Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Tsiviilasi nr 2-14-22336

koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud loa otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab samuti, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi vastuses kostja tunnistas hagi ja seletas, et oma majandusliku seisundi tõttu ta kohe ei saa nõutud summat tasuda ja pakkus kompromissi, kohus andis hagejale aega oma arvamuse esitamiseks, hageja sai kohtu dokumendid 24.09.2014 kätte, kuid kohtule ei vastanud. Kohus koos 10.11.2014 kirjaga (tl 56-58) edastas pooltele kogutud dokumendid kostja varalise seisundi kohta ja andis aega arvamuse esitamiseks kompromissi kohta, pooltel tuli teatada kohtule, mille aja jooksul ja millistes summades on hageja nõus ajatada võlgnevuse tasumist ja kostja suudab võlgnevuse tasuda. Kostja vastuseks kohtunõudele (tl 61) märkis, et käesoleva nõue on seotud võlgnevusega XXX eluruumi kulude mitte maksmisega. Oma vastuses kostja teatas, et käesoleva korterit soovib vahetada või müüa kuna see ei ole temale otstarbekas. Samas on kostja teadlik, et kogutud võlgnevust tuleks maksma ning vastavalt kostja majanduslikku seisundile ta ei saa tasuda kohe 2(3)

Tsiviilasi nr 2-14-22336

hageja poolt nõutud summat. Kompromissi sõlmimisel on kostja valmis igakuiselt maksma umbes 20 eurot võlgnevuse katteks ning korteri müümisel või vahetamisel valmis võlgnevuse jääk tasuda ühe korraga, hetkel aga palub võimaldada tal maksta 20 eurot igakuiselt kuna kostja igakuiseks sissetulekuks on Narva linna Sotsiaalabiametist saadav hooldajatoetus, mille summaks on 25,56 eur. Hageja teatas kohtule (tl 65-66), et endiselt pole kompromissi sõlmimisega nõus. Kostja võlgnevus on alates hagi esitamise hetkest taas oluliselt suurenenud. Kostja ei tasu võla kustutamiseks isegi seda summat, mida ta ise avaldab. Hageja ei võta vastu kostja viidet sellele, et võlgnevus tasutakse korteri müümisel, kuna korteri ost-müük võib võtta veel kaua aega, teised ühistu liikmed pole aga kohustatud tasuma kostja kulusid enda arvelt. Sel alusel ei aktsepteeri hageja kostja poolt esitatud võlgnevuse kustutamise graafikut ning vaatleb seda ainult kui protsessi venitamise viisi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (lühend TsMS) 445 lg 1 esimesele lausele kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus tuvastas, et kostja omandis on kaks kinnisasja: Narvas, XXX (tl 45-46) ja Narvas, XXX(tl 47) asuvad korteriomandid, seejuures ise kostja elab aadressil: XXX, seega ei kasuta need korterid elamiseks. Samuti ta on Hooneühistu PÕHJA RING liige (tl 48-55) ja talle kuulub 68. hooneosa pindalaga 20.2 (tl 52). Lähtudes kostja tegelikust varalisest seisundist ja arvestades ka hageja huve, ei leia kohus põhjendatuks ajatada kohtuotsuse täitmist kostja poolt pakutud viisil. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et kostja perekond elab 25,56 € peal kuus. Võla kustutamiseks saab ta realiseerida midagi oma varast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.