X hagi KMKV HALDUS OÜ vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/2132 Hagihind hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxx, xxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Stig Hendrikson (Priit Palmiste Advokaadibüroo, Narva mnt 7d, 10117 Tallinn, telefon 6150401, 56498643, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Mõista hagejalt Xlt (isikukood xxxx) kostja KMKV HALDUS OÜ (registrikood 10997738) kasuks välja viivis menetluskulult 6530,41 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr 027/2020/2132 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.02.2008 laenulepingu ja tagatise seadmise lepingu. Laenulepingu punkti 1.2. kohaselt kohustus kostja laenuandjana andma hagejale laenu 1 800 000 krooni ehk 115 040,96 eurot. Laenulepingu punkt 3.2.1. kohaselt oli intressi määraks 20% aastas ja punkti 3.3.1. kohaselt oli viivise määraks 0,1% päevas ehk 36,5 % aastas. Laen tuli punkti 3.1.1. järgi tagastada kahe osamaksega: 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot hiljemalt 31.08.2008 ja 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 eurot hiljemalt 31.08.2011.
2.Pooled sõlmisid 05.07.2011 notariaalse kokkuleppe võla tasumiseks ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta. Antud lepingu punkti 1.1. järgi on hageja võlgnevus laenulepingu kohaselt on 193 238 eurot ehk 3 023 517 krooni. Notariaalses lepingus sätestati uus maksegraafik. Kuni notariaalse lepingu sõlmimiseni tasus hageja vähemalt osaliselt laenu osamakseid. Notariaalse laenulepingu sõlmimise hetkel 05.07.2011 oli hageja teinud kostjale laenumakseid kokku summas 14 487,12 eurot ehk 226 674,17 krooni eest. Notariaalse lepingu lisast 1 ei ole arusaadav, kuidas on võlgnevus 193 238 eurot tekkinud. Hageja jaoks on ebaselge võlgnevuse arvutuskäik.
3.Hageja on jätkanud laenumaksete tegemist pärast notariaalse lepingu sõlmimist. Hageja on tasunud kostjale notariaalse lepingu alusel laenumakseid kokku summas 32 300 eurot ehk 505 385,18 krooni. Hageja on seega kokku tasunud kostjale laenu osamakseid summas 46 787,12 eurot (732 059,35 krooni). Kostja on pöördunud notariaalse lepingu täitmiseks kohtutäitur R. S. poole, kes on väljastanud hagejale täitmisteate. Hageja suhtes on algatatud täiteasi nr 027/2020/2132. Täitmisteate kohaselt nõuab kostja hagejalt 67 900 euro tasumist.
4.Hageja viitas TMS § 221 lõikele 1, lõikele 11 ja lõikele 2. Vastavalt täitmisteatele on täitedokumendiks notar L. J. tõestatud notariaalne leping registri numbriga 2168. Hageja leidis, et tal on õigus esitada vastuväiteid sundtäitmise rakendamisele ja nõudele endale. Käesoleval juhul ei saanud hageja anda nõusolekut sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimiseks, sest vähemalt 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 euro osas ei ole nõue muutunud sissenõutavaks. Nõue ebaselge, sest ei ole arusaadav, millest nõue täpselt koosneb.
5.Hageja leidis, et sundtäitmisele allumise kokkulepe ei kohaldu kogu laenu tagastamisele. 05.07.2011 kokkuleppe punktis 1.1. on märgitud, et hageja võlgnevus laenulepingu kohaselt on 193 238 eurot ehk 3 023 517 krooni. Antud lepingu punktis 1.2. kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 01.07.2011. See on ebaõige. Algse laenulepingu punkti 3.1.1. järgi tuli laen tagastada kahe osamaksega hiljemalt 31.08.2008 ja hiljemalt 31.08.2011. Kuna notariaalne kokkulepe sõlmiti 05.07.2011, ei olnud laen summas 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 eurot sissenõutavaks muutunud, sest selle tagastamise tähtaeg oli alles 31.08.2011.
6.Hageja viitas TMS § 2 lg 1 punktile 18. Nõusoleku sundtäitmisele allumiseks rahaliste nõuete puhul sai võlgnik anda pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Notariaalse lepingu sõlmimise ajaks ei olnud nõue summas 95 867,47 eurot sissenõutavaks muutunud ning selle summa osas ei saanud hageja anda nõusolekut kohesele sundtäitmisele allumiseks. Sundtäitmisele allumise tingimus ei saa kehtida 95 867,47 euro tasumise suhtes. Sundtäitmisele allumise klausel võib kehtida üksnes esimese osamakse 300 000 krooni ehk 19 173,49 euro suhtes, kuna see oli notariaalse lepingu sõlmimise hetkel sissenõutav.
7.TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt peab võlgnik andma nõusoleku pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Selline nõue sätestati täitemenetluse seadustikku 01.01.2006. Varasema regulatsiooni kohaselt võis võlgnik anda nõusoleku sundtäitmisele allumiseks samal ajal koos kohustuse võtmisega ehk enne võla sissenõutavaks muutumist. Kuna kogu sundtäitmisele allumise kokkulepe sõlmimise ajahetkel laen summas 1 500 000 Eesti krooni (95 867,47 eurot) ei olnud sissenõutavaks muutunud, ei saa selle summa sissenõudmiseks täitemenetlust algatada ega läbi viia. Hageja leidis, et eelnimetatud summa sissenõudmise osas on sundtäitmisele allutamise kokkulepe seadusega vastuolus ja tühine TsÜS § 87 järgi.
8.Hagejalt nõutakse täiteasjas nr 027/2020/2132 67 900 euro tasumist. Hageja hinnangul saab kostja notariaalse lepingu alusel nõuda üksnes 300 000 krooni ehk 19 173,49 eurot tasumist. Hageja on tasunud kostjale laenumakseid kokku summas 46 787,12 eurot. Seega on hageja laenuosa summas 19 173,49 eurot tagastanud. See muudab hageja arvates alusetuks täitemenetluse algatamise 300 000 krooni ehk 19 173,49 euro sissenõudmise osas.
