Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord 1(8)
Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XX (hageja) esitas 24. aprillil 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et hagejal puuduvad 6. märtsil 2009 vormistatud võla tunnistamise kokkulepetes ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetes (notari ametitoimingute raamatu registri nr 640 ja 641) märgitud kohustused kostja vastu, tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 022/2013/7424 ja nr 022/2013/7430 lubamatuks, mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 580 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 ettenähtud määras viivis tagastamata summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni ning jätta täitekulud kostja kanda. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippus alustanud kostja 21. novembri 2013. a täitmisavalduste alusel hageja vastu kaht täitemenetlust, kummaski nõudes 14 000 eurot. Täiteasjas nr 022/2013/7424 on täitedokumendiks 6. märtsi 2009. a notariaalne võla tunnistamise kokkulepe ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notari ametitoimingute raamatu registri nr 640), mille poolteks on hageja, kostja ja Resultes OÜ (kokkulepe nr 640). Täiteasjas nr 022/2013/7430 on täitedokumendiks 6. märtsi 2009. a notariaalne võla tunnistamise kokkulepe ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (notari ametitoimingute raamatu registri nr 641), mille poolteks on hageja, hageja abikaasa Toomas Ots ja kostja (kokkulepe nr 641) (edaspidi kokkulepped nr 640 ja 641, koos kui notariaalsed kokkulepped). Täitemenetluses soovib kostja sissenõude pööramist kinnisasjale, mis on hageja ja tema laste eluase. Täitemenetluse alustamisel on rikutud täitemenetluse seadustiku (TMS) nõudeid. Mõlemas täitmisavalduses on solidaarsete võlgnikena nimetatud hageja ja Resultes OÜ (kustutatud 20.08.2013), kuid need isikud on solidaarvõlgnikeks vaid kokkuleppe nr 640 järgi. Täiteasja nr 022/2013/7430 aluseks olnud täitmisavalduses esitatud andmed ei vasta kokkuleppes nr 641 toodule. Täitmisavaldused on ebaselged ja neis puudub märge täitedokumendi kohta. Ilma sissenõudja täitmisavalduseta ei saa täitedokumendi alusel täitemenetlust alustada. Kohtutäitur on alustanud ühe täitedokumendi alusel hageja vastu kaks täitemenetlust. Kuna täitmisavaldustes ei ole täitedokumendile viidatud ja puudub selgus, millise täitedokumendi täitmiseks on sissenõudja tahet avaldanud, tuleb hageja suhtes lubamatuks tunnistada mõlemad täitemenetlused. Alternatiivselt tuleb lubamatuks tunnistada hiljem alustatud täitemenetlus. Täitemenetlus on lubamatu ka sisulistel põhjustel. Kokkulepped nr 640 ja 641 on deklaratiivsed võlatunnistused, milles on viidatud varasematele lepingutele ja millega ei tahetud tekitada uusi kohustusi. Notariaalsete kokkulepete vormistamine oli tingitud kostja soovist saada laenulepingutest tulenevate kohustuste sissenõudmiseks kohesele sundtäitmisele pööratavad
2(8)
täitedokumendid. Hageja 28. novembril 2007 allkirjastatud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud nende sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 järgi. Käenduslepingud on VÕS § 143 lg 2 järgi tühised, kuna neis ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Lisaks on need tühised ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hageja on põhivõlgnik QQaga lähedastes isiklikes suhetes ja sõlmis lepingu isiklikust põhjusest tulenevalt. Kostja püüdis lepingutega kõrvale hiilida hageja ja tema abikaasa varalahususe põhimõttest. Hageja nõustus käenduslepingud allkirjastama ja hiljem notari juurde minema vaid seetõttu, et kostja selgituste järgi oli see ainus viis vältida kohtuvaidlusi või muid ebameeldivusi temale ja tema abikaasale. Enne täitedokumentide vormistamist nõudis kostja jõuliselt hageja lahusvarale hüpoteegi seadmist. Kostja survestas hagejat valeväitega, et hageja on võtnud käenduslepingutega