Jätta hagi 500 euro nõudes kostjate vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kukkusid 11.01.2011.a XXX. XXX sisehoovis parkinud sõiduautole Mercedes-Benz S 430 registrinumbriga XXXsama maja katuselt jäätükid. Selle tulemusena kannatas sõiduauto. Autol oli parkimisluba antud kohas parkimiseks ja selle parkimisloa eest oli korteriühistule makstud. Sõiduk oli pargitud tavalises parkimiskohas ning antud koht ei olnud kuidagi eraldatud, puudus hoiatus võimalikust jää kukkumisest.
2.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti sündmuskoha vaatlusprotokolliga 12.01.2011 nr. 7-3/1271 on tõendatud, et amet fikseeris 11.01.2011 kell 11:25 sündmuse toimumise. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulli tehtud fotodelt nähtub, et hageja sõiduk sai kahjustada ja sellel oli lund ja jäätükke. Fotodelt ei paista lume tõttu asfaldile kantud teekatte märgistus. Samal ajal tegi hageja ise fotosid sõidukist, õuealast ja maja katusest.
3.Juhtunu eest vastutavad hoone omanikud, kes jätsid järgimata hoolsuskohustuse hoone hooldamisel ja jätsid täitmata Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 sätestatud kohustuse kõrvaldada ehitiselt lumi, mis alla kukkudes purustas hageja sõiduki. Hageja ei ole juhtunus süüdi, sest sõiduki parkimiskohas puudusid hoiatavad piirded. Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9 kohaselt peab kinnisasja või ehitise omanik kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama tööde ajal tänaval ja kõnniteel ohutu liiklemise, piirates tööde teostamise koha ajutise piirdeaiaga. Piirdeaed paigaldatakse viisil, mis tagab selle püsivuse.
4.Hageja viitas VÕS §-le 1059 ja § 137 lõikele 1 ja leidis, et õigusvastaselt tekitatud kahju tuleb võlgnikel hüvitada solidaarselt. Hageja valis vastutavateks isikuteks korteriühistu juhatuse liikmed, kuna solidaarvõlgnike puhul võib võlausaldaja valida, millise võlgniku vastu ta nõude esitab. Kostjatelt tuleb välja mõista sõiduauto taastusremondi kulud 500 eurot. Kostja XXX, kes on korteriühistu esimees, ei eitanud oma süüd, kuid venitas kompensatsiooni väljamaksmisega.
5.Hagi nõude täpsustuses märkis hageja, et ta ei ole kahjustada saanud sõiduki omanik, vaid vastutav kasutaja, kes vahetevahel sõidukit kasutab. Hageja ja omaniku vahel on sõlmitud sõiduki kasutamise leping, mille järgi võib hageja sõidukit kasutada ja kannab sõidukile kahju tekkimise korral materiaalset vastutust. Lepingu p 3.3. alusel oli hageja kohustatud hüvitama sõiduki omanikule vara kahjustumisega tekitatud kahju. Maja katuselt kukkunud jäätükid põhjustasid auto kahjustumise läbi hagejale kahju summas 2018 eurot. Jää kukkumise tulemusena sai kannatada sõiduki kapott, sisemine plokk, mis vastutab sõiduki eesmiste tulede põlemise eest. Üks tuli enam ei põlenud. Kapotile tekkinud kahjustuste tõttu oli vajalik kapoti vahetus. Hageja käis mitmes autoremondi töökojas ja sai ühe remondi ning varuosa hinnapakkumise ja ühe varuosa hinnapakkumise. Hageja nõudis kahju hüvitamist vaid osaliselt summas 500 eurot, sest tal puudus võimalus tasuda riigilõivu kogu nõude eest summas 2018 eurot.
6.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse pärast
seda, kui kostjad ei soovinud temaga suhelda ja kohtusse pöördumise aeg hakkas mööduma. Ebaõiged on kostjate väited, et nad juhtumist midagi ei teadnud. Hageja teavitas koheselt maja korterühistu esindajat, kes oli majahaldur ja tegeles kõikide majandusküsimustega. Majahaldur ei olnud mitte ainult informeeritud, vaid ta ka vaatas auto kahjustused üle ja kinnitas, et arutab antud küsimust juhatuse liikmetega ning teavitab tulemustest hagejat. Pärast seda on hageja mitu korda käinud majahalduri juures ja küsinud, mis saab edasi.