9.Hageja pidas kostja nõuet ebaselgeks. Ebaselge on, millest koosneb nõue 67 900 eurot, mille tasumist hagejalt soovitakse. Hagejal on raske täita nõuet, millel puudub arvestus. Notarilepingus sätestatud uue maksegraafiku kohaselt on võetud arvesse kogu laenusumma (1 800 000 Eesti krooni ehk 115 040,96 eurot). Seega on juba ainuüksi sellest tulenevalt võimatu arvestada, millises ulatuses on hagejal tegelikult võlgnevus kostja ees ja millises summas saab kostja üldse algatada täitemenetlust.
10.Kostja nõuded on vähemalt osaliselt aegunud. Üldine aegumise tähtaeg lepinguliste rahaliste kohustuste puhul on tavapäraselt 3 aastat. Kuna notariaalne laenuleping on sõlmitud 2011. aastal, esineb 2020. aastal võimalus, et kostja nõuded on vähemalt osaliselt aegunud. Selleks, et kontrollida nõuete aegumist, on vaja teada, kuidas on kostja oma nõudesumma arvestanud.
11.25.10.2021 taotles hageja, et kohus nõuaks kostjalt välja 20.02.2008 sõlmitud laenulepingu originaali ning määraks käekirjaekspertiisi, et teha kindlaks, kas hageja on selle lepingu allkirjastanud. Kostja esitas tõendina pooltevahelise 20.02.2008 laenulepingu lisa nr 1, mille kohaselt on pooled esialgset laenuperioodi (so 20.02.2008 - 31.08.2011) muutnud selliselt, et laenuperioodiks sai 20.02.2008 - 01.07.2011. Kostja väidab, et 05.07.2011 ehk ajal, mil pooled sõlmisid notariaalse kokkuleppe laenulepingust tuleneva võlasumma tasumiseks ning kohesele sundtäitmisele allumiseks, olid laenulepingust tulenevad laenusaaja kohustused sissenõutavateks
muutunud. Seega vastas kostja hinnangul kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe TMS § 2 lg 1 p 18 tingimustele.
12.Hageja seadis tõendi ehtsuse kahtluse alla. Hageja ei mäleta lisa allkirjastamist. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks nõustunud allkirjastama kokkulepet, millega alusetult lühendati laenu perioodi. Hagejal puudus mõistlik põhjus lisa allkirjastamiseks. Hagejal endal dokumendi eksemplari ei ole.
13.04.04.2022 seisukohas palus hageja võtta vastu täiendav tõend. Hageja leidis jätkuvalt, et kostja nõue on ebaselge. Hageja on saanud kostjalt laenu 115 040,96 eurot. Hageja on kokku tasunud kostjale laenu osamakseid 46 787,12 eurot ehk 732 059,35 krooni. Notariaalse lepingu lisast 1 ei ole arusaadav, kuidas on tekkinud võlgnevus 193 238 eurot ehk 3 023 517 krooni. Kostja on 30.04.2021 selgitanud, et laenu põhiosa tagastamata jääk oli seisuga 01.07.2011 endiselt 1 800 000 krooni, kõrvalkohustuste jääk 1 212 088,40 krooni (põhikohustuselt arvestatud viivis 306 000 EEK + põhikohustuselt arvestatud intress 1 130 416 EEK – tasutud maksed summas 224 327,60 EEK = 1 212 088,40 EEK). Kokku oli laenusaaja võlgnevuse summaks 01.07.2011 seisuga 3 012 088 krooni (so 1 800 000 EEK + 1 212 088 EEK = 3 012 088 EEK) ehk 192 508 eurot. Pooled leppisid kokku, et lisavad laenusaaja kohustuste hulka notari tasu 730 eurot, mille tulemusena kujunes võlgnevuse lõplikuks summaks 193 238 eurot.
14.Kostja on selgitanud, et hageja tasutud summa läks intressi kohustuse katteks, kuid mis suuruses ja ulatuses oli kostjal hageja vastu nõue makse tegemise ajal, on ebaselge. Nõude kujunemise arvutuskäik ei ole selge.
15.Hageja asus väitma, et tema ja kostja vahel 20.02.2008 ja 05.07.2011 sõlmitud tehingud on heade kommete vastased, mistõttu on tehingud tühised TsÜS § 86 lg 1 kohaselt. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Laenu andmisel oli vastastikuste soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tegu oli ärilaenuga, mille raames anti hagejale laenu ElBellz OÜ ja Sukeldumine OÜ äritegevuse finantseerimiseks. Hagejale kuuluvatele osadele seati pant laenuandja kasuks, samuti anti kostjale tähtajaline õigus osaluse omandamiseks. Kostjal oli samuti laenuperioodi jooksul õigus omandada laenusumma (115,040.96 eurot) arvel 35% äriühingute osakapitalist, mis viitab ärilaenule.
16.Kuna äriühingutele laenu ei antud, oli äririski kandjaks hageja, kellele anti võrdlemisi kulukat laenu krediidikulukusega ca 55-58%. Hageja, kes seega sisuliselt oli käendaja, peab nüüd vastusooritusena sisuliselt tasuma ca 2 korda suurema rahasumma, kui ärilaenuna hagejale väljastati.
17.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 5507 eurot. Hageja menetluskuludeks on hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivud 350 eurot, ekspertiisitasu 282 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4815 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 150 eurot, millele lisandus käibemaks. Õigusabi osutati hagejale kokku 26,75 tundi ehk 4012,50 eurot ilma käibemaksuta ja 4815 eurot koos käibemaksuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
18.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas tõendina pooltevahelise 20.02.2008 laenulepingu oma eksemplari, millest nähtuvalt olid pooled esialgset laenuperioodi (20.02.2008-31.08.2011) hiljem muutnud selliselt, et laenuperioodiks sai 20.02.2008-01.07.2011. Seega 05.07.2011 ehk
ajal, mil pooled sõlmisid notariaalse kokkuleppe laenulepingust tuleneva võlasumma tasumiseks ning kohesele sundtäitmisele allumiseks, olid laenulepingust tulenevad hageja kohustused sissenõutavaks muutunud. Seega vastas kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe TMS § 2 lg 1 p 18 tingimustele.
