Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
ET kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 25.02.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2010/4174 Harju Maakohtu 14.04.2016 määrus
Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse ET määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: ET (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja PT esindajad Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 14.04.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta ET kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).
1.ET (avaldaja, võlgnik) esitas Harju Maakohtule 01.03.2016 kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik, kohtutäitur) 25.02.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2010/4174. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse tühistada.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik algatanud avaldaja suhtes täitemenetluse nr 025/2010/4174, mille aluseks on Põhja Prefektuuri 29.10.2009 otsus väärteoasjas nr 2316,09,015073. Harju Maakohtu 23.05.2015 määrusega väärteoasjas nr 4-11-1197 kohaldati avaldajale Põhja Politseiprefektuuri 29.10.2009 väärteoasjas otsusega nr 2316,09,015073 määratud rahatrahvi täitmise aegumist.
3.Avaldaja esitas 18.12.2015 puudutatud isikule taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. 20.12.2015 vastuses keeldus kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisest, tehtud täitetoimingute tühistamisest ning võlgnikult kohtutäituri tasudest ja otseste täitekulude nõudmisest loobumisest/nendele aegumise kohaldamisest. Kohtutäitur selgitas, et täitemenetlust ei viida enam läbi täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmiseks, vaid tasumata täitekulude nõuetes summas 261,96 eurot.
4.Avaldaja esitas 22.12.2015 kaebuse kohtutäituri 20.12.2015 otsusele. 25.02.2016 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata kohtutäituri põhitasu sissenõudmata jätmise nõudes. Puudutatud isik rahuldas kaebuse dokumentaalsete tõendite edastamise osas täitekulude tõendamiseks, muutis 05.10.2010 dateeringuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust väljamõistetud põhitasu summa osas, vähendades kohtutäituri põhitasu suurust 120,80 eurole (sh käibemaks 20,13 eurot) ning jätkas täitemenetlust täitekulude sissenõudmiseks.
5.Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri otsusega osas, milles kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest kohtutäituri põhitasu sissenõudmise nõudes. Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäituri poolt põhitasu arvestamine ja selles osas täitemenetluse jätkamine õiguspärane, kuna sissenõudmisel olnud nõue jäi täies ulatuses rahuldamata. Sissenõudja jaoks pole kohtutäitur midagi sisse nõudnud. Seetõttu pole ka kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutunud. Kohtutäituri põhitasu nõue on otseses sõltuvuses täitemenetluses sissenõutavatest summadest. Puudutatud isiku seisukoht
6.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 14.04.2016 kohtumäärusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
8.Otsus, mida on karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul täitma asutud, kuid mida pole selle tähtaja möödumiseks veel jõutud lõpuni täita, tuleb lugeda täidetuks. Väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid ei saa pidada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 209 nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3279 lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat).
9.Maakohtu hinnangul on täitekulude osas täitemenetluse jätkamine põhjendatud ja seaduslik. Olenemata põhinõude aegumisest, on kohtutäituril õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest ja kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Määruskaebus
10.Avaldaja on esitanud maakohtu määrusele 15.04.2016 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 25.02.2016 otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama, arvestades avaldaja esitatud seisukohti. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda ning hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliselt kindlaks määrata.
11.Maakohus ei ole hinnanud ammendavalt avaldaja esitatud väiteid ega põhjendanud, mis ta neid ei arvesta. Avaldaja on nii kohtutäiturile kui kohtule esitatud avalduses välja toonud, et ei nõustu kohtutäituri otsusega osas, milles kohtutäitur keeldub täitemenetluse lõpetamisest kohtutäituri põhitasu sissenõudmise nõudes ja nõuab põhitasu maksmist. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et kohtutäituri põhistasu nõue on otseses sõltuvuses täitemenetluses sissenõutavatest summadest ning põhitasu sissenõudmine ei ole peale täitemenetluse aluseks oleva nõude aegumist ja sissenõudmise ebaõnnestumist enam lubatav.
12.Avaldaja hinnangul tuleneb kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg-st 5 ja § 28 lg-st 2 üheselt, et kohtutäituri põhitasu muutub sissenõutavaks võrdeliselt (proportsionaalselt) rahuldatud sissenõudja nõude osaga. Kuivõrd sissenõudja jaoks pole kohtutäitur antud juhul midagi sisse nõudnud, siis ei ole ka kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks muutunud ja seda võlgnikult edasi, peale trahvi sundtäitmise aegumist, nõuda ei või. Kui nõustuda kohtutäituri ja maakohtu tõlgendusega, et kohtutäituri põhitasu on sissenõutav ja kuulub tasumisele sõltumata sellest, kas täitemenetluses on midagi täitedokumendi alusel sisse nõutud või mitte, siis kaotab oma mõtte KTS § 32 lg 5.
