Tiina Tõnissoo kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 28.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/710
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: Tiina Tõnissoo (isikukood xxxx), Xxxx Puudutatud isik I: Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus, e-post xxxx Puudutatud isik II (sissenõudja): Xxxx (registrikood xxxx) Puudutatud isiku II Martti Peetsalu, e-post xxxx
esindaja:
vandeadvokaat
istung 15.11.2016 Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tiina Tõnissoo kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 28.03.2016.a otsusele ning 09.02.2016 tasuotsusele täiteasjas nr 022/2016/710 rahuldamata.
2.Jätta kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud tema enda kanda.
3.Jätta kõik ülejäänud menetluskulud Tiina Tõnissoo kanda.
Välja mõista Tiina Tõnissoolt Xxxx kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulud summas 737,33 eurot. Jätta riigilõiv Tiina Tõnissoo kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv.
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tiina Tõnissoo esitas 08.04.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 28.03.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/710.
2.Kaebaja selgitab, et ta on kinnistusraamatutesse kaasomanikuna sisse kantud Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-54623 (lisa 7) 19.08.2014 tehtud kohtuotsuse alusel, kus enne ainuomanikuna sisse kantud Roland Põtra kohustati andma nõusolek korteriomandite omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kanti korteriomandite registriossa teise jakku 1⁄2 mõttelises osas kaasomanikuna Roland Põder ja 1⁄2 mõttelises osas kaaosmanikuna Tiina Tõnissoo. Nimetatud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soetati kõnealused korteriomandid Roland Põdra ja Tiina Tõnissoo poolt ühiselt ning need on kuulunud poolte ühisomandisse nende soetamisest alates. Kohtuotsusega tunnustati Tiina Tõnissoo nõuet seltsinguvara jagamiseks, misjärel seni poolte ühisomandisse kuulunud korteriomandid jäid poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.
3.Kaebaja peab siinjuures vajalikuks mainida, et eksitav on kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt on Tiina Tõnissoo saanud mõtteliste osade omanikuks hüpoteegipidajat teavitamata, raskendades sellega kohustuse täitmise nõudmist ning mille tõttu on kohtutäituril alust eeldada, et võlgnik võib täitemenetlusest kõrvale hoiduda. Kaebajal puudus nimetatud kohustus, kuivõrd vastava kohustuse on endale võlaõiguslikult võtnud üksnes Roland Põder hüoteegipidajaga sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingus.
4.Kaebaja rõhutab, et hüpoteegikannet ei ole kinnistusraamatutes muudetud. Kummalegi korteriomandile on hüpoteek seatud üksnes Roland Põdra ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud võlaõiguslike- ja asjaõiguslike lepingute alusel. Seega ei saa olla käesoleval juhul vaidlust, et kumbagi korteriomandit koormas algselt ja koormab tänini hüpoteek, mitte ühishüpoteek.
5.Kaebaja hinnangul ei saa korteriomandi omanikeringi muutumisel muutuda algne hüpoteek automaatselt ühishüpoteegiks. Seda tulenevalt AÕS §-st 326, § 346 lg-st 2 ning § 356 lg-st 1, mille kohaselt peavad hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping, tagatiskokkulepe ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja kinnisasja omaniku kokkulepe olema notariaalselt tõestatud. Nimetatu tähendab, et ka kõik antud asjaolusid puudutavad muudatused peavad olema poolte vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis (TsÜS § 77 lg 3). Hüpoteegi automaatse muutumise ühishüpoteegiks välistab ka AÕS § 359 lg 2, mille kohaselt tuleb ühishüpoteegi seadmisel kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Samuti võimaldab ühishüpoteek hüpoteegipidajal kinnisasja realiseerida erinevalt näiteks mitemest hüpoteegist (vt AÕS § 360 lg 1), mistõttu tuleb eeldada, et sellise erisuse võimaldamiseks peab olema kinnisasja omanike selgelt väljendatud tahe. Kaebaja ei ole kunagi väljendanud tahet lugeda hüpoteegid ühishüpoteegiks, rääkimata nimetatud tahte väljendamisest notariaalselt tõestatud vormis.
6.Tulenevalt asjaolust, et korteriomandeid koormab hüpoteek, mitte ühishüpoteek, ei saa kaebaja olla solidaarvõlgnik. Ühishüpoteegi üheks eripäraks on see, et iga koormatud kinnisasi vastutab kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest (AÕS § 359 lg 1) ning hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku arvel (AÕS § 360 lg 1). Hüpoteegi puhul selline võimalus puudub, mis tähendab, et hüpoteegi arvelt on hüpoteegipidaja nõude rahuldamine võimalik üksnes tervikuna hüpoteeki realiseerides ehk mõlemat koormatud kaasomandi mõttelist osa korraga arestides ja sundvõõrandades.
