Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53092
Tsiviilasi
AP hagi Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa vastu kohtutäituri tasu otsuse sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2010/1077
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.12.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja: AP (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv Liis Puidak Kostja/apellant: Pärnu kohtutäitur (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Rannar
Liitmaa
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 03.12.2015 otsus tühistada osas, milles maakohus tunnistas kohtutäituri tasu 01.04.2010 otsuse täiteasjas nr 175/2010/1077 sundtäitmise lubamatuks suuremas ulatuses kui 1075.48 eurot, ning osas, milles maakohus tühistas samas täitemenetluses alanud enampakkumise, vabastas võlgniku vara aresti alt ja kustutas kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja jaotada uuesti menetluskulud.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada täiteasjas nr 175/2010/1077 kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsuse sundtäitmine lubamatuks 1075.48 euro ulatuses ning jätta läbi vaatamata hageja nõuded tühistada samas täitemenetluses alanud enampakkumine, vabastada võlgniku
vara aresti alt ja kustutada kohtutäituri poolt võlgniku kinnisasjale seatud keelumärked.
3.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Tunnistada täiteasjas nr 175/2010/1077 kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsuse sundtäitmine lubamatuks 1075.48 euro ulatuses; 3) Jätta läbi vaatamata hageja nõuded tühistada kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) enampakkumine, vabastada vara aresti alt ja kustutada kohtutäituri poolt kinnistule seatud keelumärked; 4) Tühistada Pärnu Maakohtu 16.06.2014 määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluse nr 175/2010/1077 peatamine; 5) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt; 6) Jätta maa- ja apellatsioonikohtumenetlustega seotud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
4.Võtta täiendavate tõenditena tsiviilasja juurde kohtu nõudmisel apellandi poolt 01.08.2016 esitatud kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsus.
5.Jätta rahuldamata apellandi taotlused võtta täiendavate tõenditena vastu võlgniku allkirjaleht, sissenõudja 23.12.2013 e-kiri, kohtutäituri 23.04.2010 e-kiri ja võlgniku 28.05.2010 e-kiri. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esitajale ei toimu.
6.Mõista AP-lt välja riigituludesse ühekordse maksena 50% apellatsiooniastme riigi õigusabi tasust, so 168 eurot. Makseinfo on lisatud otsusele. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral tuleb kohustatud isikul tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.AP (hageja, võlgnik, vastustaja) esitas 10.06.2014 hagi Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa (kostja, kohtutäitur, apellant) vastu kohtutäituri tasu otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2010/1077. Täiteasi algatati hageja vastu
AS-i K avalduse alusel. Pärnu Maakohtu 29.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-1026803 kinnitati hageja ja sissenõudja vaheline kompromiss, mille täitmiseks tasus hageja 5112.93 eurot. Summa tasumisel kinnitas sissenõudja, et tema nõue hageja vastu on rahuldatud.
Kostja jätkas täitemenetlust täitekulude (täituri tasu 1642.95 + menetluse algatamise tasu 19.17) kokku 1662.12 eurot sissenõudmiseks. Hageja ei vaidle, et kompromissi punkti 4 alusel jäid täitemenetluse kulud tema kanda. Hageja nõustub kostjaga ka, et nimetatud punkt kajastab lõpetamisega kaasnevaid kulutusi. Arvestades sissenõudjale kompromissi alusel tasutud summa suurust tasus hageja kohtutäiturile tasuna 584.59 eurot vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lõikele 5 ja §-le 34. Kohtutäitur algset tasu otsust ei muutnud ja alustas otsuse täitmiseks toimingutega hagejale kuuluva kinnistu enampakkumise korraldamiseks. Hageja palus tunnistada täitemenetlus lubamatuks 1077.53 euro osas, arvestades, et ta on tasunud kostjale täitekulude katteks 584.59 eurot.
Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Täiteavalduse kohaselt oli sissenõudja nõue täitemenetluse algatamisel 14 801.36 eurot. Kompromissi punktis 1 leppisid sissenõudja ja võlgnik kokku, et võlanõue on 12 132.28 eurot. Vaatamata sellele, et võlgnik tasus 14 801.86 euro suuruse nõude täitmiseks 5112.93 eurot, on võlgnevuse täitmine toimunud terves ulatuses. Kohtutäituri tasu suurus kujunes KTS § 35 lõike 2 punkti 7 alusel. Esimese astme kohtu otsus
4.Pärnu Maakohus rahuldas 03.12.2015 otsusega hagi, tunnistades täitemenetluse täiteasjas nr 175/2010/1077 lubamatuks 1077.53 euro osas. Samuti tühistas maakohus kinnistu asukohaga XXX 10.06.2014 alanud enampakkumise, vabastas vara aresti alt ja kustutas kostja poolt kinnisasjale seatud keelumärked.