7.Umbes kuu aega hiljem rääkis hageja XXX ja sai vastuseks, et ta peab ootama ERGO Kindlustuse AS vastust, kes kompenseerib kahju. Lõpuks kirjutas hageja korterühistule teavituskirja, mille hageja andis allkirja vastu üle majahaldurile. Teavituskirjas kirjeldas hageja kõiki juhtunu asjaolusid ja nõudis hüvitist summas 1960,20 eurot, mille ta palus maksta autoremondi töökojale kahjustatud auto remondi eest. Hagejale keegi ei vastanud ning hüvitist ei tasutud.
8.Aasta pärast juhtumi toimumist rääkis hageja uuesti majahalduriga. Selleks ajaks oli hageja ise ära käinud ERGO Kindlustuse AS kontoris ja saanud teada, et korterühistul puudus vastutuskindlustus kolmandate isikute ees. Seega ei olnud antud juhtum kindlustusjuhtumiks ja kindlustusandja hüvitist ei maksnud. Majahaldur teatas hagejale, et ei oska viimast aidata. Veidi vähem kui kolme aasta möödumisel teatas hageja majahaldurile, et ta on sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Vastust hageja ei saanud. Hagiavaldus esitati kohtule 10.01.2014.a korteriühistu vastu. Avaldus oli esitatud õigeaegselt ja kolmeaastane periood ei olnud veel läbi. Kohus leidis, et kostjaks ei saa olla korterühistu, mistõttu hageja esitas uue avalduse, muutes kostja isikut. Ka see avaldus oli esitatud tähtaegselt.
9.Hageja rõhutas, et ta teavitas juhtunust kostjat XXX ning viimane nägi kahjustatud autot. Kahju tekitanud sündmuse toimumist tõendavad hageja poolt kohtule esitatud tõendid. Maja kõrgust arvestades ei saa olla kahtlust selles, et jää tükid kukkusid katuselt ning need võisid vabalt kukkuda 4 meetri kaugusele. Hageja ei saanud esitada kuludokumente sõiduki remondi kohta, sest hageja ootas kostjate poolt mitu aastat kahju vabatahtlikku hüvitamist. Sõiduk on endiselt samas seisukorras. Hageja ei nõustunud, et Mercedes-Benz’i ametlik esindaja XXXAS on ebausaldusväärne firma.
10.XXX on kahjustatud sõiduki omanik müügilepingu alusel alates 18.11.2010.a. 01.12.2010.a sõlmiti hageja ja omaniku vahel sõiduki kasutamise leping. 12.06.2012.a toimus sõiduki tehnilise passi vahetus. Asjakohatud on kostjate väited selle kohta, et hagejal ei ole XXX/XXX elamus korterit enam alates 2008.a, mistõttu ei ole tal õigust parkida elamu sisehoovis. Iga sõiduk võib maja territooriumile sisse sõita ja parkida seal ühe tunni jooksul. Kostjad kannavad juhtunu pärast vastutust sõltumata sellest, kas kahjustatud sõiduk kuulus korterühistu liikmele või mitte. Hagejal oli sõiduki parkimise luba, sest XXX/XXX korteri omaniku loal võis hageja korteris viibida ja parkida sõidukit korteri omaniku asemel. Antud otsuse kiitis heaks majahaldur, kes kirjutas kahjustada saanud autole Mercedes-Benz välja parkimisloa.
Kostjate vastuväited
11.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Hagiavalduses märgitu kohaselt tekkis hagejal väidetavalt kahju 11.01.2011.a ehk enam kui kolm aastat tagasi. Hageja ei ole kuni hagi esitamiseni pöördunud kostjate poole kahju hüvitamise nõudega. Kostjatele oli hagiavaldus üllatuseks. Hagiavalduses toodud asjaolud ei ole kostjatele teada ning hageja ei ole 11.01.2011.a sündmuse toimumisest teavitanud kostjaid suuliselt ega kirjalikult.
12.Kui hageja oleks pöördunud nõudega kostjate poole, oleksid kostjad koostanud juhtunu asjaolude kohta akti kõigi hagiavalduses märgitud osapoolte osavõtul. Kostjad ei pidanud
tõenäoliseks hagejal kahju tekkimist 11.01.2011.a. Korteriomanike huvides on KÜ-l XXX/XXX sõlmitud ERGO Kindlustuse AS-ga üldvastutuse kindlustuse leping, millise kohaselt hüvitatakse tekkinud kahjud, kui isik, kellel on kahju tekkinud, esitab selleks vajalikud dokumendid. Isegi kui eeldada, et hagejal tekkis väidetav kahju, ei ole käesoleval ajal enam võimalik esitada ERGO Kindlustus AS-le kahju avaldust.
