Kirjalikus menetluses Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-14-53092
Tsiviilasi
A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja A.P. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht esindaja advokaat Liis Puidak Anti Aasmaa AB.
esindajad
nr.
Xxxxxxxxxxx
Kohtutäitur Rannar Liitmaa täituri nr. 175 asukoht Rüütli t. 51M3 Pärnu 80011.
Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes Kohtutäituriseaduse (KTS) § 28 lg. 2, õ 31, § 32 lg. 5, § 35 lg 2 p. 7, TMS (Täitemenetluse seadustiku) § 2 lg. 1 p 18-191, § 48 lg. 1, § 221 lg 1 ja lg 11 kohus otsustas. Rahuldada A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täielikult. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks põhjusel. Et hageja on kohustused ning nõue on täielikult rahuldatud. Tühistada kinnistu registriosa nr. xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx 10.062014 alanud enampakkumine, vabastada antud vara aresti alt ning kustutada kostja poolt kinnisasjale seatud keelumärked. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks 1077,53 € osas ehk kostja poolt täitemenetluses nõutud kohtutäituri tasu osas.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostja kanda
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja lõplik nõue on toodud hageja vastustes 09.09.15 (IIkd tl.15-17) ja 08.11.15 (II kd tl. 4749), seejuures jäi muutmata hageja hagis toodud nõue kohtutäituri tasu osas, millest hageja 584,59 € on kostjale tasunud, sellest vähenes esmane hageja nõue 1077,53 €-ni. Antud asjas kohaldatud seadused on toodud päises. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-10-26803 on kohus kinnitanud sissenõudja ja võlgniku (käesolevas asjas hageja) kompromissi (määrus tsiviilasjas nr 2-1026803), mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale kokku 5112,93 eurot vastavalt kompromissi punktis 11 toodud maksegraafikule. Nimetatu kohase täitmise järgselt kohustus sissenõudja kinnitama, et tal puuduvad nõuded hageja vastu. Seega vähendas sissenõudja kompromissi korras esialgset võlasummat rohkem kui poole võrra. Hageja tasus sissenõudjale vastavalt poolte kompromissile kokku 5112,93 €. Kõik maksed on hageja poolt teostatud vastavalt kompromissi punktis 11 olevale maksegraafikule, maksete teostamisega hilinetud ei ole. Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus sellest, justkui ei oleks kompromissi tulemusel hageja võlgnevust vähendatud ning kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et KTS § 28 lõike 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 31 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus rõhutab, et Kagu Invest OÜ ja hageja vahelise kompromissiga vähendati kostja poolt sissenõutvat summat ning lepiti kokku võlgnevuse summaks 5112,93 eurot, mistõttu tasuarvestus oleks pidanud toimuma lähtuvalt kompromissi summast, mitte esialgselt nõudelt. Kostja on 02.06.2014 dateeritud vastuses edastanud kohtutäituri tasu osas hagejale selgituse (kohtutäituri vastus, 02.06.14). Hageja ei vaidle, et Pärnu Maakohtu 29.08.2013 määruse nr 210-26803 punkti 4 alusel jäid täitemenetluse kulud hageja kanda. Hageja nõustub kostjaga ka osas, et nimetatud punkt kajastab lõpetamisega kaasnevaid kulutusi st täitemenetluse lõpetamise eelduste täitmist, mis toob endaga kaasa täitmenetluse lõpetamise. Hageja on tõendanud, et sellised kulutused on hageja tasunud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu suurus ei ole kujunenud KTS § 35 lg 2 p 7 alusel. Nimetatud sätte alusel oleks saanud kohtutäituri tasu arvestada vaid juhul, kui sissenõudja ei oleks kohtu poolt kinnitatud kompromissiga olulisel määral vähendanud sissenõutavat summat. Kostja viitas 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil, et on lähtunud täituri tasu arvestamisel tsiviilasjas 2-10-26803 osapoolte vahel sõlmitud kompromissi punktist 1, millega on kokku lepitud võlgnevuse suuruseks 12 132,28 eurot, mitte 5112, 93 € nagu hageja on selgitanud. Hageja peab siinkohal vajalikuks täpsustada, et poolte vahel sõlmitud kompromissi punkt 1 fikseeriti juhuks, kui hageja ei täida kompromissi punktis 2 kirjeldatud viisil, s.o ei tasu kokulepitud ajaks võlgnevuse summat 5112,93 eurot. Nimetatu on kirjeldatud kompromissi punktis 7. Seega
