Viru Maakohtu 09.08.2013. a määrusega kuulutati välja füüsilise isiku Valery Isajevi pärandvara pankrot. Pankrotihaldur esitas 02.09.2014. a taotluse võlgniku pankrotimenetluse
lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur teatas, et võlgnikul pankrotivara puudub. Pankrotihaldur palus lõpetada võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 158 alusel vabastades pankrotihalduri oma ülesannete täitmisest. Pankrotihaldur palus mõista välja halduri tasu ja kulutused. Pankrotihaldur taotles kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 420 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks). Haldur on seoses pankrotimenetluse läbiviimisega kandnud kulusid summas 165 eurot. Haldur taotles, et pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulud summas 165 eurot mõistetakse välja võlgnikult. Pankrotihaldur taotles riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu hüvitamist summas 397 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks).
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus otsustas 22.09.2014. a määrusega järgmiselt:
1.Lõpetada Valery Isajevi (surnud 29.11.2010) pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.
2.Kinnitada Valery Isajevi pärandvara pankrotimenetluses võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: AS SEB Pank II järgu nõue summas 723,33 eurot.
3.Valery Isajevi pärandvara maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu.
4.Vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman Valery Isajevi pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist.
5.Jätta kinnitamata Valery Isajevi pankrotimenetluses kulud: pankrotihalduri tasu 397 eurot ja halduri kulutuste hüvitis 165 eurot.
6.Jätta pankrotihaldur Tarmo Villmani taotlus riigi vahenditest pankrotihalduri tasu hüvitamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul realiseeritavat vara, panditud vara puudub, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus tegi 04.09.2014. a väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pärandvara võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1800 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus nõustus pankrotihalduriga ja leidis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Halduri poolt esitatud pankrotimenetluse raugemise avalduse kohaselt moodustab pankrotivara 0 eurot. Pankrotihaldur palus määrata pankrotihalduri tasuks 420 eurot ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise suuruseks 165 eurot. Kohus viitas, et Tartu Ringkonnakohus on 26.06.2014. a lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p-is 12 asunud seisukohale, et pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara. Kohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga ja leidis, et pankrotihalduri tasu 420 eurot ja pankrotihalduri tehtud kulutused suuruses 165 eurot tuleb jätta kinnitamata, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri tehtud kulutuste hüvitise väljamaksmiseks. Pankrotihaldur taotles pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti
välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus viitas, et Tartu Ringkonnakohus on 26.06. 2014. a lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 p-is 11 asunud seisukohale, et PankrS sätetest ei tulene võimalust, et pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist hüvitatakse pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest. Kohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga ning leidis, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Pankrotihaldur Tarmo Villman esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist halduri tasu ja kulutuste välja mõistmata jätmise osas ja selles osas uue määruse tegemist, millega kinnitada pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja halduri kulutuste hüvitis summas 165 eurot ning rahuldada pankrotihalduri taotlus riigi vahenditest pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Määruskaebuse esitaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei saa kohus tugineda Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2014 seisukohtadele tsiviilasjas nr 2-10-4744. Asjaolu, et pankrotivarast ei jätku või pankrotivara ei ole, ei tähenda seda, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta kinnitamata. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et olukordades, kus pankrotiavalduse alusel saab eeldada, et pankrotivara puudub või on ebaselge kas pankrotivara on, ei tohiks kuulutada välja pankrotti, vaid nimetada ajutine haldur, kes täidaks PankrS § 22 lg 2 ülesanded ja saaks seejärel esitada kohtule arvamuse edasise pankrotimenetluse osas ning kohus saaks seejärel otsustada pankroti väljakuulutamise. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtu seisukoht, mille järgi on pankrotimenetluse kulutuste kinnitamine sõltuvuses pankrotivara ebapiisavusest või selle puudumisest, ei ole õige; 2) on pankrotihaldur seisukohal, et vaatamata sellele, et PankrS § 23 lg-s 4 ei ole sätestatud halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi arvelt olukorras, kus pankrotimenetlus lõpeb raugemisega peale pankroti välja kuulutamist, et tähenda, et nimetatud normi analoogiat ei saaks kasutada. Pankrotimenetluse kulutuse kinnitamata jätmine ning tasu hüvitamata jätmine on vastuolus PankrS § 65 lg 1 esimeses lauses tooduga. Pankrotihaldur on seisukohal, et kohus oleks pidanud tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuma PankrS § 23 lg-st 4 ning PankrS § 65 lg 11 teises ja kolmandas lauses sätestatud analoogiast ning tuginema PankrS § 65 lg 1 esimesele lausele ja hüvitama pankrotihalduri tasu riigi vahenditest; 3) olid antud juhul täidetud TsMS §-s 181 sätestatud menetlusabi andmise tingimused.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. septembri 2014. a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Pankrotihaldur Tarmo Villman on esitanud määruskaebuse Viru Maakohtu 22.09.2014. a määruse resolutsiooni p-ide 5 ja 6 peale. Muid maakohtu resolutsiooni punkte ei ole vaidlustatud.