kohustused ja peab neid täitma. Hageja ei saanud aru, et käenduslepingud on tühised. Puuduvat kohustust ei saanud võla tunnistamisega ümber kujundada ega sundtäitmisele allutada. Täitemenetlustes on hagejalt sisse nõutud vastavalt 380 ja 200 eurot. Kuna kostja on need summad saanud alusetult, on hagejal õigus nõuda nende tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et täitmisel ei esinenud formaalseid puudusi, kuna täitemenetlused on algatatud erinevate täitedokumentide alusel. Täitmisavalduses esinevad näpuvead ei mõjuta täitemenetluse õiguspärasust. Hageja on notariaalsete kokkulepete sõlmimisega tunnistanud, et on kostjale võlgu. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna selle eesmärk on hoiduda oma kohustuste täitmisest. Kuna täitedokumentideks on notariaalselt tõestatud kokkulepped, ei ole hageja viited tarbijakäenduslepingu tingimustele asjakohased. Käenduslepingud on laenulepingute lahutamatu osa ning laenulepingutega on ette nähtud vastutuse piirmäär, s.o laenu summa. Vaatamata pealkirjale võiks käenduslepingud kvalifitseerida ka kohustusega ühinemiseks VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohustusega ühinemisel ei kohaldata tarbija puhul VÕS § 143 lg-t 2. Kohustusega ühinemise korral saab hagejat lugeda solidaarvõlgnikuks põhivõlgniku kõrval. Kostja ei vaidlustanud menetluses seda, et ta on saanud hagejalt täitemenetlustes kokku 580 eurot.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Harju Maakohus rahuldas 6. novembri 2019. a otsusega hagi, tuvastas, et hagejal puuduvad
6.märtsil 2009 vormistatud võla tunnistamise kokkulepetes ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepetes märgitud kohustused kostja vastu, tunnistas sundtäitmise täiteasjades nr 022/2013/7424 ja 022/2013/7430 lubamatuks, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 580 eurot ja viivise sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24. aprillist 2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis täitekulud täiteasjades nr 022/2013/7424 ja nr 022/2013/7430 kostja kanda. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1900 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Ühtlasi mõistis maakohus kostjalt riigituludesse välja hageja riigilõivuvabastusele vastava menetluskulu 400 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on praeguses asjas täitmisel TMS § 2 lg 1 p-s 18 toodud täitedokumendid. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saab võlgnik panna maksma 3(8)
kõik vastuväited täitedokumendijärgsele võlale. Pooled ei vaidle selle üle, et kokkulepped nr 640 ja 641 on deklaratiivsed võlatunnistused. Põhikohustus tuleneb poolte 28. novembril 2007 sõlmitud käenduslepingutest, milles käendajaks on hageja kui füüsiline isik. Need on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäenduslepingud. Kummaski käenduslepingus ei ole märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. Maakohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et vastutuse rahalise maksimumsumma saab tuletada nii sellest, et käenduslepingus on viidatud lepingu aluseks olevale laenukohustusele (summat välja toomata), kui ka käenduslepingute punktist 8, milles on kokku lepitud, et käendusleping on vastavalt 28. novembril 2007 ja 31. augustil 2007 sõlmitud laenulepingute lahutamatuks osaks. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et mõlemad tarbijakäenduslepingud on VÕS § 143 lg 2 järgi tühised. Kuna põhikohustuse aluseks olev tehing on tühine, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus (kokkulepped nr 640 ja 641). Kuna mõlemas täitemenetluses puudub kehtiv täitedokument, tunnistas kohus sundtäitmised lubamatuks. Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et käenduse asemel oli tegemist kohustusega ühinemisega VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 tähenduses, leides, et kostja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Asjas esitatud tõendid viitavad pigem sellele, et hageja on taganud võlgniku kohustust isikliku sideme tõttu, kuna ühe kohustuse puhul oli võlgnikuks tema abikaasa. Tõendatud ei ole ka hageja isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitlenud maakohus seda, kas käenduslepingud võisid olla tühised ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kuna tühisest võlatunnistusest ei saa hagejale kohustusi tuleneda, rahuldas maakohus ka hageja nõude tuvastada notariaalsetes kokkulepetes märgitud kohustuste puudumine. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on saanud hagejalt kahes täitemenetluses kokku 580 eurot. Maakohus leidis, et kuna nimetatud summa on saadud ilma vastava kohustuse olemasoluta ja puuduvad VÕS § 1028 lg 2 p-dest 1–3 tulenevad välistused aluseta saadu tagasinõudmiseks, tuleb alusetult saadud 580 eurot kostjalt hageja kasuks VÕS § 1028 lg 1 järgi välja mõista. Maakohus pidas põhjendatuks ka hageja viivisenõuet ning jättis TMS § 221 lg 4 alusel täitekulud kostja kanda. Hageja väidete kohta, mis puudutasid formaalseid rikkumisi täitemenetluse alustamisel, märkis maakohus, et hageja on TMS § 217 lg 6 järgi minetanud õiguse neile asjaoludele tugineda. Hageja oleks pidanud TMS § 217 lg-st 1 tulenevalt esitama kaebuse kümne päeva jooksul alates täitmisteate kättesaamisest. Hageja pidi saama täitemenetlustest teadlikuks hiljemalt 16. jaanuaril 2014, mil kohtutäituri kirjast nähtuvalt algasid laekumised täitemenetlustes, ning praeguseks on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks formaalsetele puudustele varem tuginenud. Isegi kui hageja saaks formaalsetele puudustele tugineda, ei oleks maakohtu arvates ainult sellel alusel põhjust hagi rahuldada. Ehkki maakohus pidas küsitavaks täitemenetluse algatamist täitmisavalduse alusel, mis ei seostu täitedokumendiga, on kummaski täiteasjas täitmisel erinevatest täitedokumentidest tulenevad nõuded.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja juba varasemalt toonitanud, et 28.11.2007.a käendusleping on 31.08.2007.a laenulepingu lahutamatu osa (vt käenduslepingu p 8). Laenulepinguga on aga ettenähtud vastutuse piirmäär, s.o laenu summa. Kokkuleppe nr 640 alusel nõutakse vaid laenusumma 459000 krooni ehk 29 335,45 eurot (459 000 krooni : 15,6466
4(8)
= 29 336,45 eurot) (kokkuleppe p 1.3) tasumist. Kokkuleppe 641 alusel on määratletud nõude summa 238 000 krooni ehk 15 210,97 eurot (238 000 krooni : 15,6466 = 15 210,97 eurot) (kokkuleppe p 1.3). Tarbijakäenduse maksimumsumma märkimise nõue on täidetud ka siis, kui lepingus on nimetatud käendatavate kohustuste rahaline suurus (RKTKo nr 2-17-1601 p 23). Vastav tingimus oli sõlmitud käenduslepingus ja laenulepingus täidetud. 28.11.2007 lepingu võib kvalifitseerida ka kui kohustusega ühinemise (VÕS § 178 lg 1 ja 2). Kohustusega ühinemisele ei kohaldata VÕS § 143 lg-t 2. I astme kohus on asunud seisukohale, et täitedokumentide näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul võib võlgnik kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kohus ei ole pooltega arutanud tõendamiskoormisega seotud küsimusi ega teinud hagejale ettepaneku täiendavate tõendite ja selgituste esitamiseks, mistõttu kohtulahend oli kostja jaoks üllatuslik. Kohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis. Kohus hindas ainult hageja tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Menetluse edasine käik
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. märtsi 2020. a otsusega maakohtu lahendi ja jättis hagi rahuldamata. Riigikohus tühistas 1. veebruari 2021. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2020. a otsuse praeguses tsiviilasjas ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi seoses deklaratiivse võlatunnistusega (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, et: - hageja ei saa käesolevas vaidluses tugineda sundtäitmise formaalsetele puudustele: - käenduslepingute näol oli tegemist tarbijakäendustega ja need on VÕS § 143 lg 2 alusel tühised maksimumsumma puudumise tõttu; - täitedokumendiks olevate tehingute näol ei ole tegemist kohustusega ühinemisega (VÕS § 178 lg-te 1 ja 2 tähenduses). Ringkonnakohus järgib nimetatud osas maakohtu seisukohti ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