13.Kostjad leidsid, et hagejal puudub VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kostjate süül tekkinud õigusvastaselt kahju summas 500 eurot. Hageja ei ole esitanud kuludokumente selle kohta, et ta on kandnud remondikulusid summas 500 eurot. Hageja esitatud OÜ XXX hinnapakkumises ei nähtu seost sõidukiga Mercedes-Benz, samuti ei nähtu, milliste tööde kohta on esitatud hinnapakkumine ning kes on olnud hinnapakkumise tellija. Selgusetu on, kuidas saab hageja nõuda kostjatelt kahju hüvitamist 01.12.2010.a sõlmitud sõiduki kasutamise lepingu alusel, kui lepingu teine pool XXX sai sõiduki omanikuks alles 12.06.2012.a ehk pärast 11.01.2011.a juhtumi toimumist ja 01.12.2010.a lepingu sõlmimist.
14.Hageja esitatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2011.a teatises on märgitud, et avaldaja ütluse kohaselt põhjustasid kahju hoone katuselt langenud jää ja lume poolt. Seega ei ole munitsipaalpolitsei ise taolisele järeldusele jõudnud, vaid ta viitas hageja ütlusele. Hageja ei ole tõendanud, et sõidukile on tekkinud kahjustused XXX/XXX hoone katuselt langenud jää ja lume tõttu 11.01.2011.a. Juhul, kui need kahjustused üldse olid, siis võisid need tekkida juba varasemalt ja kindlasti mitte hageja poolt nimetatud sündmuskohas. Alusetud on hageja väited, et kostja XXX on süüd tunnistanud, kuid venitas hüvitise maksmisega.
15.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teatises on märgitud, et sellele on lisatud kolm fotot, kuid hageja esitas kohtule kokku 17 fotot. Millised 17 fotost on teinud munitsipaalpolitsei ja millised hageja, hagi materjalidest ei selgu. Kuna auto asus maja seinast ca 4 meetri kaugusel, tõusetub küsimus, kuidas jää ja lumi katuselt nii kaugele kukkusid. Samas on kahel fotol näha horisontaalsuunas piklikke lohke, millised võisid tekkida sõiduki kokkupuutumisel mõne eseme või teise autoga. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti teatise järgi tekkisid kahjustused kell 11:25, kuid kaheksa hageja esitatud fotot tehti ajavahemikus kell 12.51-12.52. Kostjad leidsid, et hagile lisatud fotod ei tõenda hageja väiteid.
16.Kostjad leidis, et hageja oleks pidanud kahjustuste avastamisel järgima LKindlS § 26 lg 2 p 3, kuid kostjatele ei ole teada, et hageja oleks kindlustust kindlustusjuhtumist teavitanud või esitanud haginõude põhjendamiseks kindluse poolt sooritatavate uurimistoimingute tulemusi. Samuti on arusaamatu, millistele kriteeriumitele tuginedes tegi hageja valiku kostjate suhtes. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta valis välja just need kostjad, kuigi KÜ XXX/XXX juhatuse koosseisus on 13 liiget. Hageja ei ole esitanud nõuet kõigi korteriomanike vastu.
17.Hageja väited selle kohta, et tal oli elamu hoovis parkimiseks luba, on paljasõnalised. Hageja ei oma korteriomandit aadressil A. XXX/XXX alates 2008.a ja tal ei ole korteriühistu parkimiskorra kohaselt õigust parkida hoone sisehoovis, sest see on lubatud ainult ühistu liikmetele või nende rentnikele. Hageja ei ole korteriühistu liige ega rentnik. Seega ei saa kostjad ka vastutada hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest. Kostjad leidsid, et nad ei saa juhatuse liikmetena vastutada hagejale tekkinud kahju eest.
18.Kostjad viitasid TsÜS § 150 lõikele 1 ja leidsid, et hageja pidi kahjust teada saama 11.01.2011.a, kuid esitas hagi 28.01.2014.a ehk pärast aegumistähtaja lõppemist. Kostjad palusid kohaldada aegumist.
