Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Harju Maakohus kuulutas 19.11.2012 määrusega välja XXXpankroti (edaspidi esimene pankrotimäärus). Riigikohus tühistas 12.06.2013 määrusega võlgniku määruskaebuse alusel pankroti väljakuulutamisega seotud maakohtu ja ringkonnakohtu määrused ning saatis asja Harju Maakohtule arutamiseks tagasi. Harju Maakohus kuulutas 11.10.2013 määrusega välja XXXpankroti (edaspidi teine pankrotimäärus). Hageja esitas 06.12.2012 nõudeavalduse sissenõutavaks muutunud nõude kogusummas 49 094,11 eurot tunnustamiseks esimeses rahuldamisjärgus. Hageja nõudes sisaldus tagastamata laen summas 48 821,37 eurot ja intressid esimese pankrotimääruse seisuga summas 272,74 eurot. Hageja nõue on tagatud pandiõigusega, mis on kinnistatud kohtuotsuse alusel. Kohtulahendil põhinev õigus loetakse pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 18.03.2013. Hageja nõudele vastu ei vaieldud ning nõuet tunnustati kogu ulatuses, s.o summas 49 094,11 eurot. Hageja esitas 19.12.2013 nõudeavalduse, milles palus tunnustada esimeses rahuldamisjärgus oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 51 786,93 eurot. Hageja nõudes sisaldus tagastamata laen 47 789,37 eurot, intressid teise pankrotimääruse seisuga 2 113,36 eurot, viivisintressid teise pankrotimääruse seisuga 1 559,05 eurot ja lepingu täitmise nõue (kindlustuspreemia kompenseerimine) 325,15 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 26.03.2014. Pankrotihaldur esitas hageja nõude kaitsmisele üksnes osas, mis ületas esimese pankrotimääruse järgselt toimunud nõuete kaitsmist ja tunnustamist, s.o summas 2 692,82 eurot. Hageja nõue jäi kostjate vastuväidete tõttu 26.03.2014 kaitsmisel esitatud ulatuses, s.o summas 2 692,82 eurot tunnustamata. Hageja nõue Hageja palub tunnustada AS Eesti Krediidipank nõuet XXX(pankrotis) pankrotimenetluses I rahuldamisjärgus kogusummas 51 786,93 eurot. Tingimuslikult tunnustuda pandiõigusega tagatud nõuet (hagi punkt 4) II rahuldamisjärgus pandiõiguse realiseerimisväärtusega katmata osas. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Menetluse käik

Kohtuistungil, 16.09.2014, palus hageja eraldada kostja 2 vastu suunatud nõude eraldi menetlusse ja jätkata kostja 1 osas asja menetlemist. Kohus lahendas hageja taotluse 19.09.2014 määrusega, milles jättis taotluse rahuldamata. Kohus andis pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 14.10.2014 ja määras asja edasise lahendamise kirjalikus menetluses. Kostja 1 esitas 14.10.2014 kohtule seisukoha, milles kinnitas, et jääb 16.06.2014 kohtule esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde. Kostja 1 XXXvastuväited Kostja 1 tunnustab hageja nõuetest laenu põhiosa summas 47 789,37 eurot ja hageja poolt tasutud tagatisvara kindlustusmakseid kogusummas 451,83 eurot. Kokku tunnustab kostja 1 hageja nõudeid 48 241,20 euro suuruses summas. Kostja 1 ei tunnusta viiviste ja intresside nõuet, kuna ajutise pankrotihalduri määramisest (2012.a sügisest) alates on XXXkuuluvate kinnisasjade ja pangakontode kasutamine keelustatud. Sellest tulenevalt muutus võimatuks täita laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Kostja 1 palub rahuldada AS Eesti Krediidipank hagi osaliselt, s.o 48 241,20 euro suuruses summas. Kostja 2 XXXvastuväited Kostja 2 vaidleb hagi menetlusse võtmisele vastu hagis esinevate protsessuaalsete puuduste tõttu. AS Krediidipank tunnustamistaotlusega hõlmatud rahalised nõuded on esitatud kujul põhistamata ja tõendamata ning esitatud hilinemisega. Kostja 2 ei võta hagi õigeks ja ei tunnista kostja 2 vastu suunatud nõudeid. Tunnustamist taotletava summa kujunemine ei ole hagis jälgitav ning puudub võimalus kontrollida hageja väidete õigsust. Hagiga taotletava 51 786,93 euro suuruse summa tunnustamine esimese rahuldamisjärgu nõudena ei ole esitatud kujul põhistatud ega tõendatud. Kostja 2 palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et - Hageja ja kostja 1 sõlmisid 30.05.2008 laenulepingu nr 23516, mille täitmiseks andis hageja kostjale 1 5.06.2008 laenu 57 520,48 eurot (900 000 Eesti krooni). Kostja 1 kohustus maksma raha kasutamise eest intressi. Laenu tagastamine pidi toimuma kooskõlas laenulepingu osaks oleva maksegraafikuga. Lepingu punktist 8.1 tulenevalt nähti ette maksetega viivitamise korral viivise tasumine vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale, s.o 0,10% päevas. - Laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks seadis kostja 1 endale kuuluvale XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuvale kinnistule nimetusega