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega selles, et käesolevas asjas tuleb pankrotihalduri tasu ja kulud jätta kinnitamata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Viru Maakohtu 09.08.2013. a määrusega kuulutati välja füüsilise isiku pärandvara pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Tarmo Villman (tl 20). Pankrotihaldur Tarmo Villman tegi 27.08.2013. a kohtule ettepaneku jätta pankrotitoimkond valimata ning esitas vastavalt PankrS §-le 126 ettekande Valeri Isajevi pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses. Viru Maakohus jättis 15.10.2013. a määrusega (tl 43) pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotihaldur Tarmo Villman esitas 02.09.2014. a (tl 51) taotluse lõpetada Valery Isajevi pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu; kinnitada halduri tasu ja kulud; anda võlgnikule menetlusabi halduri tasu 397 euro hüvitamiseks. Viru Maakohus tegi 04.09.2014. a määrusega (tl 61) pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1800 eurot. Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Selle paragrahvi teise ja kolmanda lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kuna käesolevas asjas kuulutati välja võlgniku pärandvara pankrot, siis ei ole praegusel juhul pankrotimenetluse eesmärgiks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kui pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine, siis peab kohtule olema pankroti väljakuulutamisel selge, millest finantseeritakse pankrotimenetlust. Maakohus ei kaalunud pankrotimenetluse finantseerimise küsimusi, mis on kaasa toonud olukorra, kus pankrotivara puudub, kuid pankrotimenetluse läbiviimisel on tekkinud kulud. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Maakohtul oli võimalus lõpetada pankrotimenetlus koheselt pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 2 alusel, kuid maakohus jätkas põhjendamatult pankrotimenetlust. Pankrotihalduriks nimetamisel pidi haldur tutvuma pankrotiavaldusega ja pärandvara varade ning võlgnevuste nimekirjaga. Pankrotihaldur oleks pidanud koheselt aru saama, et pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetlusega kaasnevaid kulusid ning halduril ei ole võimalust ka pankrotivara suurendada. Ringkonnakohtu hinnangul oleks pankrotihaldur pidanud koheselt pärast tema nimetamist tegema kohtule ettepaneku nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist. PankrS § 30 lg 1 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Käesolevas pankrotimenetluses nõudis kohus pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumist alles 04.09.2014. a määrusega, s.o rohkem kui üks aasta pärast võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse jätkamisega võttis haldur endale ise riski, et halduri tasu ja kulud võivad jääda kinnitamata, kuna puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et kuna pankrotihalduri ja maakohtu tegevus on tekitanud käesoleva olukorra, kus pankrotimenetluse läbiviimisega on tekkinud kulud (s.o pankrotihalduri tasu ja kulutused), kuid puudub pankrotivara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, tuleb halduri tasu ja kulutused jätta kinnitamata.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud halduri menetlusabi taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud tasu ja kulutuste hüvitamisel lähtuma PankrS § 23 lg-st 4 ning PankrS § 65 lg 11 teises ja kolmandas lauses sätestatud analoogiast ning hüvitama halduri tasu riigi vahenditest, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates saab võlgnikule anda menetlusabi pärast pankroti väljakuulutamist ainult siis, kui pankrotimenetluse eesmärk on jõuda võlgniku kohustustest vabastamise menetluseni. Käesoleval juhul ei ole halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks menetlusabi määramine põhjendatud.
7.Pankrotihaldur on palunud tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Ringkonnakohus jätab taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 150 lg 1 p-i 5 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, ei saa TsMS § 150 lg 1 p-i 5 alusel riigilõivu tagastada.
8.Ringkonnakohus märgib, et käesolev määrus ei ole kaevatav. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13 p-is 12 leidnud, et lähtudes PankrS § 5 lg-st 2 ei ole PankrS § 150 lg 5 alusel halduril õigust esitada ringkonnakohtu pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale määruskaebust Riigikohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.