19.Samuti on kokkuleppe järgse võlasumma kujunemine jälgitav ja selge, mida kinnitab kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe lisa 1. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
20.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 20.02.2008 laenulepingu ja tagatise seadmise kokkuleppe. Laenulepingu p 1.1-1.3 kohaselt kohustus kostja andma hagejale laenu ning hageja pidi laenuperioodi jooksul tagasi maksma 1 800 000 krooni ehk 115 040,97 eurot. Laenulepingu p 2 nägi laenuperioodiks ette 20.02.2008 kuni 31.08.2011. Laenulepingu p 3.1.1 järgi tuli laen tagastada kahe osamaksena: 300 000 krooni (19 173,49 eurot) hiljemalt 31.08.2008 ja 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot) hiljemalt 31.08.2011. Hilisemal kokkuleppel lühendasid pooled esialgset laenuperioodi ja leppisid uueks laenuperioodiks kokku 20.02.2008-01.07.2011. Seega oli kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste lõplik täitmise tähtpäev 01.07.2011.
21.Laenulepingu p-de 3.2.1 ja 3.2.2 järgi kohustus laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest intressi 20 % aastas arvestusega laenusaaja kasutuses olevalt laenu tagasi maksmata osalt. Laenulepingu p 3.3.1 kohaselt olid pooled leppinud kokku viivise määraks 0,1 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kuna hagejal tekkisid laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega raskused (hageja jäi viivitusse juba esimese laenulepingu järgse maksega), sõlmisid pooled 05.07.2011 notariaalselt tõestatud kokkuleppe laenusaaja võlgnevuse tasumiseks ja selle kohesele sundtäitmisele allutamiseks.
22.Kuni kokkuleppe sõlmimiseni oli hageja teinud kostjale laenulepingu alusel makseid kokkulepituga võrreldes olulise viivitusega ja oluliselt väiksemas summas. Hageja väitis, et ta tasus kokku 14 487,12 eurot ehk 226 674,17 krooni, kuid kostja arvestuste järgi tasus ta 14 337,15 eurot ehk 224 327,60 krooni. Kokkuleppe p-s 1.1 kinnitasid pooled, et tulenevalt laenulepingust on laenusaajal tekkinud laenuandja ees võlgnevus summas 193 238 eurot, mille tasumiseks andis kostja hagejale täiendava tähtaja, leppides kokkuleppe lisas 2 kokku pikaajalises maksegraafikus.
23.Maksegraafiku järgi pidi hageja tasuma 150 eurot kuus ajavahemikul 15.07.201115.12.2011, 300 eurot kuus ajavahemikul 15.01.2012-15.12.2012, 600 eurot kuus ajavahemikul 15.01.2013-15.12.2013, 800 eurot kuus ajavahemikul 15.01.2014-15.12.2014, 1 000 eurot kuus ajavahemikul 15.01.2015-15.12.2018, 1 300 eurot kuus ajavahemikul 15.01.2019-15.12.2021 ning 1 600 eurot kuus ajavahemikul 15.01.2022- 15.03.2025.
24.Hageja jäi viivitusse ka kokkuleppe täitmisega ehk selle lisaks 2 olevate graafikujärgsete maksete tasumisega ega tasunud kuumakseid maksegraafikus kokkulepitud suuruses. Maksegraafiku järgimisel asemel tasus hageja 150 eurot kuus perioodil 21.07.2011-04.02.2013, 600 eurot 12.05.2013, 300 eurot kuus perioodil 08.07.2013-05.09.2013, 400 eurot kuus alates 10.2013 kuni 10.10.202, kuid maksed ei laekunud neil perioodidel sugugi mitte igakuiselt. Seetõttu pöördus kostja kokkuleppe sundtäitmiseks kohtutäitur R. S. poole, kes algatas täitemenetluse nr 027/2020/2132 Kokkuleppe sundtäitmiseks summas 67 900 euro ulatuses. Eelneva kohta edastas kohtutäitur R. S. 17.11.2020 hagejale täitmisteate.
25.Nii laenulepingust tuleneva laenu- kui kasutusintressi maksete tasumisega viivitamise tõttu tekkis laenuandjal õigus nõuda ja laenusaajal kohustus maksta ka laenulepingus kokkulepitud määras viivitusintressi (so lisandus täiendav kõrvalkohustus). Laenulepingujärgsete kohustuse arvestuse kohaselt oli hageja põhi- ja kõrvalkohustuste summaks 01.07.2011 seisuga kujunenud kokku 193 238 eurot. Järelikult oli kogu nimetatud summa 05.07.2011 seisuga, so ajal, mil pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud kokkuleppe, ka sissenõutavaks muutunud. Kokkuleppe ps 1.1 kinnitasid pooled, et tulenevalt laenulepingust on hagejal kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud laenuandja ees võlgnevus kokku summas 193 238 eurot, mille kujunemise graafik on toodud kokkuleppe lisas 1. Kokkuleppe p-s 1.2 kinnitasid pooled üle ka selle, et laenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise tähtaeg oli 01.07.2011, laenusaaja ei ole laenulepingu järgset võlgnevust kohaselt tasunud ning võlgneb kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga laenuandjale 193 238 eurot.
26.Kokkuleppes toodud võlgnevuse kujunemine on jälgitav ja selge, mida kinnitab kokkuleppe lisaks 1 olev laenulepingu järgsete kohustuse arvestus. Kostja esitas ka võlgnevuse kujunemise detailse ülevaate. Ülevaates on märgitud, millise kohustuse katteks on tasutud summat arvestatud.
27.Hageja oli saanud laenu kokku summas 1 800 000 krooni (115 040,97 eurot). Laenulepingu p-s 3.1.1 olid pooled leppinud kokku selles, et laenusaajal tuleb laen tagastada kahes osas, so 300 000 krooni (so 19 173,49 eurot) hiljemalt 31.08.2008 ning 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot) hiljemalt 31.08.2011. Laenulepingu p-des 3.2.1 ja 3.2.4 olid pooled leppinud kokku selles, et esimene intressimakse tuleb laenusaajal tasuda seitsme kuu (so perioodi 20.02.200831.08.2008) eest summas 110 415,60 Eesti krooni (so 7 056,84 eurot) hiljemalt 31.08.2008 ning järgmised intressimaksed igakuiselt hiljemalt kuu viimasel päeval.