-

-

-

-

XXX hageja kasuks I järjekoha hüpoteegi summas 1 260 000 Eesti krooni (80 528,68 eurot). Hüpoteegi seadmise leping sõlmiti notariaalselt 03.06.2008. Hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded kostja I vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja XXX vahel 30.05.2008 sõlmitud laenulepingust nr 23516 ning selle võimalikest lisadest. Kostja 1 tagastas laenu üksnes osaliselt ning tagastamata laenusummat ei ole kostja 1 vaidlustanud. Harju Maakohus kuulutas OÜ XXX avalduse alusel 19.11.2012 kell 14.00 välja XXX(pankrotis) pankroti. Hageja esitas 06.12.2012 nõudeavalduse, milles palus tunnustada esimeses rahuldamisjärgus oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 49 094,11 eurot. Hageja nõue on tagatud pandiõigusega, mis on kinnistatud kohtuotsuse alusel. Kohtulahendil põhinev õigus loetakse pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatuks. Hageja nõudele vastu ei vaieldud ning nõuet tunnustati kogu ulatuses. Harju Maakohus kuulutas XXX(pankrotis) pankroti teistkordselt välja 11.10.2013 kell 16.00, mille võlgnik määruskaebusega vaidlustas. Kohus keeldus 20.11.2013 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest. Keeldumise määrusele esitas kostja 1 määruskaebuse. Hageja esitas 19.12.2013 nõudeavalduse milles palus tunnustada esimeses rahuldamisjärgus oma sissenõutavaks muutunud nõuet kogusummas 51 786,93 eurot. Hageja esitas 21.03.2014 pankrotihaldurile intresside ja viiviste arvestuse ning lepingu täitmise nõuet tõendavad dokumendid. Pankrotihaldur esitas hageja nõude kaitsmisele üksnes osas, mis ületas esimese pankrotimääruse järgselt toimunud nõuete kaitsmist ja tunnustamist, s.o summas 2 692,82 eurot. Hageja nõue jäi kostjate vastuväidete tõttu 26.03.2014 kaitsmisele esitatud ulatuses, s.o summas 2 692,82 eurot tunnustamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 nähtuvalt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Riigikohtu 17.09.2001 lahendi nr 3-2-1-97-01 kohaselt nõude tunnustamise hagi menetlemisel kohtus võib võlausaldaja kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid. Kostja 1 vastuväited hagile on viiviste ja intresside osas, kuna ajutise pankrotihalduri määramisest (2012.a sügisest) alates on XXX(pankrotis) kuuluvate kinnisasjade ja pangakontode kasutamine keelustatud ning sellest tulenevalt muutus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine hageja ees võimatuks. Kostja 2 on seisukohal, et hageja rahalised nõuded on esitatud kujul põhistamata ja tõendamata ning hagiga tunnustamist taotletava summa arvestus ei ole jälgitav ega kontrollitav. Nõuded on esitatud hilinemisega. Kohus leiab, et hageja on oma nõude summas 51 786,93 eurot aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingul. Hageja on kohtule tõendina esitanud laenukonto väljavõtte, millest nähtub nii laenatud raha kasutusele võtmine kui ka laenu tagasimaksmiseks tehtud maksed ajavahemikus 19.11.2012 kuni 18.01.2013. Kohus loeb tõendatuks, et kostja 1 ei ole hagejalt saadud laenu täies ulatuses tagastanud. Tagastamata laenusumma suurust ei ole kostja 1 vaidlustanud.