13.Maakohus pole võtnud seisukohta, kuidas on põhitasu nõudmine kooskõlas KTS § 32 lg-ga 5 ja § 28 sätetega. Tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11, millele maakohus viitas, ei hinnanud Riigikohus kitsamas mõttes kohtutäituri põhistasu nõude põhjendatust ning selles asjas sarnaseid argumente ei esitatud. Maakohus on viidanud ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-1-1-51-08, kuid on seejuures jätnud tähelepanuta avaldaja väite, et see lahend pole antud juhul asjakohane. 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3279
14.Maakohus pole põhjendanud avaldaja viidatud kohtupraktikaga arvestamata jätmist. Ka pole maakohus avaldajale kätte toimetanud kohtutäituri vastust ning avaldaja sai kohtutäituri seisukoha sisu teada alles kaevatavas lõpplahendis. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, mida avaldaja ka taotles, kuid kohus pole avaldajale teatanud lõpplahendi teatavakstegemise aega, mistõttu tuli lõpplahend avaldajale üllatuslikult ilma, et avaldaja oleks saanud varem kohtutäituri vastusega tutvuda ja sellele seisukohta esitada. Menetluse edasine käik
15.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
18.Kohus märgib esmalt, et kui kohtutäitur on otsuses määranud kohtutäituri tasu kindlaks nn diskretsiooniotsusena, on sellise otsuse vaidlustamiseks senise kohtupraktika järgi kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mitte kaebus kohtutäituri otsusele (vt Riigikohtu 13.10.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 13). Sellisel juhul on tegemist materiaalõigusliku vaidlusega TMS § 221 lg 1 tähenduses võlgniku ja kohtutäituri kui sissenõudja vahel. Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et kohtutäitur on teinud oma põhitasu osas diskretsiooniotsuse, mistõttu tulnuks puudutatud isikul esitada TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kohtutäituri kui sissenõudja vastu. Maakohus on lahendanud vaidlust täituri tasu suuruse üle kaebusena kohtutäituri otsusele hagita menetluses (kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p-ga 15 ja TMS § 218 lg-ga 2). Kolleegium leiab, et menetlusliigiga eksimine ei ole praegusel juhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Hagimenetluses lahendamisele kuulunud asja lahendamine hagita menetluses ei saanud iseenesest oluliselt mõjutada sisulist lahendit. Määruskaebuses ei ole ka tuginetud menetlusliigi valiku ebaõigsusele, samuti pole maakohtu menetluses esitatud selles osas TsMS § 333 lg 1 kohast vastuväidet.
19.Kolleegium ei jaga avaldaja arusaama, et KTS § 32 lg 5 alusel tulnuks kohtutäituril jätta kohtutäituri põhitasu nõudmata olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 202 lg 1 alusel nõude aegumise tõttu. Kohtutäituri ametitoiming on tasuline ning täitemenetluses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt kannab täitekulud võlgnik (TMS § 38 lg 1, § 28 lg 1). KTS ega TMS ei sätesta võlgniku võimalust mitte maksta täitekulusid (sh kohtutäituri põhitasu) juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 202 lg 1 alusel. 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3279
20.Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11, milles Riigikohus selgitas, et täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tervikuna tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitekulud on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused (TMS § 37 lg 1). Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Seega hõlmab täitekulude mõiste ka kohtutäituri põhitasu. Avaldaja arvamus, et viide tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 tehtud Riigikohtu lahendile pole asjakohane, sest Riigikohus ei hinnanud kohtutäituri põhitasu, pole põhjendatud. Viidatud tsiviilasjas oli vaidluse all kohtutäituri tasu, sh kohtutäituri põhitasu sissenõudmise õiguspärasuse küsimus.
21.Tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 on Riigikohus selgitanud, et kohtutäituri tasu sõltub tehtud täitetoimingute mahust. KTS § 32 lg-te 4 ja 5 (varasemas redaktsioonis KTS § 23 lg-d 2 ja 3) tõlgendades leidis Riigikohus, et kohtutäitur võib nõuda tasu proportsionaalselt tehtud täitetoimingute hulgale ja mahule. Seejuures on võimalik üldise eeskujuna lähtuda KTS § 32 lg-s 5 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttest – mida suurem osa võlast õnnestub sisse nõuda, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda. Ülekantuna täitetoimingute hulgale ja mahule tähendab see, et mida rohkem ja mahukamaid täitetoiminguid on kohtutäitur teinud, seda suuremat tasu võib kohtutäitur võlgnikult nõuda (vt Riigikohtu 13.10.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 10).