28.Esimest makset laenu tagastamiseks laenusaaja 31.08.2008 ei teinud. Samuti nähtub arvestusest, et esimese intressimakse kohustuse täitis hageja hilinemisega ja kahes osas, so 08.09.2008 summas 80 415,60 Eesti krooni ja 12.09.2008 summas 30 000 Eesti krooni. Lisaks nähtub arvestusest, et laenusaajal oli tekkinud 30.09.2008 seisuga täitmata kasutusintressi makse kohustus summas 30 000 eurot, seisuga 31.10.2008 täiendav kasutusintressi makse kohustus summas 30 000 eurot, seisuga 30.11.2008 täiendav kasutusintressi makse kohustus summas 30 000 eurot. Kokku oli 01.07.2011 seisuga tekkinud hagejal kasutusintressi maksete tasumise kohustusi 1 130 416 krooni ulatuses.
29.Seoses laenu põhiosa tagastamisega viivitamisega oli hagejal tekkinud viivitusintressi tasumise kohustus summas 9 000 krooni kuus, mida kostja arvestas vaid põhikohustuselt ja alates 30.09.2008-01.07.2011, so kokku summas 306 000 krooni. Laenulepingu p-s 4.2 olid pooled leppinud kokku selles, et laenulepingust tulenevate maksete teostamisel loetakse, et kohustuste täitmine on toimunud esmalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste, seejärel viivise, seejärel tähtaegselt tasumata intresside ja viimaks tähtajaks tasumata laenusumma katteks (alates varasemast võlgnevusest). Termini „loetakse“ kasutamine viitab sellele, et tegemist ei olnud laenusaaja valikuõiguse või suvaotsustusega, mille katteks laenusaaja rahalisi makseid lugeda.
30.Eelnevat silmas pidades loeti kõik esimese kasutusintressi makse järgsed maksed hageja kõrvalkohustuste katteks. Kuivõrd maksetest ei piisanud kõrvalkohustuste täitmiseks, siis tähendas see omakorda seda, et laenu põhiosa makse tasumiseni ei jõudnud hageja kunagi. Kokku oli hageja 01.07.2011 seisuga teinud kostjale makseid summas 224 327,60 krooni, milline summa loeti täies ulatuses kõrvalkohustuste katteks.
31.Eelnevat arvestades oli laenu põhiosa tagastamata jääk seisuga 01.07.2011 endiselt 1 800 000 krooni, kõrvalkohustuste jääk aga 1 212 088,40 krooni (põhikohustuselt arvestatud viivis kokku summas 306 000 EEK + põhikohustuselt arvestatud intress kokku summas 1 130 416 EEK – tasutud maksed summas 224 327,60 EEK = 1 212 088,40 EEK). Kokku oli hageja võlgnevuse summaks 01.07.2011 seisuga kujunenud 3 012 088 Eesti krooni (so 1 800 000 EEK + 1 212 088 EEK = 3 012 088 EEK) ehk 192 508 eurot. Pooled leppisid kokku, et lisavad hageja kohustuste hulka notari tasu summas 730 eurot, mille tulemusena kujunes võlgnevuse lõplikuks summaks 193 238 eurot (so 192 508 EUR + 730 EUR = 193 238 EUR).
32.Võlgnevuse suuruse kujunemine on jälgitav ja selge. Põhjendamatud on hageja väited, et kokkuleppest ei arusaadav, kuidas võlgnevuse summa (193 238 eurot) kujunenud on. Kuna pooled olid korduvalt ja sõnaselgelt kokkuleppe erinevates sätetes kinnitanud üle võlgnevuse suuruse ja selle, et võlgnevus oli kokkuleppe sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud, on kokkulepe sisuliselt käsitletav hageja deklaratiivse võlatunnistusena VÕS § 30 tähenduses. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
33.Kuna kokkuleppe lisas 1 olid pooled lahti kirjutanud laenulepingu järgsete kohustuste arvestuse ehk sisuliselt ülevaate selle kohta, kuidas võlgnevuse summa kujunes ning arvestades poolte tahet, tuleb eeldada, et hageja oli kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik või vähemalt pidi olema teadlik oma võimalikest vastuväidetest seoses võlgnevuse ebaselgusega. Hageja sai võlgnevuse suurusest väga hästi aru, kuid tal lihtsalt ei olnud võimalik kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevust ühe korraga tagastada. Võlausaldaja pakkus võimalust leppida kokku maksegraafikus, kuid seda vaid tingimusel, et selle mittejärgimisel allub võlgnevuse sissenõudmine kohesele sundtäitmisele.
34.Selgesõnaliselt kinnitasid pooled võlgnevuse sissenõutavust ja leppisid kokku selle sundtäidetavuses kokkuleppe p-des 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.6, 2.1 ja 2.2. Ka kokkuleppe lisaks 1 olevast laenulepingu järgsete kohustuste arvestusest nähtub üheselt, et pooled olid arvutanud välja võlgniku kohustuste saldo seisuga 01.07.2011, mis omakorda kinnitab poolte üksmeelt selles, et hageja kohustused olid sissenõutavaks muutunud 01.07.2011 seisuga, so enne 05.07.2011 kokkuleppe sõlmimist.
35.Kuna sundtäitmisele allumise kokkulepe peab TMS kohaselt olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, on nõude sissenõutavuse osas teostanud sisulise kontrolli notar. Kui notar oleks näinud sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimiseks mingeid sisulisi takistusi või mistahes muud vastuolu seadusega, oleks ta notariaalakti selgituste osas sellele kindlasti tähelepanu juhtinud. Käesoleval juhul notar ühtegi tähelepanekut ei teinud. Järelikult vastab kokkulepe TMS § 2 lg 1 p 18 tingimustele ning puudub mistahes õiguslik takistus selle osas kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimiseks.
36.Alates kokkuleppe sõlmimisest kuni novembrini 2020 oli hageja teinud makseid kokku summas 32 450 eurot. Kokkuleppe lisaks 2 oleva maksegraafiku kohaselt oleks hageja pidanud olema selleks ajaks tasunud 100 350 eurot. Kostja pöördus kohtutäituri poole novembris 2020, olles välja arvutanud hageja kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmata jätmise ja sundtäidetavate kohustuse summaks 67 900 eurot. Kostja oli õigustatud kohtutäituri poole
pöörduma, kuna hageja kokkuleppest tulenevad graafikujärgsed maksed olid hilinenud enam kui 45 päeva.