9.Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest (laenu- ja käenduslepingud, kokkulepped 640 ja 641) nähtuvad järgmised asjaolud:
5(8)
- 31. augustil 2007 sõlmisid kostja ja Resultes OÜ laenulepingu, millega kostja laenas Resultes OÜ-le 160 000 krooni; sellele lepingule sõlmiti lisad laenusumma tagastamise tähtaja muutmiseks (tl 97-99); - 28. novembril 2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega hageja võttis kohustuse käendada 31. augusti 2007. a laenulepingust tulenevaid Resultes OÜ kohustusi (tl 99 pöördel); - 28. novembril 2007 sõlmisid kostja ja QQ laenulepingu, millega kostja laenas QQ-le 200 000 krooni (tl 100 pöördel – 101); - 28. novembril 2007 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, millega hageja võttis kohustuse käendada 28. novembri 2007. a laenulepingust tulenevaid QQ kohustusi (tl 100); - 6. märtsil 2009 sõlmisid hageja, kostja ja Resultes OÜ notariaalse võla tasumise kokkuleppe ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 640, milles lepingupooled kinnitasid, et 31. augustil 2007 on Resultes OÜ ja kostja sõlminud laenulepingu ning laenatud summast on notariaalse kokkuleppe sõlmimise hetkel tasumata 459 000 krooni (tl 7-10); ühtlasi kinnitasid lepingupooled, et hageja ja kostja on 28. novembril 2007 sõlminud laenulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingu, ning hageja kinnitas, et tal on käendajana kohustus tasuda solidaarselt Resultes OÜ-ga kostjale põhivõlgniku kohustus; - 6. märtsil 2009 sõlmisid hageja, kostja ja QQ notariaalse võla tasumise kokkuleppe ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe nr 641, milles lepingupooled kinnitasid, et 28. novembril 2007 on QQ ja kostja sõlminud laenulepingu ning notariaalse kokkuleppe sõlmimise hetkel on tasumata laenusumma 200 000 krooni ja intressid 38 000 krooni; ühtlasi kinnitasid lepingupooled, et hageja ja kostja on 28. novembril 2007 sõlminud laenulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingu, ning hageja kinnitas, et tal on käendajana kohustus tasuda kostjale võlgnevus solidaarselt põhivõlgnikuga (tl 13-16).
10.Kokkuleppega 640 (tl 7-9) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et selle p-s 1.3. määratlesid pooled võlausaldajale tasumata võlgnevuse suuruse. Kokkuleppe p-s 1.4 kinnitasid praeguse vaidluse pooled, et nende vahel on 28.11.2007. a sõlmitud käendusleping, mille kohaselt hageja käendas Resultes OÜ lepingust tulenevaid kohustusi võlausaldaja ees solidaarselt ning hageja avaldab ja kinnitab ka käesolevaga täies osas ja tingimusteta eelnimetatud kohustusi. Sama lepingu p-ga 5.1 loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kostjal oli poolte kokkuleppe kohaselt õigus nõuda Resultes OÜ-lt ja / või hagejalt koheselt kogu võlgnevuse tasumist ning pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks Resultes OÜ ja / või hageja suhtes sundtäitmise nõudega kohtutäituri poole. Kokkuleppega 641 (tl 13-16) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et samad kokkulepped sisaldusid ka selle p-des 1.3., 1.4. ja 5.1.
11.Hageja väitel andis ta notariaalsetes kokkulepetes deklaratiivse võlatunnistuse kostjaga varem sõlmitud käenduslepingutest tulenevate kohustuste kohta ning notariaalsete kokkulepetega ei tahetud luua mingeid uusi kohustusi (vt hagiavalduse p IV.1 (II kd, tl 2 pöördel)). Notariaalsed kokkulepped sõlmiti hageja väitel seetõttu, et kostja soovis saada laenulepingutest tulenevate võlgnevuste sissenõudmiseks kohesele sundtäitmisele pööratavad täitedokumendid (hagiavalduse p IV.1 (II kd, tl 2 pöördel); ringkonnakohtu 5. märtsi 2020. a istungi protokoll (II kd, tl 149)).