19.10.06.2014.a seisukohtades kostjad kordasid oma varasemaid vastuväiteid nõude aegumise kohta. Hageja nõude muutus sissenõutavaks alates 11.01.2011.a. ja oli sissenõutav kuni 10.01.2014.a. Kuna hageja pole kordagi hagiavalduses märgitud kostjate poole pöördunud, siis ei saanud kostjad olla teadlikud 11.01.2011.a juhtunu asjaoludest. Hageja ei ole esitanud ühtegi
tõendit selle kohta, et ta on pidanud hüvitama sõiduki omanikule kahju. Hagejal ei saa olla kahju hüvitamise nõudeõigust, sest ta ei olnud 11.01.2011.a sõiduki omanik. Kanne omaniku kohta tehakse sõiduki tehnilisse passi. Sõiduki tehnilise passi andetele tuginedes sai XXX omanikuks 12.06.2012.a. Sõiduki kasutamise leping hageja ja XXX vahel oli sõlmitud enne seda, kui XXX sai sõiduki omanikuks. Hagi materjalidest ei nähtu, kes oli sõiduki registreeritud omanik lepingu sõlmimise ajal. Kostjad leidsid, et 01.12.2010.a leping ei ole kehtiv ja sellel pole õiguslikke tagajärgi.
Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejale ei kuulunud 11.01.2011.a korterit elamus XXX/XXX ning ta ei olnud korteriühistu liige. Pooled ei vaidle ka selle üle, et elamu sisehoovis võis sõidukeid parkida ilma ajalise piiranguta korteriühistu väljastatud parkimisloa alusel. Ilma parkimisloata võis sõidukeid parkida kuni pooleks tunniks. Pooled vaidlevad selle üle, kas 11.01.2011.a kukkusid XXX/XXX elamu katuselt alla lume ja jää tükid, mis kahjustasid hageja kasutuses olnud sõidukit Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale tekkinud kahju suurus on tõendatud ning kas hageja nõue kostjate vastu on aegunud või mitte.
22.Hageja väitis, et 11.01.2011.a kukkusid XXX. XXX elamu katuselt sisehoovis pargitud sõiduautole Mercedes-Benz S 430, registrinumbriga XXX, jäätükid. Sündmuse fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet. Hageja oli sõiduki kasutaja ning tal oli kohustus kanda remondikulusid. Hagejal oli sõiduki parkimise luba. Hageja esitas kostjate vastu nõude VÕS § 1059 alusel ja nõudis remondikulude hüvitamist summas 500 eurot, kuigi tegelik kahju oli suurem. Kostja XXX, kes on korteriühistu esimees, tunnistas süüd, kuid viivitas hüvitise maksmisega. Hageja esitas tähtaegselt hagi kohtusse 10.01.2014.a, kuid kuna kohtu hinnangul oli hagi esitatud vale kostja vastu, pidi hageja esitama uue hagi. Hageja leidis, et ta on nõudega tähtaegselt kohtusse pöördunud.
23.Kostjad väitsid, et kohtuväliselt hageja nende poole nõudega ei pöördunud ning nad ei olnud teadlikud kahju tekkimisest. Kostjad palusid kohaldada hagi aegumist. Hageja ei tõendanud, et kahju tekitanud sündmus 11.01.2011.a tegelikult aset leidis. Samuti ei esitanud hageja kuludokumente kahju suuruse kohta. Sõiduki kasutamise leping oli sõlmitud enne seda, kui XXX sõiduki omanikuks sai. Hagejal ei olnud õigust parkida elamu sisehoovis ja seetõttu on kostjate vastutus tekkinud kahju eest välistatud.
24.Kohus selgitas hagejale 19.08.2014.a pöördumises (toimiku lk 164-165), et tal tuleb täiendavalt tõendada sõiduki kahjustumist nimelt elamu katuselt kukkunud lume ja jää tõttu. Samuti selgitas kohus hagejale, et viimase õiguslik eksimus osas, keda ta pidas kostjaks, ei muuda hagi aegumise algusaega. Kohus selgitas hagejale võimalust põhistada ja tõendada oma väiteid hagi aegumise peatumise kohta poolte vaheliste läbirääkimiste ajaks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega tõendeid ei esitanud. Kostjatele selgitas kohus samas pöördumises, et nad ei saa vastutusest vabanemiseks viidata korteriühistu parkimiskorrale.
25.VÕS § 1059 näeb ette, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud
juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Seega tuleneb antud sättest, et korteriomandi omanikud vastutavad elamu katuselt alla kukkunud lume ja jää poolt põhjustatud kahjustuste eest sõltumata süüst.
