Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-14-56561
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2014. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi A. H.li vastu võlgnevuse 428, 72 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
499, 82 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja:
Kostja:
Kaupmehe Järelmaks OÜ (RK xxx, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu) Alar Kondratjev Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (Rüütli 23, Tartu; e-post: [email protected]) A. H.l (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Rahuldada hagi.
Jätta poolte menetluskulud kostja A. H.li kanda.
Välja mõista A. H.lilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 214 (kakssada neliteist) eurot.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus rahuldab hagi.
Vastavalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab krediidiandja pakkuma tarbijale võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
Üldtingimuste p 7.1 kohaselt kohustus kostja krediidisumma tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas so lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 17.07.2013 – 28.08.2014, 407 kalendripäeva - 79, 28 eurot. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis 27% tagastamata krediidisummalt aasta alates 29.08.2014 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.