5. detsember 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-19753
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi XXX hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Osaühingu XXX vastu valduse rikkumise keelamise ja rikkumisest hoidumiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts XXX (registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Urmas Ustav ja Magnus Braun Kostjad: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood 10788733), lepinguline esindaja Kaido XXX, ja Osaühing XXX(registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Päts
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 15. oktoobril 2014, millel osalesid hageja esindaja vandeadvokaat Magnus Braun ning kostjate esindajad Kaido Tori ja vandeadvokaat Madis Päts ning seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi XXX hagi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Osaühingu XXX vastu XXX/XXX, Tallinn XXX kinnistul (registriosa nr XXX) valduse rikkumise keelamise ja rikkumisest hoidumiseks kohustamise nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
2-14-19753 taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts XXX (hageja) esitas 20. mail 2014 kohtule hagiavalduse Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (kostja I) ja Osaühing XXX(kostja II) vastu valduse kaitse nõudes.
2.Kohus võttis hagiavalduse 21. mai 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitasid 9. ja 30. juunil 2014 vastused hagile, milles vaidlesid hagile vastu. Hageja esitas 17. juulil 2014 arvamuse kostjate vastuste kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus selgitas 17. septembri 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad. Kohus kuulas pooled ära 15. oktoobri 2014 kohtuistungil ja jätkas poolte nõusolekul seejärel asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pooled esitasid kohtu määratud tähtpäevaks kirjalikud seisukohad ja kostja I ka vastuse hageja seisukohtadele.
POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
4.Hageja valduse kaitse nõue koosneb kahest osast: − keelata kostjatel hageja valduse rikkumine XXX/XXX, Tallinn XXX kinnistul (registriosa nr XXX, edaspidi „vaidlusalune kinnistu”) kuni 31. detsembrini 2014 (nõude esimene osa); − kohustada kostjaid hoiduma tehingutest ja toimingutest, mis rikuvad hageja valdust vaidlusalusele kinnistule kuni 31. detsembrini 2014 (nõude teine osa).
5.Hageja põhiväited on järgmised: − hageja omandas vaidlusaluse kinnistu 6. septembril 2001 ja võõrandas selle
23.augustil 2011 oma tütarettevõtjale, kes omakorda müüs kinnistu
18.septembri 2013 müügilepingu (edaspidi „müügileping”) alusel kostjale I. Vastavalt müügilepingu p-le 8.1 on hageja õigustatud vaidlusalust kinnistut tervikuna valdama kuni käesoleva aasta lõpuni; − 6. mail 2014 toimus poolte koosolek, kus kostja I uuris, kas vaidlusaluse kinnistu teatava ala vabastamine ennetähtaegselt on võimalik. Hageja selgitas, et ala ennetähtaegne vabastamine on võimatu, sest sellega kaasneks suur kahju ning hageja majandustegevuse osaline seiskumine;
2 (4)
2-14-19753 − 15. mail 2014 pöördus kostja I siiski hageja poole kirjaga, et kokku leppida kõnealuselt alalt seadmete ja metallosade ümber paigutamises, sh ala vabastamises ja valduse üle andmises hiljemalt 22. mail 2014. Kostja I selgitas, et alates
22.maist 2014 alustavad kostjad sel alal ehitustegevusega (kaevetööd). Valduse enneaegset üleandmist põhjendas kostja I esiteks sellega, et ta soovib avada vaidlusalusel kinnistul XXX tootmishoone vundamendi, ja teiseks kostja II kui naaberkinnistu omaniku ehitustööde alustamise kavaga; − 19. mail 2014 edastas hageja kostjatele vastuse, millises keeldus vaidlusaluse kinnistu valdust osaliselt ennetähtaegselt loovutama, samuti keeldus hageja liigutamast seadmeid. Hageja palus hiljemalt 20. mai 2014 kl 15:00-ks kinnitust, et valdust ei kavatseta mistahes viisil rikkuda. Hagiavalduse esitamise ajaks hageja kostjatelt kinnitusi ei saanud; − hageja järeldab eelnevast, et kostjad kavatsevad õigusvastaselt hageja valdust rikkuda ja on hagejat valduse rikkumisega ähvardanud.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Kostjate vastuväited
7.Mõlemad kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad ei ole hageja valdust rikkunud ega kavatsenud seda teha, samuti pole nad hagejat valduse rikkumisega ähvardanud. Kostja I soovis asuda hagejaga läbirääkimistesse, et arutada müügilepingus kokku lepitust varem valduse osalist üleandmist, aga oli sellest huvitatud ainult poolte vastava kokkuleppe korral.
