigus nõuda intressi 09.05.2012.a. seisuga summas 4 993.98 eurot maksmise kohustuse täitmist VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostjal on tagastamata laen summas 66 007.26 eurot, millega on rikkunud laenu tagasimaksmise kohustust. TsMS § 367 kohaselt viivise nõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist põhisummalt 66 007.26 € alates hagiavalduse esitamisest s.o. alates 20.09.2013.a. VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras (Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 15.04.2013.a. rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.). Viivise võlg alates 19.09.2011.a. kuni 19.09.2013.a. on 12580.67 €. (arvestus tl 21). Hagiavaldus on kohtule esitatud 20.09.2013.a.Viivise võlg alates 19.09.2011.a. kuni 22.12.2014 on 19 639.93 € (arvestus tl 162). Viivise võlg on tekkinud seoses osamaksete mittetähtaegsest maksmisest ja laenu mittetähtaegsest tagastamisest. Alates 23.12.2014.a. tuleb välja mõista viivis põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kostjate poolt tehtud viide üldiselt ülemaailmsele majanduslangusele kui asjaolule, mis tõi kaasa kohustuse rikkumise ei ole käsitletav VÕS § 103 järgi kostja poolt kohustuse rikkumise vabandatavusena. Kostjad tuginevad asjaolule, et nemad on õigustatud pangalt küsima mida iganes, kuid pangal on vaja olla kindel, et kostja on suuteline laenu haldama. Kostjate poolt esitatu on üldsõnaline ning laenulepingute ebaselgele loetelule ei järgne tõendite alusel tehtud õigusliku järelduse alusel konkreetset taotlust ega vastunõudeid. Viimast on kostjatele kohtu poolt selgitatud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-13-43807
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.