Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi A. H.li vastu võlgnevuse 428, 72 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
499, 82 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja lepinguline esindaja:
Kostja:
Kaupmehe Järelmaks OÜ (RK xxx, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu) Alar Kondratjev Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (Rüütli 23, Tartu; e-post: [email protected]) A. H.l (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt A. H.lilt hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) eurot 72 senti (millest 263, 33 eurot on tagastamata krediidisumma, 12, 34 eurot tasumata järelmaksuintress, 9, 87 eurot tasumata krediidiintress, 63, 90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 79, 28 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista kostjalt A. H.lilt hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks viivis 27% tagastamata krediidisummalt (263, 33 eurot) aastas alates 29.08.2014.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
Välja mõista A. H.lilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks hageja menetluskulude katteks 214 (kakssada neliteist) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Kaupmehe Järelmaks OÜ ja A. H.l sõlmisid 18.08.2012.a järelmaksulepingu nr 1202987/10ta, mille kohaselt andis hageja kostjale üle taotletava järelmaksu 717, 50 eurot, millest 699 euro eest soetas kostja 18.08.2012.a Klick Eesti AS-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga Asus K55VM-SX121V ning 18, 50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma hagejale järelmaksu intressi 17, 89% järelmaksu summalt aastas. Püsimaksete tähtaegse tasumata jätmise korral tuli kostjal tasuda krediidiintressi 27% krediidisummast 1 aasta kohta. Polte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Kaupmehe Järelmaks OÜ järelmaksulepingute üldtingimusi nr JL. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid makseid alates 10.09.2012.a. Kostja rikkus korduvalt oma lepingujärgset kohustust. Hageja alustas võla sissenõudemenetlust ja edastas kostjale kirjalikud teatised maksekohustuste meelde tuletamiseks. Sellele kostja ei reageerinud, mistõttu ütles hageja 16.07.2013 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista 428, 72 eurot (millest 263, 22 eurot on tagastamata krediidisummma, 12, 34 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata järelmaksuintress, 9, 87 eurot tasumata krediidiintress, 63, 90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 79, 28 eurot sissenõutavaks muutunud viivis); viivis alates 29.08.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.A. H.l esitas 17.09.2014.a hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistas hageja nõuet osaliselt: kokku summas 428, 72 eurot (millest 262, 33, tagastamata krediidisumma, 12, 34 eurot järelmaksuintress, 9,87 eurot krediidiintress, 63, 90 eurot sissenõudmisega seotud kulud, 79, 28 sissenõutavaks muutunud viivis). Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Kostja on nõus hagejale tasuma 428, 72 eurot ja pool hagi esitamise tasutud riigilõivust (100:2= 50 eurot). Võlgnevuse tasub kostja hageja arvelduskontole igakuiste osamaksetena 29, 92 eurot alates 05.10.2014 kuni 05.02.2016.a.
HAGEJA SEISUKOHT
4.Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Hageja märkis, et nõustub kompromissiga juhul, kui kostja tasub võla ja menetluskulude katteks kokku 535, 72 eurot aastase perioodi jooksul. Summa 535, 72 eurot koosneb järgmistest osadest: kostja tunnistatud nõue 428, 72 eurot + pool riigilõivu 50 eurot + pool lepingulise esindaja kuludest 57 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab hagi.
6.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 18.08.2012.a. järelmaksulepingu nr 1202987/10ta, mille alusel soetas kostja endale järelmaksuga Asus K55VM-SX121V (tl 9-11); kostja tasus järelmaksulepingu nr 1202987/10ta maksegraafikust tulenevalt makseid järgmiselt: 05.09.2012 13, 27 eurot; 11.10.2012 70, 04 eurot; 13.11.2012 70, 04 eurot; 06.12.2012 70, 04 eurot; 14.01.2013 70, 04 eurot; 06.02.2013 70, 04 eurot; 17.03.2013 70, 04 eurot; 06.08.2013 70, 04 eurot, 06.09.2013 70, 04 eurot; 16.07.2013 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles, kuna kostja ei täitnud hageja korduvatele meeldetuletustele vaatamata osamaksete tasumise kohustust, jättis tasumata kolm järjestikust osamakset (tl 14).
7.Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 sätestab erisused tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks.
Vastavalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab krediidiandja pakkuma tarbijale võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
8.Lepingule kohalduvate Kaupmehe Järelmaks OÜ üldtingimuste (tl 10-11) p 6.1.1 kohaselt on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui krediidisaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ning krediidiandja on krediidisaajale andnud edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks. Hageja hoiatas 26.06.2013 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 20 päeva jooksul võlgnetavaid summasid (tl 13) Hageja pakkus ka läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja ei reageerinud sellele. Kostja jättis osamaksed tasumata.
9.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud osamaksed tähtaegselt tasumata ning tal on võlg Kaupmehe Järelmaks OÜ. Seega on A. H.l rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi (VÕS § 100). VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (so käesoleval juhul Kaupmehe Järelmaks OÜ) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud määr.
10.Lepingu järgi on kostjal tagastamata krediidisumma 263, 33 eurot, mille hageja palub üldtingimuste p 2.1 ja 6.3 kohaselt välja mõista. Tagastamata krediidisummale lisandub krediidiintress 9,87 eurot ning järelmaksuintress 12, 34 eurot vastavalt üldtingimuste p 2.1 ja
6.3.Üldtingimuste p 7.5 tulenevalt peab krediidisaaja hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud 63, 90 eurot (25.04.2013, 21.05.2013.a võla sissenõudmiskirjade, 26.06.2013 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 16.07.2013 ülesütlemisavalduse saatmise eest).
Üldtingimuste p 7.1 kohaselt kohustus kostja krediidisumma tagastamisega viivitamisel tasuma krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressi määraga võrdses määras ehk 27% võlgnetavalt summalt aastas so lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 17.07.2013 – 28.08.2014, 407 kalendripäeva - 79, 28 eurot. Viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kostja poolt, see tähendab, et kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista viivis 27% tagastamata krediidisummalt aasta alates 29.08.2014 kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.
11.Võttes arvesse kostja A. H.li kirjalikku vastust hagile ning hageja esindaja seisukohta kostja vastusele (kumbki pool pakkus omapoolsed tingimused, millistel oleks kompromissi sõlmimine võimalik) tegi kohus 24.10.2014.a pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Kooskõlas TsMS § 4 lg 4 saatis kohus pooltele kompromisslepingu projekti. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja allkirjastatud kompromissi kohtule kinnitamiseks esitamiseks. Kohus märkis, et kui tähtaja jooksul kompromissi saavutada ei õnnestu, teeb kohus otsuse (lihtmenetluse otsuse, TsMS § 405). Pooled kohtu kompromissettepanekule ei reageerinud ega neile antud tähtajaks kompromissi kohtule ei esitanud. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi on põhjendatud ning rahuldab selle täies ulatuses.
12.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 214 eurot (millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 114 eurot õigusabikulud).
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.