Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 17. detsember 2014, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-19806
Tsiviilasi
A.K. hagi M. K.u ja M. H.i vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Tsiviilasja hind
6695 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja A.K., isikukood x, elukoht x, lepinguline esindaja Kaili Siilak esindajad Kostja I M. K., isikukood x, elukoht x, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja II M. H., isikukood x, elukoht x, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kohtuistungi toimumise aeg
02.12.2014
Rahuldada A.K. hagi M. K.u ja M. H.i vastu. Kohustada M. K.ut (K., isikukood x) ja M. H.it (H., isikukood x) andma Xxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, aadress x) ja selle päraldiste valdus üle A.K.le (K., isikukood x).
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.
Sisulised asjaolud, hageja nõue, väited ja tõendid, kostja seisukohad Hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded ja väited Hagiavalduse (I kd tl 2-4) kohaselt omab hageja A.K. x kinnistut x x (I kd tl 5). Hageja kinnisomandit valdavad ilma õigusliku aluseta kostjad M. K. ja M. H., kes kasutavad seda peamise elupaigana Eestis. Hageja sai kinnistu omanikuks 04.09.2012. Kinnistusraamatust ei
Tsiviilasi nr 2-13-19806 nähtu asjaõiguslikke koormatisi kolmandate isikute kasuks, samuti ei olnud hagejale teadaolevalt eelmisel omanikul võlaõiguslikke kokkuleppeid kinnistu kasutusse andmiseks kolmandatele isikutele. Hageja ei ole selliseid kokkuleppeid sõlminud ei kostjatega ega teiste isikutega. 23.10.2012 edastas hageja kostjatele omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja valduse ebaseaduslikust valdusest väljaandmise nõude (I kd tl 6), kuid kostjad keeldusid kinnistut vabastamast. Enamgi veel, kostja II takistas korduvalt füüsiliselt hageja ligipääsu oma kinnisomandile. Hageja palub kohtul kohustada M. K.ut ja M. H.it andma x kinnistu) ja selle päraldiste valdus üle A.K.le. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas Kostjad esitasid kohtule oma vastuse (I kd tl 154-155), mille kohaselt enne kinnistu moodustamist ehitasid kostjad oma vahenditega Xxxxxxxxx kinnistule elamu, milles ka praegu elavad. Ehitamiseks on nõusoleku andnud ka J.K., kes väljastas ka volikirja M. K.ule (end K.), et tema saab kinnistu omanikuks Volikiri oli tähtajaline ning selle eesmärk jäi saavutamata, see aga tähendas, et kinnistu omanikuks sai siiski J.K.. Ehitatud hoonele taotles kõik vajalikud load ehitustegevuseks M. K. ja ehitas maja üles oma vahenditega, mitte ühiselt J.K.ga. Maja ehitas M. üles koos elukaaslase M. H.iga. Ehitamise alustamise teatis on xxxxx Vallavalitsuse poolt 19.12.2007 väljastatud kostja M. K.ule (I kd tl 160). Ühepereelamu projekt on M. K. nimel. Müügileping palkmaja ostuks on sõlmitud 1.12.2006 M. K. ja OÜ Nautilux vahel. Aknde müügileping elamule on sõlmitud Viking Window ja M. K. vahel. Kõik need dokumendid tõestavad, et elamu on ehitatud M. K. (praegune K.) vahenditega. J.K. on lihtsalt kuritarvitanud seda, et M. K. (endine K.) usaldas J.K.t ja uskus, et inimene ei saa olla nii ebaõiglane ja pahatahtlik, et hakkab pärast maja valmimist ja abielulahutust nõudma omale midagi, mida ta ise ei ole ehitanud ega loonud. M. K. uskus siiralt, et küllap J.K. peab oma sõna ja hiljem kui maja valmis vormistatakse maja juurde kuuluv maa M. K.u nimele. Kahjuks seda aga ei juhtunud. Pärast abielulahutamist M. K.st (nüüdne K.) abiellus J.K. hageja A.K.ga, kes sai kinnistu omanikuks läbi kinkelepingu ja nüüd nõuab kohtu kaudu endale M. K.u poolt endale ja enda rahaliste vahenditega ehitatud kodu. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Hageja märgib, et ei nõustu kostjate vastuväidetega (I kd tl 154-155), rõhutades seejuures, et olenemata rahaliste kulutuste suurusest võõrale kinnisasjale, ei omanda kostjad sellega kinnisomandit ega õigust kinnisasja kasutada. Kostjate poolseks kinnisasja kasutamiseks peab poolte vahel olema õigussuhe, mis käesoleval juhul puudub. Hagiavalduse faktiliste asjaolude kohaselt ei ole poolte vahel mistahes kokkuleppeid hagejale kuuluva kinnisasja kasutamiseks kostjate poolt. Seevastu kostjad ei ole toonud kohtu ette ühtegi sellesisulist vastuväidet, mis õigustaks nende poolt hagejale kuulva kinnisasja valduse teostamist. Kuna hagiavaldus baseerub üksnes kostjate ebaseaduslikul valdusel, tuleb asuda seisukohale, et pooltel puudub vaidlus hagi aluse üle ning hagi kuulub hagi täielikult rahuldamisele. Samuti märgib hageja, et kohtupraktikas on tunnustamist leidnud põhimõte, et kinnisasi ja selle oluline osa ei saa olla eri isikute omandis (Riigikohtu 13.04.2009 lahend nr 3-2-1-14408). Seega kuulub vaidlusalune kinnistu ning sellel asuv ehitis hageja omandisse ning laskumata kostja rahaliste kulutuste väidetesse, puudub kostjal mistahes alus hageja omandiõiguse rikkumiseks. Hageja märgib, et käesolev hagimenetlus puudutab üksnes valduse kaitse nõuet kostjate ebaseadusliku valduse vastu. Senikaua, kuni kostja ei ole esitanud nõuet hageja vastu raha saamiseks, on kostja vastavasisulised väited asjakohatud ning tuleb jätta tähelepanuta.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-13-19806 Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Antud asjas puudub vaidlus, et hageja omab Xxxxxxxxx kinnistut x, mida kasutavad ilma õigusliku aluseta kostjad. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 32 sätestatu alusel on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 34 lg 1 kohaselt saab valdus olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 35 lg 2 alusel on selline valdus, mille puhul valdaja teab või pidi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus, pahauskne. Kostjad on teadlikud, et kinnisasja omand kuulub hagejale ning nad valdavad teise isiku omandit ebaseaduslikult. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse (õiguskirjanduses vindikatsiooninõue). Et hageja kui omaniku nõuet vaidlustada/välistada, peab asja valdaja (käesoleval juhul kostjad) tõendama, et tal on omaniku suhtes õigus asja vallata (AÕS § 83 lg 1). Selliseid väiteid ega tõendeid kostjad esitanud ei ole, nende kasuks ei ole kinnistusraamatust nähtuvalt seatud hageja kinnistule asjaõigusi (nt hoonestusõigus, isiklik kasutusõigus) ega ole kostjad tõendanud võlaõigusliku õiguse (nt üürisuhe vms) olemasolu kinnistu ja/või sellel asuvate ehitiste kasutamiseks. Kostjate väited ja vastavad tõendid, et kinnistul asuvad ehitised on ehitatud nende või üksnes kostja M. K.u vahenditest, ei ole asjakohased, sest isegi kui see vastab tõele, ei loo see kostja(i)le õiguslikke aluseid kinnistu kasutamiseks. Hageja on õigesti märkinud, et kinnisasi ja selle oluliseks osaks olev ehitis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1) ei saa olla erinevate isikute omandis, selline võimalus oleks kostja(i)l võinud olla hoonestusõiguse seadmisega asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15 lg 1 alusel aasta jooksul kinnistu kandmisest kinnistusraamatusse. Ehitis saaks olla mitte kinnistu, vaid hoonestusõiguse oluline osa. Paraku ei kasutanud kostja(d) oma vastavat õigust nõude hoonestusõiguse seadmist tähtaegselt ning tegemist ei ole ennistatava tähtajaga. Nimetatud küsimus on asjas lahendatud kostja M. K.u määruskaebusmenetluses käesolevas asjas, milles kostja vaidlustas kohtu poolt kostja vastuhagi menetlusse võtmata jätmist hoonestusõiguse seadmise osas. Lisaks märgib kohus, et 12.12.2014 toimunud kohtuistungil on kostjate esindaja kinnitanud, et õiguslikku alust kostjatel hageja kinnistu kasutamiseks ei ole. Kohus märgib, et olenemata rahaliste kulutuste suurusest võõrale kinnisasjale, ei omanda kostjad sellega kinnisomandit ega õigust kinnisasja kasutada. Kostja(i)l võib olla rahaline nõue hageja vastu, kuid isegi selle esitamine ei muudaks käesoleva asja menetlust, pealegi ei ole kostja(d) sellist nõuet esitanud. Kostjate poolseks kinnisasja kasutamiseks peab poolte vahel olema õigussuhe, mis käesoleval juhul puudub. Seega rahuldab kohus hagi ning kohustab M. K.ut ja M. H.it andma Xxxxxxxxx kinnistu ja selle päraldiste valdus üle A.K.le.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-13-19806 TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda ning tulenevalt TsMS § 165 lg 1sätetest vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.