26.TsÜS § 150 lg 1 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Antud säte hõlmab kõiki võlaõigusseaduse 52. peatükis nimetatud kahju hüvitamise nõudeid ehk delikti üldkoosseisul põhinevaid süüliselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ja ka riskivastutusest tulenevaid nõudeid. Aegumine algab ajast, mil on toimunud kahju hüvitamise aluseks olev tegu või sündmus, kannatanule on tekkinud kahju ning need asjaolud ja kahju tekitaja isik on kannatanule teatavaks saanud või pidid teatavaks saama. Oluline on asjaoludest teadmine, eksimus õiguslikus hinnangus neile ei ole oluline.
27.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.01.2011.a teatise järgi (toimiku lk 5) olid 11.01.2011.a fikseeritud XXX hoone juures parkinud sõiduki XXX kahjustused. Teatises on märgitud: „Avaldaja ütluste kohaselt on sõiduki kahjustused põhjustatud hoone katuselt langenud jää ja lume poolt“. Kohtule esitatud fotodest toimiku lk 6-12 nähtub, et sõiduk XXX oli pargitud XXX elamu hoovi. Sõiduki ümber olid näha jäätükid ning elamu katusel oli lumi. Sõiduki kapotil on näha muljumisjälgi, kuid sõidukil endal ega selle katusel lund või jääd ei ole. Seega ei saa fotode pinnalt järeldada, et kahjustused tekkisid nimelt elamu katuselt lume ja jää kukkumise tõttu. Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on sõiduki kahjustamise elamu katuselt langenud lume ja jää tõttu fikseerinud ainult hageja ütluste alusel. Hageja poolt täiendavalt esitatud fotodest (toimiku lk 39-45) nähtub, et 6 neist on tehtud 11.01.2011.a kell 12.52. Fotodelt on näha sõiduk registrimärgiga XXX ja mõlgid ning kriimud sõiduki kapotil, kuid lund ja jääd sõiduki katusel või kapotil fotodelt näha ei ole.
28.Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et sõiduk Mercedes-Benz, registrimärgiga XXX, sai 11.01.2011.a kahjustada nimelt XXX/XXX elamu katuselt alla kukkunud lume ja jää tõttu. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses kirjeldatud ja nõude aluseks olevaid asjaolusid vaatamata kohtu selgitustele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjaid kohtuväliselt nõudest teavitanud või et mõni kostjatest oleks hageja nõude omaks võtnud.
29.Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja koostas 02.03.2011.a korteriühistule A. XXX/ XXX teate (toimiku lk 109), milles ta teavitas korteriühistut 11.01.2011.a toimunud sündmusest. Hageja palus korteriühistul kanda OÜ XXX arveldusarvele 1960,20 eurot. Teatel on keegi teinud 09.03.2011.a märke „vastu võetud“ ning andnud allkirja, kuid kes on vastava märke teinud ja allkirja andnud, kohtule esitatud tõendist järeldada ei ole võimalik. Hageja esitatud teade ei tõenda kostjate teavitamist hageja nõudest ja kahju tekitanud sündmusest, sest isegi kui hageja teade võeti korteriühistu esindaja poolt vastu, teavitati sellega korteriühistut ja mitte kostjateks olevaid korteriomanikke. Ühegi kostja teavitamist nõudest või ühegi kostja poolt hageja nõude omaksvõtmist hageja tõendanud ei ole. 10.01.2014.a esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse korteriühistu vastu (toimiku lk 110-113), kuid kohus ei võtnud 14.02.2014.a määrusega hagiavaldust menetlusse (toimiku lk 114-116), sest hagi oli esitatud vale kostja vastu.
30.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja nõue kostjate vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud 11.01.2011.a sellise sündmuse toimumist, mis annaks talle õiguse esitada kostjate vastu nõuet VÕS § 1059 alusel. Isegi juhul, kui vastav sündmus oleks toimunud hageja kirjeldatud viisil 11.01.2011.a, pöördus hageja kostjate vastu hagiga kohtusse alles 28.01.2014.a ehk ajal, mil tema nõue kostjate vastu oli TsÜS § 150 lg 1 alusel juba aegunud. Hageja nõude aegumist kostjate vastu ei peatanud TsÜS 160 lg 1 mõistes hagi esitamine vale kostja ehk korteriühistu vastu. Tegemist oli hageja eksliku arusaamaga õigusest, mis TsÜS § 150 lg 1 mõistes hagi aegumise algusaega edasi ei lükanud. Mistahes muid
asjaolusid, mis annaks alust arvata, et hagi aegumine katkes või peatus, ei ole hageja tõendanud. Seega oli hageja nõue hagiavalduse kohtusse esitamise ajaks aegunud.
