Menetlusosalised ja nende Avaldaja I: Xxxx(isikukood xxx, elukoht xxxx); seaduslik esindajad esindaja Xxxx Avaldaja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Avaldaja I ja avaldaja II lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, xxxx) Ärakuulamise aeg
10. november 2014
Resolutsioon
1.Rahuldada Xxxxja Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks.
2.Keelata Xxxxläheneda Xxxx’le lähemale kui 50 meetrit ja hoonete siseruumides lähemale kui 10 meetrit.
3.Keelata Xxxx suhelda Xxxx`ga, sh suhtlemine telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite vahendusel, v.a ühise lapse Xxxx suhtlemise küsimustes elektroonilise kirjavahetuse teel.
4.Keelata Xxxx läheneda Xxxx viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või sugulaste juures lähemale kui 50 meetrit.
5.Määruse resolutsiooni punktides 2 - 4 nimetatud abinõusid rakendatakse tähtajaga 3 (kolm) aastat alates 28.11.2014.
7.Jätta menetluskulud Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada täitmiseks kohustatud isik Xxxx määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse kehtivus ja täitmine Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule Kristjan Karupuule. Avaldaja asjaolud
1.Xxxx(edaspidi avaldaja I või laps) ja Xxxx(edaspidi avaldaja II või ema) esitasid Harju Maakohtule avalduse Xxxx(edaspidi puudutatud isik või isa) suhtes lähenemis- ja suhtlemiskeelu kohaldamiseks. Avaldajad palusid keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale II lähemale kui 50 meetrit, hoonete siseruumides lähemale kui 10 meetrit, suhelda avaldaja II, sh suhtlemine telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite vahendusel, v.a suhtlemine ühise lapsega suhtlemise küsimustes elektroonilise kirjavahetuse teel ning keelata läheneda avaldajale I viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või sugulaste juures lähemale kui 50 meetrit.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja II ja puudutatud isiku abielu lahutatud 04.02.2013, misjärel jäi laps elama avaldaja II juurde. Puudutatud isik on solvanud ja laimanud avaldajat II ja seda ka avaldaja I kuuldes ning teda mõjutades. 26.03.2014 külastas puudutatud isik avaldajat I lasteaias, mille tagajärjel laps tegi õhtul mitu korda püksi.
3.12.07.2014 sõimas puudutatud isik avaldajaid jubedate sõnadega ning ähvardas, et kui nad peaksid tema või tema sugulaste lähedale minema või suhtlema, siis tapab ta nad ära. Ka politsei käis sündmuskohal ja võttis seletuse. Samal õhtul tuli puudutatud isik avaldajate maja ette tagasi ning hakkas vahetpidamata helistama ja sõnumeid saatma. Järgmisel päeval (13.07.14.) saatis puudutatud isik eelmisele päevale samalaadse sõimu meili teel, seekord oli tapmisähvardus küll ümbersõnastatud sooviks, et avaldajad (nii lapse ema kui ka laps) surnud oleksid.
4.Puudutatud isik ähvardas mitmel korral avaldajaid tappa (suulised ähvardused ja ähvardused meiliga 13.07.14. ja 17.07.14). Avaldaja II on nii hirmul, et tegi pärast puudutatud isiku rünnet 12.07.2014. a. väljakutse politseisse (KRM nr 14230109219) ning pärast viimast ähvarduskirja läks avaldajale I kohe lasteaeda järgi, et hoida ära tapmisähvarduste täide viimine puudutatud isiku poolt. Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik on avalduse menetlusse võtmise määruse koos lisadega kätte saanud 25.09.2014, avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
7.Eesti Perekonnaseisuasutuse tõenditega (lk 89 ja 90) on tõendatud, et 22.01.2011 sündinud avaldaja I vanemateks on avaldaja II ja puudutatud isik ning et avaldaja II ja puudutatud isiku abielu lahutati 04.02.2013. Harju Maakohtu 22.10.2013 kohtumäärusega nr 2-13-40624 (lk 109-112) on tõendatud, et puudutatud isiku ja avaldaja II ühine hooldusõigus lapse suhtes lõpetati osaliselt ja määrati kindlaks lapsega suhtlemise kord.
8.Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (tl 54-55) nähtuvalt on puudutatud isik saatnud avaldajale II kahel korral solvava ja ähvardava sisuga e-kirju (13.07.2014, 17.07.2014) nii avaldaja I kui ka avaldaja II kohta. Kirjade sisu ja selles kasutatud väljendid on äärmiselt räiged, nii nimetab puudutatud isik avaldajaid „kuradima värdjateks“, „avaldajat II ka „haigeks väärastunud ja kiiksuga vanamutiks“ avaldajat I ka „sigitiseks, spermajäänuseks ja abordijäänuseks“. Kirjades ähvardab puudutatud isik muuhulgas „...viia lapse lasteaiast Ruilasse, et näidata talle, kui vastik ta mulle on ja kui väga ma nean seda hetke, mil ta sündis...“, ja, et „ ma soovin, et te mõlemad maha kärvaksite! Tehke mulle teene ja surge ära!“.
9.TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib kohus hagita menetluses lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi, muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avaldaja seletuse (tl 18-20) kohaselt sõimas puudutatud isik 12.07.2014 päeval avaldajat II jõhkralt ja roppude sõnadega, ähvardas tulla kätega kallale ning ähvardas tapmisega, kui avaldajad peaksid puudutatud isikule või tema sugulastele lähedale minema või nendega suhtlema. Puudutatud isik ütles ka, et ta neab maapõhja päeva, kui ta selle värdja siia ilma sigitas ning, et tal oli võimalus ta neljapäeval ära tappa aga puudutatud isiku isa tuli sinna. Sama päeva õhtul terroriseeris puudutatud isik koos oma uue elukaaslasega avaldajaid nende elukohas helistades ja saates pidevalt sõnumeid ning koputades pidevalt uksele. Selline käitumine lõppes siis, kui avaldaja II ütles puudutatud isikule, et ta helistab politseile. Eelnevate sündmuste tõttu on avaldaja II enda ja lapse pärast suure hirmu all, mistõttu on ta pöördunud abi saamiseks korduvalt politsei poole.