37.03.11.2021 ei nõustunud kostja hageja taotlusega nõuda välja laenulepingu lisa 1 originaal ning viia läbi käekirja ekspertiis. Hageja ei ole dokumendi väljanõudmist põhjendanud ega eitanud laenulepingu muutmist. Hageja ei ole kordagi väitnud, et ta ei ole sellele dokumendile alla kirjutanud. Hageja on üksnes väitnud, et ei mäleta enda poolt allkirja andmist. Hageja ei ole väitnud, et laenulepingu muutmist ei toimunud ega seda, et pooled ei ole uues laenuperioodis (so 20.02.2008-01.07.2011) kokku leppinud. Hageja ei ole väitnud, et kostjale kuuluv laenulepingu eksemplar oleks võltsitud. Hageja on üksnes väitnud, et ei mäleta enda poolt allkirja andmist. Mingi asjaolu mitte mäletamisega käekirja ekspertiisi taotlust põhjendada ei saa.
38.04.05.2022 seisukohtades palus kostja jätta rahuldamata hageja taotluse täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Hageja ei ole selgitanud, millist hagi aluseks olevat asjaolu ta nimetatud tõendiga tõendada soovib. Kohus ei saa ise hakata tõenditest asjaolusid otsima.
39.Hageja väidetele, et kokkulepe oli vastuolus heade kommetega, vaidles kostja vastu. Kostja andis kokkuleppes hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt lisas 2 toodud graafikule ning ühtlasi leppis hagejaga kokku selles, et kui graafiku järgsed maksed hilinevad rohkem kui 45 kalendripäeva, on kostjal õigus pöörduda kohtutäituri poole. Kostja tuli hagejale vastu, andes talle võimaluse kuhjunud võlgnevust pikema aja jooksul likvideerida. Seesugust vastutulekut ei saa pidada heade kommete vastaseks. Hageja ei ole kordagi vaidlustanud asjaolu, et ta 2008. aastal kostjalt 115 040,97 euro ulatuses laenu võttis ja selle kasutamise eest kasutusintressis ning maksete tasumisega viivitamise eest viivitusintressis kokku leppis. Hageja on esimesest laenulepingu järgsest maksest alates viivitanud igakuiste maksetega ning teinud makseid kokkulepitust tunduvalt väiksemas ulatuses. Maksegraafiku järgseid tähtaegu hageja samuti ei järginud, tegi makseid oluliselt väiksemas ulatuses ja kaootiliselt.
40.Hageja väited tehingu vastuolu kohta heade kommetega on esitatud alles menetluse jooksul ning tegu on menetluse venitamisega. Kokkuleppe heade kommete vastasuse väidet esitades ei ole ei ole hageja kohtu ette toonud neid asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kokkulepe oleks TsÜS § 86 alusel heade kommete vastane. Väited on ka tõendamata. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et ta sõlmis kokkuleppe sundolukorras ja milles tema sundolukord väljendus. Hageja ei ole välja toonud, et kostja teadis või pidi kokkuleppe sõlmimise ajal teadma, et hageja sõlmis kokkuleppe tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Hageja ei ole välja toonud, et kokkulepe on sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
41.Hageja on väidete esitamist põhistanud vaid sellega, et tegu oli ärilaenuga, mille krediidi kulukuse määr oli suur ning mis andis kostjale õiguse omandada osa äriühingute osakapitalist. Hageja väited, et ta pidi tagastama saadud laenust kaks korda suurema summa, on tõendamata. Viidatud asjaoludega ei saa põhjendada heade kommete vastasust.
42.Sisuliselt kostja hageja väidetega ei nõustunud. Hagejal ei olnud laenu võtmisel sundolukorda ning ta ei teinud ebasoodsat tehingut. Hageja presenteeris kostjale enda soovi üles ehitada sukeldumiskeskus koos selleks vajaliku varustusega, kostja usaldas hagejat ning nõustus andma selleks hagejale laenu. Pooled leppisid kokku, et kostjal on võimalus saada tulevikus sukeldumiskeskuse osanikuks. Paraku plaan ebaõnnestus, kuna hageja kasutas kostja laenuna
antud rahalisi vahendeid hoopis muuks otstarbeks (mh endale teleri, arvuti, telefonide, auto jm ostmiseks.
43.Laenu intress ei olnud ebamõistlikult suur, arvestades kinnisvara tagatise puudumist. Hagejal oli võimalus võtta laenu mujalt, kui tingimused oleksid tema hinnangul mujal soodsamad olnud, kuid hageja seda ei teinud. Isegi tänastes turutingimustes on kinnisvara tagatiseta laenude intressid samas suurusjärgus (nt kinnisvara tagatiseta ja käendusega laenu intressi kuni 30 % aastas).
44.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja püüdis menetluses üllatuslikult väita, et kokkuleppe sõlmimise eeldused ei olnud täidetud, kuna laenulepingu järgsete kohustuste tähtpäev ei olnud saabunud. Hageja väited menetluses kinnitust ei leidnud. Käekirjaekspertiisi tulemusena leidis hoopis kinnitust, et laenuperioodi muutmise kokkuleppe on hageja allkirjastanud. Seega on tõendatud, et pooled olid algset laenuperioodi muutnud selliselt, et kõikide laenulepingust tulenevate kohustuste lõplik täitmise tähtpäev oli 01.07.2011.
45.Hageja ei ole vaidlustanud, et ta jättis laenulepingulised kohustused täitmata. Tõendatud on, et 05.07.2011, mil pooled sõlmisid notariaalse kokkuleppe laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ning kohesele sundtäitmisele allumiseks, olid laenulepingust tulenevad hageja kohustused sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole välja toonud ühtegi TsÜS § 86 lg-s 22 sätestatud asjaolu, mis võiks tingida kokkuleppe vastuolu heade kommetega. 163 lg 2 alusel, kuna hageja on keeldunud mõistlikel tingimustel kompromissist). Kostja kompromissettepanekutele ei ole hageja vastanud.