8.Menetluskulud paluvad kostjad panna hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
10.Käesolevas asjas viis kohus läbi peamiselt kirjaliku eelmenetluse, lõpetas selle istungil ja jätkas samal istungil asja arutamist. Pooled nõustusid asja arutamise jätkumise ja menetluse lõpuleviimisega kirjalikus menetluses, sest pidasid võimalikuks vaidluse lahendamist kokkuleppel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada täiendavaid seisukohti, samuti teatas otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
11.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − vaidlusalune kinnistu kuulus hagejale, seejärel tema tütarettevõttele ja kuulub nüüd kostjale I, kuid hagejal on kuni 31. detsembrini 2014 õigus kinnistut vallata, kui ta ei soovi ise valdust enne üle anda (I kd tl 11–16 ja 17–30). Hageja ka teostab vastavat õigust ja on vaidlusaluse kinnistu otsene valdaja, hageja valdus on seaduslik; − kostja II on XXX kinnistu omanik (I kd tl 35–37; edaspidi „naaberkinnistu”); − kostja I saatis hagejale 14. mail 2014 kirja, millele lisas vaidlusaluse kinnistu plaani (I kd tl 31–34). Kirjas märkis kostja I, et pöördub hageja poole eesmärgiga tagada vaidlusalusel kinnistul hagejale kuuluva vallasvara säilimine seoses naaberkinnistul toimuvate ehitustööde, vaidlusalusel kinnistul XX hoone vundamentide avamiseks kaevetööde ning telliskiviaia lammutamise tööde käigus. Naaberkinnistu ehituskaeviku rajamiseks vajaliku töötsooni ja ohutuse tagamiseks soovis kostja I hagejaga kokku leppida plaanil märgitud alalt seadmete ja metallosade ümber paigutamises, sh ala vabastamises ja valduse kostjale I üle andmises; 3 (4)
2-14-19753 − hageja vastas mõlemale kostjale adresseeritud 19. mai 2014 kirjaga (I kd tl 38–40). Ta keeldus valdust ennetähtaegselt loovutamast ja nõudis järgmise päeva kl 15-ks kinnitust, et hageja õigust vaidlusalust kinnistut vallata tunnustatakse kuni kokku lepitud tähtpäevani (31. detsember 2014) ja 22. mail 2014 ei alga kinnistul ehitus-, lammutus- või kaevetööd. Soovitud ajaks hageja kostja I kirjalikku kinnitust ei saanud; − kostja I vastas hagejale 21. mai 2014 kirjaga (I kd tl 74–76) ja selgitas, et ei planeeri
22.mail 2014 alustada ehitustöödega, aga ei saa vastutada kolmandate isikute poolt neile kuuluval territooriumil (sh naaberkinnistul) võimalike tehtavate tööde eest.
12.Hageja nõude (mõlema osa) õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1, mille kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 32 järgi on valdus tegelik võim asja üle. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on vaidlusaluse kinnistu otsene valdaja ja tema valdus on seaduslik (AÕS §-d 33 ja 34). Vastavalt AÕS § 40 lg-le 3 on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Hageja tugineb sellele, et kosjad kavatsevad ja ähvardavad takistada hagejat tegeliku võimu teostamisel vaidlusalusel kinnistul. Selle asjaolu üle on pooltel vaidlus ja hagejal tuli hagi alusesse kuuluv asjaolu TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendada. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjate katset ega ähvardust rikkuda hageja valdust. Kostja II vastava tegevuse kohta puuduvad nii hageja selged väited kui ka tõendid, sest kostja II ehitustegevust naaberkinnistul ei saa ilma täiendavate, vaidlusalusele kinnistule ulatuvate kahjulike mõjudeta hinnata valduse rikkumisena. Kostja I 14. mai 2014 kirjast ei saa mõistlikult järeldada valduse rikkumise katset, mis on aktiivne tegevus valduse rikkumisel, jääb aga (nt valdaja sekkumise tõttu) lõpule viimata. Samuti ei tõlgenda kohus viidatud kirja ähvardusena, sest kirja sisu kohaselt soovis kostja I üksnes teha hagejale ettepaneku ja alustada läbirääkimisi. Kui sellises kirjas taotletav eesmärk ka on kirja saaja huvidega vastuolus, siis ei saa seda käsitleda ähvardusena, sest kirjas puuduvad viited kostja I võimalikule omavolile või muule hageja suhtes negatiivsele tagajärjele. Ka tunnisaja I. Piirsalu ütlustest nähtub, et 14. mai 2014 kirja eesmärk oli kokkuleppe sõlmimine, samuti et kostja I nimel oli tunnistaja hageja esindajale kinnitanud valduse rikkumise kavatsuse puudumist (II kd tl 9–10). Kohus ei nõustu hagejaga, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tunnistaja avaldused on kooskõlas asjas esitatud muude tõenditega ja kohus ei tähelda tunnistaja ütlustes tema enda kaitsmise või kostja I kui tööandja kasuks kõnelemise soovi.
13.Kuna hageja nõude (mõlema osa) rahuldamise esmane eeldus – valduse rikkumine – on tõendamata, siis jääb hagi mõlemas osas ja mõlema kostja vastu rahuldamata.
14.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata kinnistu skeemi (I kd tl 41–42), seadmete nimekirja (I kd tl 43), 6. veebruari 2014 e-kirja (I kd tl 44) ja hageja registriväljavõtte (I kd tl 119), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud.
15.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 21. mai 2014. aasta määrusega. Kuna kohus on hagi tagamise 4. augusti 2014. aasta määrusega juba tühistanud ja viidatud määrus on ka jõustunud, siis ei ole vaja enam otsuses lahendada hagi tagamisega seonduvaid küsimusi.
16.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 1 alusel 3 500 eurot.
17.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.