Tsiviilasjas nr 2-10-26803 kinnitati sissenõudja ja võlgniku kompromiss, mille punkti 2 kohaselt kohustus hageja võlgnikuna tasuma sissenõudjale 5112.93 eurot. Nimetatu kohase täitmise järgselt kohustus sissenõudja kinnitama, et tal puuduvad nõuded hageja vastu. Seega vähendas sissenõudja kompromissi korras esialgset võlasummat rohkem kui poole võrra. Hageja tasus sissenõudjale vastavalt kompromissile 5112.93 eurot. Kõik maksed teostati vastavalt kompromissis kokkulepitud maksegraafikule.
Maakohus nõustus hageja selgitusega, et vastavalt kompromissile oli võlgnevuse kogusumma 5112.93 eurot juhul, kui hageja täidab kompromissi kohaselt. Hageja täitis kompromissi kohaselt, mistõttu tema suhtes ei rakendunud kompromissi punkt 1 ning kohtutäituri tasu arvestamise aluseks tuli lugeda kohtu poolt kinnitatud kompromissi punktis 2 sätestatud summa. Kohtule jäi arusaamatuks kostja käsitlus sellest, justkui ei oleks kompromissi tulemusel hageja võlgnevust vähendatud.
Kohtutäituri tasu suurus ei ole kujunenud KTS § 35 lõike 2 punkti 7 alusel. Nimetatud sätte alusel oleks saanud kohtutäituri tasu arvestada vaid juhul, kui sissenõudja ei oleks kompromissiga olulisel määral vähendanud sissenõutavat summat.
Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-6972 27.11.2014 tehtud määruse põhjenduste alusel asus maakohus seisukohale, et toona kehtinud põhimõtteid tuleb
rakendada ka praegu kehtiva KTS-i korral ning seega on tulenevalt kehtiva KTS § 28 lõikest 2 kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. KTS § 31 kohaselt teeb kohtutäitur tasu sissenõudmiseks otsuse. KTS § 32 lõike 5 alusel, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga, so käesoleval juhul kompromissi punktis 2 kokkulepitud 5112.93 eurolt. Hageja on eelnevast tulenevalt arvutanud tasumisele kuuluva summa ning tasunud täiturile täitetasudena kokku 584.59 eurot. On oluline, et hagejale ei ole kätte toimetatud vaidlusalust täituritasu otsust. Seega tuvastas kohus, et kostjal puudub hageja vastu tasu nõue ja täitemenetlus tuleb tunnistada lubamatuks. Apellatsioonkaebus
9.Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Maakohus jättis apellandi poolt esitatud asjaolud arvestamata või on arvestanud neid ebaõigesti, mis on viinud sisuliselt ebaõigete järelduste tegemiseni. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole apellandi seisukohad asjakohased ja rikkus sellega TsMS § 436 lõikest 1 tulenevat põhjendamise kohustust.
10.Asjakohane ei ole maakohtu viide Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2014 määrusele, kuna antud lahend käsitleb nõude aegumise korral täitekulude sissenõudmist (nõude täitmist ei toimunud üldse), mitte võlgnevuse tasumisega kaasnevate kulude sissenõudmist.
11.Olulise asjaoluna on maakohus toonud välja, et täiteasjas nr 175/2010/1077 ei ole hagejale täituritasu otsust kätte toimetatud. Antud väide jääb apellandile arusaamatuks. Hageja ei ole selles osas ühtegi pretensiooni esitanud. Maakohus rikkus sellega TsMS §-st 439 tulenevat keeldu ületada nõude piire.
12.KTS ega täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe ette võimalust võlgnikul mitte tasuda täitekulusid (sh kohtutäituri tasu) juhul, kui sissenõudja esitab võlgnikuga sõlmitud kompromissi alusel kohtutäiturile menetluse lõpetamise avalduse (Riigikohtu 13.10.2009 otsus nr 3-2-1-88-09, punkt 9). Võlgnevuse täitmine on toimunud hageja poolt täitemenetluse tulemusel. Alles peale täitemenetluse algatamist esitas võlgnik vastuväite, mis seisnes kohtusse täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamises. Seega on toimunud nõude rahuldamine osaliselt rahaliselt ning osaliselt kompromissiga täitemenetluse kestel ning tulemusel.
13.Kohtutäitur on teinud täitemenetluse läbiviimisel hulgaliselt täitetoiminguid, sh täitemenetluse algatamine, täitmisteate kättetoimetamine koos lisadega võlgnikule, vajalike päringute teostamine, kinnisasjale keelumärke seadmine, kinnisasja ja selle päraldiste seisukorra tuvastamine vara asukohas koos fotode tegemisega, kinnisasja väärtuse väljaselgitamine, kinnisasja arestimine, kinnisasja arestimise akti kättetoimetamine täitemenetluse osapooltele, kinnisasja enampakkumise korraldamine, mille tulemusel on toimunud nõude rahuldamine terves ulatuses.