46.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 6500 eurot ilma käibemaksuta. Esindaja tunnitasu koondina on 86,21 eurot ilma käibemaksuta. Kui kohus ei pea võimalikuks koondtasust lähtuda, võib lähtuda toimingute ajakulust ja advokaadibüroo tunnitasust 175 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks kulus 75 tundi ja 24 min. Kokku oli tasu ilma käibemaksuta 6500 eurot ja koos käibemaksuga 7800 eurot. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
47.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
48.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 20.02.2008 kirjaliku laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 1 800 000 krooni ehk 115 040,96 eurot; 2) laenulepingu kohaselt tuli hagejal tasuda intressi 20% aastas ning maksete teostamisega viivitamisel tuli tal asuda viivist 0,1% päevas; 3) algse laenulepingu alusel pidi hageja tagastama laenu kahe osamaksega ehk 300 000 krooni või 19 173,49 eurot tuli tal tasuda hiljemalt 31.08.2008 ning 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 eurot hiljemalt 31.08.2011; 4) hageja ja kostja sõlmisid 05.07.2011 notariaalselt tõestatud kokkuleppe võla tasumiseks ja hageja allumiseks sundtäitmisele; 5) 05.07.2011 kokkuleppele oli lisatud uus maksegraafik, mille alusel pidi hageja kostjale laenu tagastama, kuid maksegraafikut hageja ei järginud;
6) kostja pöördus notariaalselt tõestatud lepingu alusel kohtutäitur R. S.a poole, kes alustas hageja suhtes täitemenetluse nr 027/2020/2132, milles hageja nõuab kostjalt 67 900 euro tasumist.
49.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et 05.07.2011 notariaalse kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud hageja kohustused muutunud kostja eest sissenõutavateks lepingus märgitud ulatuses. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas 05.07.2011 kokkuleppes märgitud võlgnevuse suuruse kujunemine oli hagejale arusaadav ning kas algne laenuleping oli heade kommete vastane.
50.Hageja leidis, et talle jäi 05.07.2011 notariaalsest lepingust arusaamatuks, kuidas oli selle arvestatud tema võlgnevus. Lisaks ei saanud hageja anda notariaalses lepingus nõusolekut kohesele sundtäitmisele allumiseks, sest nõue tema vastu ei olnud vähemalt 1 500 000 krooni ehk 95 867,47 euro osas sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja ei saanud nõusolekut anda, oli sundtäitmisele allutamise kokkulepe tühine 95 867,47 euro osas. Menetluse käigus asus hageja väitma, et 20.02.2008 ja 05.07.2011 tehingud on heade kommete vastased, sest vastastikuste soorituste väärtus oli tasakaalust väljas. Tegu oli pandiga tagatud ärilaenuga, mis oli suure krediidikulukusega.
51.Kostja vaidles hagile vastu ja tõi välja, et algses 20.02.2008 lepingus kokku lepitud laenu tagastamise tähtaega muudeti poolte kokkuleppel varasemaks. 05.07.2011 notariaalse lepingu sõlmimise ajaks oli kogu hageja kohustus muutunud sissenõutavaks. Hageja kinnitas notariaalselt tõestatud lepingus enda võlgnevuse suurust. Hageja väited tehingute mittevastavusest heade kommetega on täielikult põhistamata ja tõendamata.
52.Kohus leiab, et hageja hagiavalduses toodud väited on jäänud tõendamata, mistõttu ei anna need alust hagi rahuldamiseks. Kohus nõustub, et täitemenetluse seadustiku kohaselt sai võlgnik nõustuda koheselt sundtäitmisele allumisega üksnes pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 nimelt näeb ette, et täitemenetluse seadustiku alusel saab täita nõudeid, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele.
53.Riigikohus on samuti rõhutanud, et notariaalselt tõestatud kokkuleppe TMS § 2 lg 1 p 18 järgi täitedokumendiks lugemiseks vajalik tingimus on mh see, et võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele alles pärast seda, mil tema vastu esitatud nõue on muutunud sissenõutavaks, isegi kui sissenõude pööramine võlgniku varale on poolte kokkuleppel edasi lükatud, nähes ette vabatahtliku täitmise tähtaja (RK TKo 3-2-1-134-14, p 13, TKm 3-2-1-38-09, p 11, 13).
54.Asjas kogutud tõendite pinnalt leiab kohus, et hageja kohustused tulenevalt 20.02.2008 laenulepingust olid notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimise ajaks muutunud sissenõutavateks.
55.Hageja esitas kohtule laenulepingu ja tagatise seadmise kokkuleppe, mille ta oli sõlminud 20.02.2008 kostjaga (toimiku lk 6-8). Antud lepingu järgi pidi kostja andma hagejale laenu 1 800 000 krooni. Laenuperiood oli lepingu punkti 2 järgi 20.02.2008 kuni 31.08.2011. Lepingu punkti 3.1.1. järgi pidi hageja tagastama kostjale 300 000 krooni 31.08.2008 ja 1 500 000 kroon 31.08.2011. Lepingu punkti 3.2.1 järgi pidi hageja tasuma kostjale intressi 20% aastas ning intress tuli tasuda iga kuu viimasel päeval. Intressi arvestati laenu tagastamata osalt (lepingu
punkt 3.2.2.) ning esimene intressimakse tuli teha 31.08.2008. Lepingu punkt 3.3.1 nägi ette, et laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata makse või tasub mõne makse mittetäielikult, tuli tal maksta viivist 0,1% tasumata summalt kalendripäevas. Iseenesest ei vaidle pooled eeltoodud tingimustel laenulepingu sõlmimise üle.
56.Kostja esitas kohtule aga sama laenulepingu (toimiku lk 42-44) koos viimasele lehele kantud ja poolte allkirjastatud muudatusega, mille kohaselt muudeti punkti 2 ning loeti laenu perioodiks 20.02.2008 kuni 01.07.2011. Seega muutsid pooled kokkuleppel laenu tagastamise tähtaega ning hagejal oli kohustus laen täielikult tasuda 01.07.2011 ehk enne, kui pooled sõlmisid 05.07.2011 notariaalselt tõestatud kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta.
57.Menetluse käigus vaidlustas hageja laenulepingu täienduse ehtsuse, kuigi põhistas enda allkirja väidetavat võltsimist vaid sellega, et ta ei mäleta allkirja andmist. Muid asjaolusid või tõendeid selle kohta, miks peaks tema allkiri kostja esitatud laenulepingu täiendusel olema võltsitud, hageja ei esitanud.