12.Kumbki pool ei ole väitnud, et nad oleksid mõistnud 28. novembri 2007. a käenduslepingute puudusi. Kostja on väitnud, et ei võta omaks hageja väiteid, kuid ei ole toonud esile ega tõendanud, milline oli tema ajend kokkulepete 640 ja 641 sõlmimiseks.
13.Kokkulepete 640 ja 641 sõlmimise asjaoludest ja nende p-de 1.3., 1.4. ja 5.1. sisust ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 5 p-de 1 ja 4 mõttes) saab järeldada, et pooled ei mõistnud esialgsete
6(8)
käenduslepingute tühisust; hageja mõistis notariaalsetes kokkulepetes märgitud võlasummasid summadena, milles tema 28. novembri 2007. a käenduslepingutest tulenevad kohustused on notariaalsete kokkulepete sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud ja mille kohta ta andis nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; poolte tahe põhivõlgniku võlgnevuse suuruse fikseerimine notariaalsete kokkulepete sõlmimise kuupäeva seisuga oli tingitud soovist saada sundtäidetav täitedokument, milles oleks fikseeritud hageja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse suurus.
14.TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Riigikohtu praktika kohaselt peab täitedokumendist täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt nähtuma selgelt, millised nõuded millises ulatuses on sissenõutavaks muutunud ja milliste nõuete osas saab täitemenetlust alustada (vt RKTKo nr 3-2-1-134-14 p 13). Kuna hagejal vastavaid sissenõutavaid kohustusi käenduslepingute tühisuse tõttu tegelikult ei olnud, ei tekkinud need ka TMS § 2 lg 1 p 18 järgse täitedokumendi vormistamisega.
15.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldatama.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
17.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hageja hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
17.1.Vastustaja esitas 05.03.2020 menetluskulude nimekirja ja 09.04.2021 täiendatud menetluskulude nimekirja. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs ja nõupidamine kliendiga 4h, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4h ja kohtuistungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine 3h, Riigikohtu otsusega tutvumine, selle sisu selgitamine kliendile ja nõupidamine 1h, 9. aprilli 2021 avalduse koostamine kohtule ja esitamine 1/4 h. Kokku seega 12h 15min ja 1470 eurot. Vastustajale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaks.
17.2.Apellant vaidles 11.03.2020 avalduses hageja menetluskulude suurusele vastu. Apellant leidis, et menetluskulusid tuleb vähendada, kuna hagejat esindas füüsiline isik; taotlusest ei nähtu, kas summa sisaldab käibemaksu; kulude kandmine pole eluliselt usutav; kulud on apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise osas (kokku 8h), samuti kohtuistungiks ettevalmistumise osas (3h) ülepaisutatud.
17.3.Asjaolu, et hagejat esindab füüsiline isik, ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Taotlusest nähtub, et summa ei sisaldu käibemaksu. Menetluskulude väljamõistmiseks ei pea vastustaja olema kulusid veel kandnud. Praegune menetlus on keskmiselt keerukas ja väikese mahuga. Asjas ei ole esitatud suurel hulgal tõendeid. Ringkonnakohus peab mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsi ja kliendiga nõupidamise osas arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, aga ka selles suures osas eelnevas menetluses juba esitatud väidete kordamist 2h (4h asemel). Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on arvestades selle sisu ja mahtu põhjendatud 3h ulatuses (4h asemel).
7(8)
Vastustaja ei ole väitnud, et tal kulus üksnes asja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3h, vaid selles sisaldub ka kohtuistungil osalemise aeg. Ringkonnakohtu 05.03.2020 kohtuistungi protokolli kohaselt kestis kohtuistung 16min. Istungiks ettevalmistamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks hindab ringkonnakohus 1h. Seega kokku kohtuistungiks ettevalmistamise ja sellel osalemise eest 1h 16min (3h asemel). Riigikohtu otsusega tutvumine ja selle kliendile tutvustamine on vajalik ja põhjendatud 1h ulatuses ja menetluskulude nimekirja koostamisele ning kohtu informeerimine nõustumisest kirjaliku menetlusega on vajalik 15min ulatuses. Kokku on vastustaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 7h 31min.
17.4.Tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid (asja keskmine keerukus) arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 7h 31min eest 902 eurot.
17.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.6.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.