7.Ülaltoodust tulenevalt on kaebaja seisukohal, et kõnealusel juhul kuuluvad kohaldamisele ühisvõlgnike sätted (VÕS § 64), mille kohaselt kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
8.Tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur on ebaseaduslikult alustanud täitemenetlust kaebaja kui solidaarvõlgniku suhtes, on ebaõigesti registriosadee nr 4413903 ja 21853901 Tiina Tõnissoole kuuluvate kaasomandi osade kohta sisse kantud käsutamise keelumärked ning kohtutäitur teinud ebaõigesti kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
9.Sissenõudja palus jätta Tiina Tõnissoo 08.04.2016 kaebus kohtutäituri 28.03.2016 otsuse peale rahuldamata. Tagatiskokkulepet ei mõjuta koormatud kinnisasja jagamine ega ühendamine muu kinnisasjaga. Kaebaja on võlgnik täitemenetluses.
10.Sissenõudjale arusaadavalt on kaebaja vaidlustanud kohtutäituri 28.03.2016 otsuse põhjendusel, et ta ei ole laenusuhtes solidaarvõlgnik ja seetõttu ei või tema suhtes alustada täitemenetlusega. Sissenõudja märgib, et selline käsitlus ei vasta seadusele. Kinnisasja jagamine kaasomanditeks on toimunud pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist.
11.Sissenõudja märgib kõigepealt, et käesolev vaidlus on tekkinud sellepärast, et Harju Maakohus tegi 19.08.2014 tsiviilasjas nr 2-14-54623 otsuse, mis põhines hagi õigeksvõtul (vt kaebuse lisa 7). Selle tulemusel võttis Roland Põder (pankrotis) õigeks hagi, mille esitas tema elukaaslane Tiina Tõnissoo. Kohtuotsusega jagati algselt Roland Põdra (pankrotis) ainuomandisse kuulunud kinnistu kaheks ja kanti sinna 1⁄2 mõttelistes osades kaasomanikuna Tiina Tõnissoo. Seega oli hüpoteek algselt seatud kinnisasjale tervikuna, mitte kaasomandi osadele (vt vastuse lisad 1–2). AÕS § 73 lg 1 kohaselt saab kaasomanik pantida kaasomandi osa või kaasomanikud koos pantida kogu kaasomandis oleva asja (AÕS § 74 lg 1, AÕS § 352 lg 2). Käesoleval juhul ei ole tegemist kummagi olukorraga, sest hüpoteek seati kinnisasjale tervikuna, mis hiljem jagati kohtuotsuse alusel kaasomandi osadeks. Eeltoodu ei tähenda, et tagatiskokkulepe lõppeks.
12.Tagatiskokkuleppel on toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes. AÕS § 346 lg 2 esimese lause kohaselt peab kokkulepe (tagatiskokkulepe), millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, olema notariaalselt tõestatud. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et tagatiskokkulepe vastab seaduses sätestatud vorminõuetele ja on kehtiv. Tagatiskokkulepe on võlaõiguslik kokkulepe, millel on AÕS § 346 lg 2 teise lause järgi toime kinnisasja igakordse omaniku suhtes (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-8-10, p 10). Tagatiskokkulepet ei mõjuta ka koormatud kinnisasja jagamine ega ühendamine muu kinnisasjaga. Tagatiskokkuleppest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek (lepingupoole vahetus) toimub seaduse jõul (vt AÕS kommenteeritud väljaanne, § 346 komm 3.2.2 b). Seega kehtib tagatiskokkulepe kaebaja suhtes.
13.Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et sissenõudja on esitanud täitmisavalduse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. AÕS § 325 lg 4 järgi ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Seega on võimalik hüpoteek seada kinnisasjale, mille omanik ei ole võlgnik. Võlgnikuks mitteolev isik vastutab täitemenetluses kinnisasjaga, st hüpoteegi realiseerimisel ei saa pöörata sissenõuet võlgnikuks mitteoleva kinnisasja omaniku (kaebaja) muule varale (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-60-11, p 16). Selliselt on ka kohtutäitur otsuses märkinud, et kaebaja ei vastuta täitemenetluses suuremas ulatuses, kui kinnisasja müügist saadava tulemiga.