leppisid pooled kompromissiga kokku, et hageja võlgnevuse kogusumma on 5112,93 eurot juhul, kui hageja täidab kompromssi kohaselt. Hageja täitis kompromissi kohaselt, mistõttu hageja suhtes ei rakendunud kompromissi punkt 1 ning täituritasu aluseks tuleb lugeda kohtu poolt kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summa. Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.11.2014 määruses nr 2-14-6972 leidnud, et kohtutäituri ametitoiming on küll tasuline, kuid kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. KTS järgi on kohtutäituril rahalise nõude sissenõudmisel õigus saada tasu üksnes võrdeliselt sissenõutud summaga. Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu arvates ka juhtudel, kui rahaline nõue jääb üldse sisse nõudmata. Nimetatud sätte mõte on panna kohtutäiturit huvituma rahalise nõude võimalikult suuremas ulatuse sissenõudmisest põhimõttel, et mida suuremas ulatuses rahalist nõuet täidetakse, seda suuremat tasu on täituril õigus saada. Ringkonnakohtu arvates ei saa rahalise nõude täielikul mittetäitmisel õigustada KTS § 23 lg 3 mitterakendamist ainuüksi sellega, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, sest paragrahvide sellisel tõlgendamisel on kohtutäituril teatud juhtudel kasulikum rahalist nõuet üldse mitte sisse nõuda, kuna sel juhul saaks ta põhitasu suuremas ulatuses (ehk täies ulatuses) kui siis, kui ta täidab rahalist nõuet ainult osaliselt. Ka puuduks KTS § 23 lg 3 mitterakendamisel ning KTS § 21 lg 1 tõlgendamisel selliselt, et kohtutäituril on olenemata nõude täitmisest õigus põhitasule, kohtutäituril huvi ja vajadus aeguvate nõuete täitmisega üldse tegeleda, kuivõrd põhitasu oleks sellisel juhul niikuinii garanteeritud nõude aegumisega. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et toona kehtinud põhimõtteid tuleb rakendada ka praegu kehtiva KTS korral ning seega on käesoleval juhul tulenevalt kehtiva KTS § 28 lõikest 2 kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 31 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. KTS § 32 lg 5 alusel, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, so käesoleval juhul poolte poolt tsiviilasjas nr 2-10-26803 kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summalt ehk 5112,93 €. Hageja on eelnevast tulenevalt arvutanud KTS alusel tasumisele kuuluva summa ning tasunud täiturile täitetasudena kokku 584, 59 eurot, mille saamist täitur ka kinnitab. Seega leiab hageja on sissenõudja nõue on täielikult täidetud ning täitementluse läbiviimiseks puudub alus. Muuhulgas on oluline, et hagejale ei ole kätte toimetatud täituritasu otsust täiteasjas xxxxxxxxxxx. Seega on kohus tuvastanud, et hageja vastu puudub nõue ja tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016.a kohtuotsuse resolutiivosa:
aresti alt ja kustutas kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja jaotada uuesti menetluskulud.
Kohus
Kirjalikus menetluses Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rein Pokk
Otsusest teatamine
Tsiviilasja number
2-14-53092
Tsiviilasi
A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja A.P. isikukood xxxxxxxxxxx elukoht esindaja advokaat Liis Puidak Anti Aasmaa AB.
esindajad
nr.