10.10.novembril 2014 ärakuulamisel jäid avaldajad avalduse juurde. Puudutatud isik teatas kohtule, et ei soovi ärakuulamisele ilmuda.
11.Eestkosteasutuse, Mustamäe Linnaosa Valitsuse 25.07.2014 nr S-5-1/432-2 arvamusest (tl 6567) nähtuvalt olid avaldaja II ja puudutatud isiku suhted pärast lahkuminekut väga keerulised, kuna lapse isa kasutas lapsega manipuleerimist kättemaksuna lapse emale ning saatis äärmiselt kohatuid ja ebatsensuurse sisuga meile lapse emale, kui viimane püüdis lapse ja isa suhtlemise osas kokkuleppeid sõlmida. Poolte vahel kohtu poolt kinnitatud kompromissiga reguleeriti lapse ja isa suhtluskord, pärast mida ei kohtunud isa lapsega pikka aega. Eestkosteasutus on arvamusel, et vanemate omavahelisi konflikte, pingeid, väärkohtlemist ja solvanguid arvesse võttes on vanemate konflikt ületanud tavamõistes lubatud piirid. Et tagada lapsele turvaline ümbruskond ja elimineerida isapoolne oht tervisele ja elule on kohtul alust rakendada VÕS §s 1055 sätestatud isikuõiguste kaitset.
12.Kohus on seisukohal, et avaldaja seletuse ja e-kirjadega on tõendatud avalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et puudutatud isik on avaldajaid korduvalt ähvardanud õigusvastaselt elu või tervise kahjustamisega, on rikkunud avaldaja II eraelu puutumatust ja hoidnud oma käitumisega avaldajat II lapse ja enda elu ning tervise pärast hirmu all. Eestkosteasutus on toonud esile, et avaldaja II ja puudutatud isiku konflikt on kestnud alates lahkuminekust, seega alates veebruarikuust 2013 ja ületanud tavamõistes lubatud piirid. Ka on eestkosteasutuse arvamuse kohaselt vajalik rakendada ohu tõttu lapse elule ja tervisele isikuõiguste kaitset. Seega on VÕS § 1055 eeldused täidetud ja avaldajatel on õigus nõuda puudutatud isiku lähenemise keelamist.
13.Avaldajate taotletud abinõud – keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale II lähemale kui 50 meetrit, hoonete siseruumides lähemale kui 10 meetrit ning keelata tal suhelda avaldajaga II, sh telefoni ja kirja teel ning muude sidekanalite vahendusel, v.a ühise lapsega suhtlemise küsimustes elektroonilise kirjavahetuse teel ning keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale I viimase lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või sugulaste juures lähemale kui 50 meetrit, on antud asjaoludel ning puudutatud isiku käitumist arvestades vajalikud ja mõõdukad. Kohus leiab ka, et muul viisil ei ole puudutatud isiku kahju tekitavat käitumist võimalik lõpetada. Avaldajatele lähenemise ning nendega kontakteerumise keeld ei mõjuta otseselt puudutatud isiku igapäevaelu ning seda võib pidada avaldajate õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades mõistlikuks ning põhjendatuks. Arvestades, et puudutatud isik on käitunud avaldaja II õigusi kahjustaval viisil rohkem kui 1,5 aastat, kusjuures tema käitumine on muutunud aja jooksul jõhkramaks ning, et ta on asunud lisaks avaldajale II õigusvastaselt ja kahju tekitavalt käituma ka oma lapse suhtes, siis on kohus seisukohal, et avaldajate taotlus rakendada antud abinõusid kolme aasta jooksul, põhjendatud.
14.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Puudutatud isikul tuleb keelata läheneda avaldajale II lähemale kui 50 m, hoonete siseruumides lähemale kui 10 meetrit, keelata puudutatud isikul suhelda sidekanalite vahendusel, va suhtlemine seoses ühise lapsega elektroonilise kirjavahetuse teel ja keelata puudutatud isikul läheneda avaldajale tema lasteaia või muu koolieelse lasteasutuse territooriumil või sugulaste
juures lähemale kui 50 meetrit. Nimetatud abinõusid tuleb kohaldada tähtajaga kolm aastat alates käesoleva määruse tegemisest.
15.Kohus peab vajalikuks juhtida puudutatud isiku tähelepanu karistusseadustiku § 3312, mille kohaselt kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
16.TsMS § 478 lg 4 ja TsMS § 547 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust kuulub määrus täitmisele alates selle kätte toimetamisest puudutatud isikule.
17.Kohus kohaldas 09.09.2014 kohtumääruses kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset, milles keelas puudutatud isikul läheneda avaldajatele lähemale kui 50 meetrit ja suhelda avaldajatega, välja arvatud e-meili teel avaldajat I puudutavates küsimustes. Eelnimetatud abinõu tuleb seoses kohtumenetluse lõppemisega käesoleva kohtumääruse jõustumisel TsMS § 386 lg 2 alusel tühistada. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Kohus on seisukohal, et kuivõrd avaldajate pöördumise kohtusse oma õiguste kaitseks tingis puudutatud isiku I õigusvastane kahju tekitav käitumine, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.