22.Käesolevas asjas on kohtutäitur põhistanud, et täitemenetluse nr 025/2010/4174 läbiviimisel on kohtutäitur võtnud kasutusele kõik täitetoimingud, mis olid võimalikud ja vajalikud täitedokumendi täitmiseks. Avaldaja pole kohtutäituri sellist seisukohta ümber lükanud ning vastupidist järeldust pole kolleegiumi hinnangul võimalik teha ka tsiviilasja materjalide alusel. Sellest tulenevalt on kohtutäituri põhitasu nõue kolleegiumi hinnangul põhjendanud ning kooskõlas ka KTS § 32 lg-s 5 sätestatud tasu proportsionaalsuse põhimõttega.
23.Asja materjalidest nähtub samuti, et kohtutäitur on teinud kohtutäituri põhitasu osas diskretsiooniotsuse, vähendades seaduses sätestatud kohtutäituri põhitasu 50% võrra. Kolleegiumi hinnangul pole kohtutäitur otsust tehes diskretsioonipiire ületanud. Kohtutäituri põhitasu suurus on käesoleval juhul vastavuses täitemenetluses võimalike ja vajalike täitetoimingute mahuga. Seega puudub kohtutäituri vaidlustatud otsuse tühistamiseks alus.
24.Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-6972 tehtud kohtumääruses väljendatud seisukoht pole ei maakohtu ega ringkonnakohtu jaoks käesoleva asja lahendamisel siduv, mistõttu ei saa maakohtule ette heita lahendis viidatud seisukohtadega arvestamata jätmist. Maakohus oli kohustatud vastama menetlusosaliste faktilistele, mitte õiguslikele väidetele (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2 ja § 477 lg-ga 1).
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-3279
25.Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette kohtutäituri seisukoha avaldajale kättetoimetamata jätmist ning lahendi teatavaks tegemise kuupäevast informeerimata jätmist. Ringkonnakohus möönab, et maakohus oleks pidanud kohtutäituri seisukoha avaldajale avalikus E-toimikus nähtavaks tegema või edastama. Samas ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust maakohtule kohustust toimetada antud olukorras kohtutäituri vastust avaldajale kätte. Samuti puudus maakohtul kohustus anda avaldajale täiendavat tähtaega kohtutäituri seisukohale vastamiseks. TsMS § 396 mõttes on tegemist kohtu diskretsiooniotsustusega. Eelmenetluses otsustab kohus, milliste menetlustoimingute tegemine on vajalik vaidluse sisu ja menetlusosaliste seisukohtade väljaselgitamiseks (TsMS § 392 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Käesoleval juhul on maakohus kolleegiumi hinnangul vaidluse tehiolud ja menetlusosaliste seisukohad piisavas ulatuses välja selgitanud ega ole rikkunud otsutustõiguse piire. Ka ei nähtu määruskaebusest, millised seisukohad jäid avaldajal maakohtus selle kohtu vea tõttu esitamata. Tuleb arvestada, et kohtutäituri otsusele kaebuse esitamise tähtaeg on seadusest tulenevalt piiratud 10 päevaga (TMS § 218 lg 1) ning kaebuses saab tugineda vaid nendele asjaoludele, mille osas on kohtutäitur saanud TMS § 217 lg 1 alusel võtta seisukoha (TMS § 218 lg 1 teine lause). Selle tähtaja möödumisel ei saa avaldaja kohtule esitatud kaebust seetõttu sisuliselt täiendada ega muuta.
26.Avaldaja etteheide otsuse üllatuslikkusest põhjusel, et maakohus ei teatanud määruse teatavaks tegemise aega, pole kolleegium hinnangul põhjendatud. Hagita asjas määrusi üldjuhul avalikult teatavaks ei tehta (TsMS § 479 lg 1) ning kohtul puudus kohustus teavitada menetlusosalisi lahendi teatavaks tegemise ajast. Samuti ei saanud lahendi teatavaks tegemise ajast teatamata jätmine rikkuda avaldaja menetlusõigusi, sest määruskaebuse esitamise tähtaja kulgemise algus sõltus TsMS 661 lg 2 esimese lause järgi üksnes maakohtu määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele ning eespool märgitud põhjendustel oli avaldajal oma maakohtule esitatud kaebuse sisuline täiendamine lubatud vaid TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
27.Eespool märgitud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
28.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
29.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.