Xxxxxxxxxxx
Kohtutäitur Rannar Liitmaa täituri nr. 175 asukoht Rüütli t. 51M3 Pärnu 80011.
Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes Kohtutäituriseaduse (KTS) § 28 lg. 2, õ 31, § 32 lg. 5, § 35 lg 2 p. 7, TMS (Täitemenetluse seadustiku) § 2 lg. 1 p 18-191, § 48 lg. 1, § 221 lg 1 ja lg 11 kohus otsustas. Rahuldada A.P. hagi kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täielikult. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks põhjusel. Et hageja on kohustused ning nõue on täielikult rahuldatud. Tühistada kinnistu registriosa nr. xxxxxxxxxxx asukohaga Xxxxxxxxxxx 10.062014 alanud enampakkumine, vabastada antud vara aresti alt ning kustutada kostja poolt kinnisasjale seatud keelumärked. Tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx lubamatuks 1077,53 € osas ehk kostja poolt täitemenetluses nõutud kohtutäituri tasu osas.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta kostja kanda
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu poolt kohaldatud seadus, kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Hageja lõplik nõue on toodud hageja vastustes 09.09.15 (IIkd tl.15-17) ja 08.11.15 (II kd tl. 4749), seejuures jäi muutmata hageja hagis toodud nõue kohtutäituri tasu osas, millest hageja 584,59 € on kostjale tasunud, sellest vähenes esmane hageja nõue 1077,53 €-ni. Antud asjas kohaldatud seadused on toodud päises. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-10-26803 on kohus kinnitanud sissenõudja ja võlgniku (käesolevas asjas hageja) kompromissi (määrus tsiviilasjas nr 2-1026803), mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale kokku 5112,93 eurot vastavalt kompromissi punktis 11 toodud maksegraafikule. Nimetatu kohase täitmise järgselt kohustus sissenõudja kinnitama, et tal puuduvad nõuded hageja vastu. Seega vähendas sissenõudja kompromissi korras esialgset võlasummat rohkem kui poole võrra. Hageja tasus sissenõudjale vastavalt poolte kompromissile kokku 5112,93 €. Kõik maksed on hageja poolt teostatud vastavalt kompromissi punktis 11 olevale maksegraafikule, maksete teostamisega hilinetud ei ole. Kohtule jääb arusaamatuks kostja käsitlus sellest, justkui ei oleks kompromissi tulemusel hageja võlgnevust vähendatud ning kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et KTS § 28 lõike 2 kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 31 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohus rõhutab, et Kagu Invest OÜ ja hageja vahelise kompromissiga vähendati kostja poolt sissenõutvat summat ning lepiti kokku võlgnevuse summaks 5112,93 eurot, mistõttu tasuarvestus oleks pidanud toimuma lähtuvalt kompromissi summast, mitte esialgselt nõudelt. Kostja on 02.06.2014 dateeritud vastuses edastanud kohtutäituri tasu osas hagejale selgituse (kohtutäituri vastus, 02.06.14). Hageja ei vaidle, et Pärnu Maakohtu 29.08.2013 määruse nr 210-26803 punkti 4 alusel jäid täitemenetluse kulud hageja kanda. Hageja nõustub kostjaga ka osas, et nimetatud punkt kajastab lõpetamisega kaasnevaid kulutusi st täitemenetluse lõpetamise eelduste täitmist, mis toob endaga kaasa täitmenetluse lõpetamise. Hageja on tõendanud, et sellised kulutused on hageja tasunud. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu suurus ei ole kujunenud KTS § 35 lg 2 p 7 alusel. Nimetatud sätte alusel oleks saanud kohtutäituri tasu arvestada vaid juhul, kui sissenõudja ei oleks kohtu poolt kinnitatud kompromissiga olulisel määral vähendanud sissenõutavat summat. Kostja viitas 02.11.2015.a toimunud kohtuistungil, et on lähtunud täituri tasu arvestamisel tsiviilasjas 2-10-26803 osapoolte vahel sõlmitud kompromissi punktist 1, millega on kokku lepitud võlgnevuse suuruseks 12 132,28 eurot, mitte 5112, 93 € nagu hageja on selgitanud. Hageja peab siinkohal vajalikuks täpsustada, et poolte vahel sõlmitud kompromissi punkt 1 fikseeriti juhuks, kui hageja ei täida kompromissi punktis 2 kirjeldatud viisil, s.o ei tasu kokulepitud ajaks võlgnevuse summat 5112,93 eurot. Nimetatu on kirjeldatud kompromissi punktis 7. Seega