Kohus ei nõustu kostja 2 vastuväitega, et hageja on oma nõuded esitanud hilinemisega. PankrS § 93 lg 1 järgi on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. 19.11.2012 pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.11.2012, nõuete esitamise tähtaeg lõppes seega 19.01.2013. Teise pankrotimääruse, s.o 11.10.2013 pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.01.2014, nõuete esitamise tähtaeg lõppes 10.03.2014. Hageja on kohtule esitanud tõendid kostja 1 pankrotimenetluses nõude esitamise kohta nii esimese kui ka teise pankrotimääruse mõjule järgnevalt ning mõlemal korral on nõudest teatatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul – esimese pankrotimääruse järgselt 06.12.2014 ja teise pankrotimääruse järgselt 19.12.2013. Seega on hageja mõlemal juhul esitanud oma nõuded õigeaegselt, s.o enne nõuete esitamise tähtaja lõppu. Kostja 1 on vaidlustanud hageja nõude viiviste ja intresside tasumise osas. Viivise arvestusele kostja 1 vastuväiteid ei esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tulenevalt kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole, et kostja 1 saadud laenu põhisummat 47 783,37 eurot tähtajaks ei tagastanud. VÕS § 397 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda laenu kasutamise eest intressi. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Kostja 1 on oma vastuväites hageja viivise ja intressinõudele tuginenud asjaolule, et ajutise pankrotihalduri määramisest (2012.a sügisest) on kostjale 1 kuuluvate kinnisasjade ja pangakontode kasutamine keelustatud, millest tulenevalt muutus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine võimatuks. Kohtu hinnangul on kostja 1 sellekohane väide paljasõnaline ja põhjendamata. Nõude aluseks oleva laenulepingu üldtingimuste punktist 9.1 tulenevalt kohustub laenusaaja laenusumma tagastama maksegraafikus fikseeritud kuupäeval ja summas. Maksegraafikus kindlaksmääratud makse loetakse õigeaegselt tasutuks, kui kindlaksmääratud tähtpäeval on arvelduskontol piisavalt vabu rahalisi vahendeid ning pank debiteerib makseks vajalikud summad. Laenusaaja kohustub tagama, et maksegraafikus toodud tähtpäeval oleks arvelduskontol olemas laenusumma tagastamiseks piisavad rahalised vahendid. Seega toimub laenulepingu täitmine automaatselt arvelduskontolt. Samuti ei keela pankrotiseadus võlgnikul arvelduskontole rahaliste sissemaksete tegemist. PankrS § 22 lg 4 kohaselt annab ajutine haldur juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest. Kostja 1 ei ole veenvalt tõendanud rahaliste vahendite olemasolul võimatust hageja ees oma kohustusi täita. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja 1 käitumises puudub vabandatavus kohustuste mittetäitmiseks ning hageja nõue viiviste ja intresside osas kuulub tunnustamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus oli kokku lepitud intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 7% aastas. Hageja intressinõue summas 2 113,36 on arvestatud perioodi eest 25.10.2012 kuni 25.05.2013 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivitusintresside nõude on hageja arvestanud alates laenulepingu lõppemisest, s.o 26.05.2013 seadusjärgses määras laenujäägilt 47 789,37 eurolt (26.05.201330.06.2013 – 8,75% aastas (0,0239% päevas), 01.07.2013 -11.10.2013 – 8,50% aastas (0,0236% päevas)). Hageja nõue viivise osas on 1 560,65 eurot. Eeltoodud põhjendustel kuulub hageja nõue tunnustamisele võlgniku pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Kohus peab põhjendatuks tingimuslikult tunnustada AS Eesti Krediidipank nõuet II rahuldamisjärgus pandiõiguse realiseerimisväärtusega katmata osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 161 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.