58.Ekspertiisiaktist nr 21E-DK0085 (toimiku lk 138-141) nähtub, et ekspertide hinnangul oli kostja esitatud 20.08.2008 laenulepingu originaali lõpus oleva täiendava käsikirjalise kokkuleppe väga tõenäoliselt allkirjastanud hageja. Arvamusele lisatud skaalas on selgitatud, et väljend „väga tõenäoliselt sama kirjutaja“ tähendab et vaidlustatud teksti on väga tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väga väike.
59.Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud muid asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul mistahes viisil objektiivselt kahelda, et hageja vaidlusaluse allkirja andis, loeb kohus tõendeid kogumis hinnates tõendatuks, et hageja allkirjastas 20.02.2008 laenulepingu täiendava kokkuleppe, millega muudeti laenu tagastamise tähtaega. Kuna hageja kohustus oli enne notariaalse tehingu sõlmimist muutunud sissenõutavaks, ei ole põhjendatud ega tõendatud hageja väide, et tema nõusolek kohesele sundtäitmisele allumise kohta ei kooskõlas TMS § 2 lg 1 punktiga 18.
60.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et hagejal lasus kohustus laen kokku lepitud tähtajaks tagastada ning tasuda laenult kokku lepitud intressi. Pooled ei vaidle sellegi üle, et kokku lepitud laenulepingulisi kohustusi hageja ei täitnud.
61.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 05.07.2011 sõlmisid pooled notariaalselt tõestatud kokkuleppe võlasumma tasumiseks koos kokkuleppega sundtäitmisele allumise kohta (toimiku lk 9-13). Lepingu punktis 1.1. kinnitasid hageja ja kostja, et nende vahel kehtib 20.02.2008 sõlmitud leping. Hageja kinnitas samas punktis, et tema võlgnevus laenulepingu alusel on 193 238 eurot. Laenulepingu kohustuste graafik oli toodud lisas 1.
62.Lepingu punktis 1.2. kinnitasid pooled, et laenu kokku lepitud tagastamise tähtaeg oli 01.07.2011 ning hageja ei olnud kohustust täitnud. Lepingu punktis 1.3. kinnitasid mõlemad pooled, et kostjal on õigus nõuda hagejalt tasumata summa tasumist. Lepingu punktis 1.4. kinnitas hageja taas, et tema võlgnevuse suuruseks on 193 238 eurot. Võlgnevuse kohustus hageja tasuma notariaalse lepingu lisas 2 toodud graafiku alusel. Võlgnevuse suurust kinnitasid
pooled ka lepingu punktis 2.1. Lepingu punktis 2.2. lepiti kokku, et hageja kohustub alluma antud kokkuleppest tulenevate rahaliste kohustuste osas kohesele sundtäitmisele, milleks hageja andis oma nõusoleku.
63.Lepingu lisas 1 nähtub, millal ja milliseid makseid pidi hageja tegema ja milliseid makseid ta tegelikult tegi. Lisa 1 kohaselt oli lepingujärgsete maksete jääk seisuga 01.07.2011 192 508 eurot, millele lisandus notariaalse tehingu tõestamise tasu 730 eurot. Kokku oli võlgnevuse suuruseks 193 238 eurot.
64.Lepingu lisas 2 lepiti kokku maksegraafik, mille alusel tuli hagejal edaspidi hakata võlgnevust tasuma igakuiste maksetega. Igakuiste maksete suurus oli alguses 150 eurot, alates 15.01.2012 300 eurot, alates 15.01.2013 600 eurot, alates 15.01.2014 800 eurot, alates 15.01.2015 1000 eurot, alates 15.01.2019 1300 eurot ning alates 15.01.2022 1600 eurot.
65.Kohus nõustub kostja väidetega, et kuna 05.07.2011 lepingule oli võlgnevuse detailne arvestus ning hageja kinnitas lepingus korduvalt võlgnevuse suurust, on tema kinnituse näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille tulemusena on ta loobunud vastuväidetest võlgnevuse suuruse kujunemisele.
66.VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Riigikohus on deklaratiivse võlatunnistuse osas selgitanud, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (RK TKo 2-14-58735, p 11.1, 3-2-1-124-14, p 23, 3-2-1-149-11, p 21, 3-2-1-103-16, p 20). Võlgnik võib deklaratiivse võlatunnistuse puhul esitada kohustusest vabanemiseks vaid neid vastuväiteid, millest ta võlatunnistuse andmisel loobunud ei ole. Kui aga vastuväidetest on kord juba loobutud, ei saa neile tugineda isegi siis, kui võlgnik suudaks vastupidist tõendada (RK TKo 2-19-5601, p 16.4).
67.Eeltoodust tuleneb, et kuna hageja on korduvalt kinnitanud 05.07.2011 kokkuleppes oma võlgnevuse suurust, on ta loobunud võlgnevuse suurust, samuti selle kujunemise arusaadavust puudutavatest vastuväidetest. Lisaks esitas kostja detailse võlgnevuse arvestuse kohtumenetluses (toimiku lk 59). Hageja ei toonud välja, millises osas on talle arvestus arusaamatu ning millises osas ei ole arvestus õige. Kohus ei saa ise hageja eest asuda asjaolusid tõenditest otsima ega kujundama. Seega ei saa kohus hageja asemel hakata tuvastama, millises osas ja millistel põhjustel ei ole arvestus arusaadav või õige.
68.Asjaolu, millises ulatuses hageja tegelikult laenulepingut täitis ning kas hageja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi kostja arvestuses toodust suuremas ulatuses, ei ole hageja tõendanud. 03.11.2021 eelistungil (toimiku lk 81-82) selgitas kohus hagejale, et laenulepingu täitmist ei saa tõendada ainult seletustega ning hageja arvestusi saab kohus hinnata vaid seletustena.
69.Hageja esitas kohtule enda koostatud tabelid (toimiku lk 14-17), milles ta on arvestanud tehtud makseid. Panga kinnitust hageja tasutud summade kohta esitanud ei ole, mistõttu ei ole võimalik tõendi alusel objektiivselt tuvastada, millal ja mille eest hageja makseid tegi. Hageja esitatud tabelitest ei selgu, millal oleks hageja pidanud lepingu alusel makseid tegema ning millises osas ta tasus laenu põhiosa, millises intressi ning millises viiviseid.