14.Kaebaja on võlgnikuks täitemenetluses. TMS § 5 lg 1 järgi saab täitemenetluse osalisena lugeda võlgnikuks ka asjaõigusliku realiseerimisnõude kohustatud subjektiks olevat vara omanikku (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-134-14, p 12). Täitemenetluses võib võlgnikuks olla ka isik, kes ei ole laenusuhte pooleks, kuid on oma varaga taganud kellegi teise kohustust. Sellise olukorra kõige tavalisemaks näiteks on ühe isiku varale seatava hüpoteegiga teise isiku laenu tagamine. Täitedokumendiks on tagatiskokkuleppe (TMS § 2 lg 1 p 19).
15.Sissenõudjale arusaadavalt ei ole kaebaja vaidlustanud 28.03.0216 kohtutäituri otsust vara arestimise osas, mistõttu ei saa kaebaja sellele enam tugineda ja sissenõudja seda ei käsitle (TMS § 217 lg 6). Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri 28.03.2016 põhjendatud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
16.Tiina Tõnissoo vaidlustas kohtutäituri otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata Tiina Tõnissoo kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde, kuid soovib täpsustada, et Tiina Tõnissoo on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele 10.03.2016.
17.Täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik). Võlgnikuks saab lugeda ka asjaõigusliku realiseerimisnõude kohustatud subjektiks olevat vara omanikku, kellele kuuluvale varale on seatud hüpoteek ja kelle vastu on sissenõudja täitmiseks esitanud nõude.
18.Käesoleval juhul on täitemenetluste objektideks Roland Põder (pankrotis) ja Tiina Tõnissoo kaasomandisse kuuluvad kinnisasjad registriosa numbritega 21853901 ja 4413903, mida koormavad Xxxx kasuks seatud hüpoteegid igakordse omaniku kohustusega alluda sundtäitmisele. Käesoleval juhul ei ole täitedokumendiks seega võlaõiguslik laenuleping, vaid notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Asjaõigusena annab hüpoteek hüpoteegipidajale õiguse nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvel, olenemata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi ka isiklik võlgnik võlaõigusseaduse kohaselt. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. Kinnisasjade omanikud nõuet vabatahtlikult tasunud ei ole, seega on hüpoteegipidaja esitanud täitmisavalduse oma nõude rahuldamiseks panditud kinnisasja arvelt.
19.Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei anna kohtutäitur hinnanguid sellele, miks ja mille alusel on kinnisasja omanik vahetunud ning peab selgeks tegema vaid täitemenetluse läbiviimise formaalsed eeldused (mh kas nõue on sissenõutavaks muutunud ja kas täitmisavaldus on esitatud õige isiku vastu – kinnistusraamatu kanne).
20.Vaidlustatud otsuses on kohtutäitur selgitanud, et hüpoteekidega tagatud nõue on sissenõutavaks muutunud ning algatatud täitemenetluste näol on tegemist vaid asjaõigusliku realiseerimisnõudega ning menetluste objektiks on vaid hüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Täitemenetluses ei teki isiklikke nõudeid kaasomanike muu vara vastu ning kohtutäituril ei ole kavas pöörata sissenõuet Tiina Tõnissoo muule varale.
21.Kohtutäitur soovib veel kord märkida, et kohtutäitur ei ole täitmisteates, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses ega otsuses kaebusele viidanud asjaolule, et Tiina Tõnissoo on hüpoteegiga tagatud võlaõigusliku laenulepingu pooleks. Küll on aga Tiina Tõnissoo hüpoteegiga koormatud kinnisasja kaasomandiosa omanikuks, mille igakordne omanik on võtnud kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kui hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse ühe kaasomaniku vara arvelt, siis väheneb nõue ka teise kaasomaniku vastu, samuti ka kohtutäituri tasu suurus. Seega jäävad kohtutäiturile arusaamatuks kaebaja korduvad etteheited kohtutäiturile, et käesoleva täitemenetluse asjaõigusliku iseloomu arvestades ei ole täitemenetluses tegemist kaasomanike, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanike (andnud nõusoleku alluda sundtäitmisele, juhul kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta) ühise ehk solidaarse kohustusega hüpoteegipidaja ees. Nagu Tiina Tõnissoo on käesolevas täiteasjas võlgnikuks vaid tinglikult täitemenetluse mõttes (mitte
võlaõigusseaduse mõttes), nii on ta täitemenetluses kinnisasja kaasomanikuna tinglikult ka solidaarvõlgnikuks.
