Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-60972 sotsiaalmaks) ulatuses võlgnikult OÜ-lt M.I.L.Grupp Kristo Teder’i (isikukood x, arvelduskonto nr EEx Swedbank AS-is).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

OÜ M.I.L. Grupp (likvideerimisel) likvideerija Raavo Raadik esitas 17.11.2014 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 19.11.2014 kohtumäärusega kohus nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi vanemabi Kristo Teder’i. Ajutine haldur 04.12.2014 aruandes tõi välja, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, osanikud on 16.09.2014 otsustasid osaühingu likvideerida. Vara võlgnikul ei ole, kohustusi on vähemalt 14 928,05 €. Aruande koostamise ajal kassadokumentide puudumise tõttu on põhistamata 03.10.2014 võlgniku arveldusarvelt väljavõetud 500 € kasutus. Sellest tulenevalt võib tekkida nõudeõigus isiku suhtes, kes vastava summa on arveldusarvelt välja võtnud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga juhatuse liikmete poolt, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur taotles juhul, kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 05.12.2014 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes kajastatu juurde. Pankrotimenetluse eeldatavate kulude suuruseks hindas ajutine haldur 2500 € ja palus selle summa nõuda deposiiti. Võlgniku seadusjärgne esindaja R. Raadik nõustus ajutise halduri aruandes esitatud andmetega, võlgnikul pankrotimenetluse kuludeks vara ei ole. Menetluse raugemise korral on R. Raadik nõus täitma dokumentide hoidja ülesandeid. 05.12.2014 kohtumäärusega kohus määras deposiidisumma suuruseks 2500 eurot ja selle tasumiseks tähtajaks 15.12.2014. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.12.2014. Keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku esindaja seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et menetluse lõpetamine raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata on põhjendatud. Kohus ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade põhjal tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 14 928,05 €. Mingit vara osaühingul ei ole, majandustegevus on lõppenud. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte

2 (4)

2-14-60972 võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Eeltoodut arvesse võttes kohus lõpetab OÜ M.I.L. Grupp (likvideerimisel) pankrotiavalduse asjas menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks osaühing likvideerida likvideerimismenetluseta ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab osaühingu dokumentide hoidjaks likvideerija Raavo Raadiku, kes on avaldanud selleks ka nõusolekut. Menetluskulud ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri 04.12.2014 kulude aruande kohaselt kulus K. Teder’il selles pankrotiasjas ajutise halduri ülesannete täitmiseks x tundi (asja materjalidega tutvumine ja analüüs, teabenõuete koostamine ja saatmine, tutvumine vastustega ja analüüs, ajutise halduri toimiku koostamine, aruande ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine). Arvestusega x €/tund on ajutise halduri tasu kokku x €, millele lisandub sotsiaalmaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur mõista välja tasu katteks riigi vahenditest x € (lisandub sotsiaalmaks) ja ülejäänu võlgnikult. Ülesannete täitmiseks on ajutine haldur teinud büroo-, side- ja transpordikulusid kokku 100 €, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur palub kulud koos käibemaksuga võlgnikult välja mõista advokaadibüroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et taotletud tasumäär on kooskõlas ajutise halduri kutseoskustega, asja keerukusega ning kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisu ja mahuga. Halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlikult põhjendatud ja selles asjas vajalik. Kohus määrab ajutise halduri tasu kindlaks taotletud suuruses x €. Ajutise halduri ülesannete täitmise kulud summas 100 € on kohtu hinnangul samuti mõistlikud ja vajalikud ja tuleb hüvitada taotletud suuruses. 01.07.2014 jõustunud PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. PankrS § 23 lg 4 (kuni 30.06.2014 kehinud redaktsioonis) järgi juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Eeltoodu alusel kohus mõistab ajutise halduri tasu katteks x € (lisandub sotsiaalmaks) välja riigi vahenditest ning ülejäänud tasu

3 (4)

2-14-60972 summas x € (lisandub sotsiaalmaks) ja ajutise halduri kulud 100 € + käibemaks 20 € jäävad võlgniku kanda. Vastavalt ajutise halduri taotlusele ja PankrS § 23 lg-le 6 kohus mõistab ajutise halduri tasu välja ajutise halduri enda kasuks ning kulud OÜ-le Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.