31.Eeltoodu alusel tuleb hagi kostjate vastu jätta rahuldamata sõltumata sellest, et kostjate ülejäänud vastuväited hageja nõudele ei ole põhjendatud. Hageja esitatud sõiduki tehnilisest passist (toimiku lk 35) nähtub, et vaidlusaluse sõiduki omanikuks oli XXX ning kasutajaks hageja. Tehniline pass oli väljastatud 12.06.2012.a, kuid tehnilise passi väljastamise ajast ei saa kostjad järeldada, et XXX ei olnud sõiduki omanik enne 12.06.2012.a. Kohtule esitatud müügilepingust (toimiku lk 117) nähtub, et hageja müüs OÜ XXX esindajana XXX18.11.2010.a sõiduki Mercedes-Benz, registrinumbriga XXX. Seega oli XXX sõiduki omanik juba alates 18.11.2010.a. Tasuta kasutusse andmise lepingust (toimiku lk 36) nähtub, et sõiduki omanik andis sõiduki hagejale tasuta kasutamiseks alates 01.12.2010.a kuni 01.12.2013.a. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi hageja kandma kõik kulud seoses sõiduki hooldamise, säilitamise ja remondiga. Lepingu punkti 3.3. kohaselt pidi hageja hüvitama omanikule sõiduki kahjustamisega seotud kahju. Eelviidatud tõendite alusel oli hagejal iseenesest õigus esitada kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet.
32.XXXAS on 25.01.2011.a teinud XXXOÜ-le pakkumise sõiduki XXX kere- ja komplekteerimistööde tegemiseks. Pakkumise kohaselt pidi 2018 eurot kuluma komplekteerimisele, abimaterjalidele, uuele kapotile ning selle värvimisele. OÜ XXX tegi 27.01.2011.a pakkumise eraisikule (toimiku lk 38), mille kohaselt kuluks kapotile 1150 eurot. Seega tõendavad hageja esitatud tõendid iseenesest seda, milliseid kulutusi tuli teha selleks, et remontida sõiduki kapotile tekkinud kahjustused. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole VÕS § 127 lg 1 mõistest iseenesest see, et kahju kannatanu peab olema reaalselt juba ise ära kandnud asja kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud kulud ning vastupidised kostjate väited ei ole põhjendatud.
33.Kostjate esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (toimiku lk 89-91) nähtub, et hageja ei olnud alates 28.05.2008.a korteri omanik XXX/XXX elamus. Kostja on esitanud ka parkimise korra XXX/ XXX KÜ territooriumil (toimiku lk 92-93), mille punkti 2.1. järgi võisid XXX/ XXX majade vahelisel õuealal ajalise piiranguta parkida need liiklusvahendid, millel oli korteriühistu kehtiv parkimisluba. Ülejäänud sõidukid võisid parkida kuni pool tundi. Korra punkti 6.2. järgi oli õigus saada parkimisluba ühistu liikmetel, nende üürnikel või rentnikel ning rentnike töötajatel ühistu liikme taotlusel. Hageja esitas omakorda kohtule maksekorralduse (toimiku lk 118), mille järgi oli keegi XXX tasunud korteriühistule 29.12.2010.a 12 kuulise parkimisloa eest 1 580 krooni. Kas vaidlusalusele sõidukile oli parkimisluba väljastatud või mitte, kohtule esitatud tõenditest siiski ei nähtu. Samas ei saa parkimisloa olemasolu või selle puudumine kuidagi mõjutada korteriomanike võimalikku vastutust VÕS § 1059 alusel siis, kui elamult alla langenud lumi või jää kahjustab elamu juurde pargitud autot. VÕS § 1059 välistab korteriomanike vastutuse selgelt vaid vääramatu jõu või kannatanu tahtluse korral, mitte juhul, kui kannatanu on rikkunud korteriühistu parkimise korda või teisi parkimise nõudeid. Seetõttu ei saanud kostjad vastutusest vabanemiseks viidata hageja poolsele parkimiskorra rikkumisele.
34.Kuivõrd aga hageja ei ole tõendanud 11.01.2011.a kahju tekitanud sündmuse toimumist hagiavalduses kirjeldatud viisil ning kuna hageja nõue kostjate vastu oli aegunud, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata vaatamata sellele, et ülejäänud kostjate vastuväited olid asjakohatud või õiguslikult põhjendamatud.
35.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.