22.Juhul kui kaebaja leiab, et sissenõudjal puudub tema vastu nõue, siis tuleb tal esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja selle kehtivusele. Kohtu seisukoht ja põhjendused I kaebus kohtutäituri tegevuse peale
23.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
24.TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe. Kuna kaebaja taotles aga enda ärakuulamist, korraldas kohas asjas istungi, mis toimus 15.11.2016.
25.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
26.Puudutatud isikud on õigesti viidanud, et praegusel juhul ei ole kinnisasjad ühisomandis, vaid tegu on kaasomandis olevate kinnisasjadega, kus Roland Põdrale kuuluvad mõttelised osad on kindlaks määratud ja kuuluvad tema pankrotivara hulka. Täitmine saab seega toimuda vaid Tiina Tõnissoo suhtes. Sissenõudjal on Tiina Tõnissoo vastu üksnes asjaõiguslik realiseerimisnõue hüpoteekidega koormatud korteriomandite kaasomandiosade võõrandamiseks (mistõttu ei oma tähtsust, kas hüpoteekidega tagati ühist kohustust või R. Põdra kohustust), millest ei teki isiklikke nõudeid tema vastu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-77-15 p 25).
27.Mitut kaasomandiosa samaaegselt koormav hüpoteek on oma olemuselt ühishüpoteek (vt AÕS 359 lg 11). Ka õiguskirjanduses on märgitud, et ühishüpoteek võib tekkida koormatud (sh kohtuliku hüpoteegiga koormatud) kinnisasja jagamisel kaasomandiosadeks (AÕS Kommentaarid, II kd, lk 702 p 3.2.b). AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja (kaasomandi osa) arvel.
28.AÕS § 360 lg 1 järgi on hüpoteegipidajal õigus oma nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Järelikult on hüpoteegipidajal eraldi realiseerimisnõue iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja või selle mõttelise osa omaniku vastu, st siin ei saa rääkida pankrotivõlgniku ja Tiina Tõnissoo ühisest ja/või jagamatust kohustusest sissenõudja ees. Kohus leiab, et tekkinud olukorras, kus hüpoteek oli kantud kinnistusraamatusse enne kinnisasja jagamist kaasomandisse, tuleb sissenõudja huve võimalikutl suures ulatuses kaitstab. Ühtlasi leiab kohus, et kuigi kinnistusraamatus ei ole kinnisasjal lasutav hüpoteeki nimetatud ühishüpoteegiks, ei oma see tähtsust, kuna faktiliselt on siiski tegu kahte kaasomandi osa koormava ühishüpoteegiga.
29.Kuivõrd pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus üle pankrotihaldurile, ei ole Roland Põdra vara müümine täitemenetluse raames käesoleval juhul võimalik. Kohtutäitur on õigesti lõpetanud täitemenetluse pankrotis isiku suhtes ja jätkanud seda T. Tõnissoo suhtes.
30.Kuna kohus on seisukohal, et Tiina Tõnissoo on õigesti tunnistatud täiteasjas võlgnikuks ja tema suhtes on võimalik täitmist läbi viia, on õiguspärane ka kohtutäituri tasuotsus.
31.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.
32.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
33.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. II Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
34.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
35.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata.
36.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda.
37.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. 19.04.2016 kaebuse menetlusse võtmise määruse resolutsiooni p.-s 6 on kohus andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja ja nimekirja tõendavate dokumentide esitamiseks. Selleks oli 29.04.2016. Puudutatud isik II palus enda vastuses kaebusele mõista õigusabikuluna avaldajalt välja menetluskulud kokku summas 574 eurot, esitades kohtule menetluskulude nimekirja sama summa osas. Asjas 15.11.2016 toimunud istungil taotles puudutatud isik II täiendavalt istungiga seotud menetluskulu väljamõistmist arvestusega 40 min istungiks valmistumine ja 30 min istung hinnaga 140 eurot/tund (st 163,33 eurot) ehk kogu menetluse peale kokku 737,33 eurot.
38.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
39.Kohus leiab, et puudutatud isiku I lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud. Arvestades kaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu, peab kohus selle koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks puudutatud isiku II poolt esitatut. Kohus peab mõistlikuks ka istungi ettevalmistamisele kulunud 40 minutit ning istungil osalemisele kulutatud 30 minutit. Seega leiab kohus, et puudutatud isiku II menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Kohtutäitur kinnitas asjas toimunud istungil, et temal menetluskulusid tekkinud ei ole.
40.Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Xxxx on käibemaksukohustuslane KMS § 3 lg 1 mõttes, mistõttu kohus mõistab menetluskulud välja käibemaksuta.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.