70.Lisaks esitas hageja kohtule oma konto väljavõtte perioodist 01.01.2011 kuni 20.11.2020 (toimiku lk 18). Tõendist nähtub, et alates 20.09.2016 ehk juba pärast 05.07.2011 lepingu sõlmimist, on hageja teinud kostjale makseid summas 400 eurot. Maksete tegemisel on hageja viidanud vastavale kuule ja aastale. Notariaalselt tõestatud kokkuleppes kokku lepitud maksegraafiku järgi pidi hageja antud perioodil tasuma igakuiselt 1000 eurot. Kokku tasus hageja kuni 10.10.2020 16 400 eurot. Seega ei saa esitatud tõendist järeldada, et hageja oleks lepingulisi makseid teinud nõuetekohaselt. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et kostja nõue on ülemäärane ega arvestaks hageja tegelikke makseid. Kohus ei saa tunnistada täitemenetlust lubamatuks hageja põhistamata ja tõendamata väite alusel, et nõude kujunemine ei ole talle arusaadav.
71.Kohus nõustub kostjaga, et hageja väiteid tehingute vastasuse kohta heade kommetega on jäänud täielikult põhistamata ja tõendamata. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muuhulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lisaks tuleneb TsÜS § 86 lõikest 3, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest.
72.Kohus osundab, et laenulepingute puhul ei saa ainuüksi intressi suurusest lähtudes tuvastada, et vastastikuste kohustuste väärtus on tasakaalust väljas. Hageja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, et arvestades talle antud laenu märkimisväärset suurust ning kinnisvaratagatiste puudumist, oli laenulepinguline intress 20% aastas ebamõistlikult kõrge võrreldes analoogilistel tingimustel samal ajal väljastatud laenudega. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, milliste esinemise tõttu oli ta laenulepingu sõlmimise ajal olukorras, kus ta pidi tehingu sõlmima erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või mõne muu sarnase asjaolu tõttu.
73.Täiendavalt esitas hageja kohtule tema ja kostja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud pandilepingu (toimiku lk 151-153) OÜ Sukeldumine osa pantimise kohta. Osa nimiväärtuseks oli lepingu järgi 40 000 krooni. Hageja ei selgitanud, millist asjaolu ta selle tõendiga tõendada soovis ning kuidas tõendas pandileping asjaolu, et tema ja kostja vaheline laenuleping oli sõlmitud heade kommete vastaselt. 20.02.2008 sõlmitud leping nägi punktis 6.1. ette pandi seadmise hagejale kuuluvatele osadele kahes äriühingus. Lisaks oli kostjal lepingu punkti 7.1.3 järgi õigus omandada laenuperioodi jooksul laenusumma arvelt osalus hagejale kuuluvates ettevõtetes. Asjaolu, et pandileping tagatisena tõepoolest sõlmiti ja kostjal oli õigus omandada osalus hageja ettevõttes, ei tähenda, et vastastikuste kohustuste väärtus oli ebamõistlikult tasakaalust väljas. Kostja andis hagejale märkimisväärselt suures summas laenu, kuid laenu ei taganud ükski kinnisvara tagatis. Hageja jättis koheselt pärast laenu väljastamist oma lepingulised kohustused täitmata ega täitnud neid nõuetekohaselt ka pärast 05.07.2011 lepingu sõlmimist. Seega sai hageja pika ajaperioodi jooksul enda käsutusse märkimisväärselt suure rahalise summa, mida ta siiani lepingu kohaselt koos intressiga tagastanud ei ole. Kirjeldatud olukorras ei saa kohus järeldada, et vastastikuste kohustuste väärtus oleks ebamõistlikult tasakaalust väljas.
74.Algses hagiavalduses esitas hageja ebaselge väite võimalikust nõude aegumisest, toomata selgelt välja, millal ja milline tema kohustus on aegunud. Kohus ei saa hageja eest asuda hagi
aluseks olevaid asjaolusid kujundama. Kohus üksnes osundab, et 05.07.2011 leping nägi hagejale ette pikaajalise kohustuse laenulepinguliste maksete tegemiseks. Seega ei saa kohus ise määratleda, milline hageja kohustus ja millal võis aeguda. Hageja ise oma aegumise väiteid ei täpsustanud, mistõttu ei saa kohus käesolevas asjas aegumist kohaldada. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude tunnistada lubamatuks täitemenetlus täiteasjas nr 027/2020/2132.
75.Käesolevas asjas rahuldas kohus 17.12.2020 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 027/2020/2132 kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jäi rahuldamata, tühistab kohus 17.12.2020 hagi tagamise määruse.
76.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
77.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 6500 eurot ilma käibemaksuta. Esindaja tunnitasu koondina on 86,21 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamiseks kulus 75 tundi ja 24 min. Kokku oli tasu ilma käibemaksuta 6500 eurot ja koos käibemaksuga 7800 eurot. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu.
78.Kohus leiab, et kostja esindaja koondina esitatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Küll aga loeb kohus osaliselt ülemääraseks õigusabi osutamiseks kulunud aega. Lepingulise esindaja toimingute loetelu kohaselt on esindajal kulunud istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kokku 6 h 36 min. Kohtu eelistung kestis 30 min ja sellel ei esitatud uusi seisukohti ega väiteid. Kohus leiab, et mõistlik aeg istungiks valmistumiseks ei saanud ületada 1 tundi ning istungil osalemiseks sai esindajal aega kuluda 30 min. Lühiajalisest istungist kliendile ülevaate andmiseks ei saanud samuti aega kuluda 2 h 30 min, vaid kohus loeb mõistlikuks ajaks 30 min. Lõplikes seisukohtades kostja kordas oma varasemaid väiteid, mistõttu loeb kohus mõistlikuks ajaks menetlusdokumendi koostamisel 1 tundi 4 tunni ja 30 min asemel.
79.Seega loeb kohus kokkuvõttes kostja esindaja ajalise kulu põhjendatuks 75 h 45 min. Võttes arvesse koondtasu alusel kujunenud tunnihinna 86,21 eurot, on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud summas 6530,41 eurot ilma käibemaksuta. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 6530,41 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult 6530,41 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.08.2022 kohtuotsus muutmata, kuid muudeti osaliselt otsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.