leppisid pooled kompromissiga kokku, et hageja võlgnevuse kogusumma on 5112,93 eurot juhul, kui hageja täidab kompromssi kohaselt. Hageja täitis kompromissi kohaselt, mistõttu hageja suhtes ei rakendunud kompromissi punkt 1 ning täituritasu aluseks tuleb lugeda kohtu poolt kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summa. Tallinna Ringkonnakohus on oma 27.11.2014 määruses nr 2-14-6972 leidnud, et kohtutäituri ametitoiming on küll tasuline, kuid kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult seaduses sätestatud ulatuses ja korras. KTS järgi on kohtutäituril rahalise nõude sissenõudmisel õigus saada tasu üksnes võrdeliselt sissenõutud summaga. Sama põhimõte kehtib ringkonnakohtu arvates ka juhtudel, kui rahaline nõue jääb üldse sisse nõudmata. Nimetatud sätte mõte on panna kohtutäiturit huvituma rahalise nõude võimalikult suuremas ulatuse sissenõudmisest põhimõttel, et mida suuremas ulatuses rahalist nõuet täidetakse, seda suuremat tasu on täituril õigus saada. Ringkonnakohtu arvates ei saa rahalise nõude täielikul mittetäitmisel õigustada KTS § 23 lg 3 mitterakendamist ainuüksi sellega, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline, sest paragrahvide sellisel tõlgendamisel on kohtutäituril teatud juhtudel kasulikum rahalist nõuet üldse mitte sisse nõuda, kuna sel juhul saaks ta põhitasu suuremas ulatuses (ehk täies ulatuses) kui siis, kui ta täidab rahalist nõuet ainult osaliselt. Ka puuduks KTS § 23 lg 3 mitterakendamisel ning KTS § 21 lg 1 tõlgendamisel selliselt, et kohtutäituril on olenemata nõude täitmisest õigus põhitasule, kohtutäituril huvi ja vajadus aeguvate nõuete täitmisega üldse tegeleda, kuivõrd põhitasu oleks sellisel juhul niikuinii garanteeritud nõude aegumisega. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et toona kehtinud põhimõtteid tuleb rakendada ka praegu kehtiva KTS korral ning seega on käesoleval juhul tulenevalt kehtiva KTS § 28 lõikest 2 kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 31 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. KTS § 32 lg 5 alusel, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, so käesoleval juhul poolte poolt tsiviilasjas nr 2-10-26803 kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summalt ehk 5112,93 €. Hageja on eelnevast tulenevalt arvutanud KTS alusel tasumisele kuuluva summa ning tasunud täiturile täitetasudena kokku 584, 59 eurot, mille saamist täitur ka kinnitab. Seega leiab hageja on sissenõudja nõue on täielikult täidetud ning täitementluse läbiviimiseks puudub alus. Muuhulgas on oluline, et hagejale ei ole kätte toimetatud täituritasu otsust täiteasjas xxxxxxxxxxx. Seega on kohus tuvastanud, et hageja vastu puudub nõue ja tuleb täitemenetlus tunnistada lubamatuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2016.a kohtuotsuse resolutiivosa:
aresti alt ja kustutas kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja jaotada uuesti menetluskulud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.