14.Kohtutäitur ei nõustu, et tema poolt on toimunud võlgnevuse sissenõudmine osaliselt ning et kohaldamisele kuulub KTS § 32 lõige 5. Täiteavalduse alusel oli sissenõudja nõue täitemenetluse algatamisel 14 801.36 eurot. Pärnu Maakohtu 29.08.2013
määrusega nr 2-10-26803 kinnitati osapoolte vaheline kompromiss, milles lepiti kokku, et võlgniku võlanõue on kokku 12 132.28 eurot. Ühtlasi leppisid osapooled kokku, millistel tingimustel peab võlgnik võlgnevuse likvideerima ning milliste tingimuste täitmisel loeb sissenõudja võlgnevuse enda ees täidetuks. Seega on ekslik hageja seisukoht, et tema võlgnevus oli 5112.93 eurot. Täitemenetlust nr 175/2010/1077 ei ole tänaseni tunnistatud lubamatuks ning võlgniku poolt on toimunud osapoolte vahel sõlmitud kokkuleppe alusel kohustuse täitmine summas 14 801.36 eurot.
15.Kohtutäituril tekib õigus saada tasu ka juhul, mil sundtäitmisele esitatud nõue pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule rahuldatakse ilma kohtutäituri otsese tegevuseta, nt kui võlgnik või kolmas isik maksab võla otse sissenõudjale, samuti ka juhul, mil sissenõudja esitab pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäiturile avalduse täitemenetlus lõpetada. TMS § 48 punktis 1 on antud sissenõudjale õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist olenemata põhjustest. Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kohtu nõudmisel esitatud täiendavate seisukohtadega, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks suuremas summas kui 1075.48 eurot, ja osas, milles maakohus tühistas samas täitemenetluses alanud kinnistu nr XXXXXXX enampakkumise, vabastas aresti alt võlgniku vara ja kustutas täituri poolt varale seatud keelumärked. Tühistatud ulatuses rikkus maakohus hagi rahuldamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus saab 1075.48 eurot ületavas osas, so 2.05 euro osas, teha uue otsuse ja jätta hagi osaliselt rahuldamata. Enampakkumise tühistamise, võlgniku vara aresti alt vabastamise ja kohtutäituri poolt võlgniku varale seatud keelumärgete osas tuleb jätta hagi läbi vaatamata. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud, samuti jaotab apellatsiooniastme menetlusega seotud kulud.
18.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsioonis mh veel lahendamata taotlused. Apellatsioonimenetluses on lahendamata apellandi taotlused võtta täiendavate tõenditena vastu AP allkirja leht (esitatud kaebuses), kohtutäituri 01.04.2010 tasu otsus ja sissenõudja 23.12.2013 e-kiri (esitatud 01.08.2016; t II kd lk 84-88) ning 23.04.2010 täituri e-kiri võlgnikule ja 28.05.2010 võlgniku e-kiri täiturile (esitatud 10.08.2016; samas lk 97-100). Allkirja lehe esitamisega soovib apellant lükata sellega ümber maakohtu otsuse põhjendustes sisalduva väite, et vaidlusaluses täitemenetluses ei olnud võlgnikule kätte toimetatud täituri tasu otsust. 01.04.2010 tasu otsuse esitamist nõudis ringkonnakohus 01.07.2016 määruses. 23.12.2013 ekirjaga soovib apellant tõendada, et sissenõudja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. 23.04.2010 ja 28.05.2010 e-kirjadega soovib tõendada, et nõude täitmine toimus peale vabatahtliku täitmise tähtaega ja otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel.
19.Kolleegium on seisukohal, et apellandi taotluste (va 01.04.2010 tasu otsuse osas) rahuldamiseks alus puudub. Alused apellatsioonimenetluses täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks on reguleeritud TsMS §-s 652. Käesoleval juhul saaks kohaldamisele tulla nimetatud sätte lõike 3 punkt 2, mille kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või asi sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et väite selle kohta, et hagejale ei ole vaidlusalust tasu otsust kätte toimetatud, tõi hageja maakohtus välja 09.11.2015 menetlusdokumendis (t II kd lk 46-49). Eelnevalt oli maakohus teinud teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäevana 20.11.2015. Seega oli kostjal võimalik maakohtus hageja väitele vastu vaielda ja selle kohta ka vajadusel tõendit esitada. Mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei saanud täiendavat tõendit maakohtus esitada, taotlusest ei nähtu. Lisaks on poolte täiendavate selgitustega tutvumise järgselt kolleegiumile üheselt arusaadav, et poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et vaidlusaluse tasu otsuse on võlgnik kätte saanud kas siis aprillis või mais 2010. Seega on kolleegiumi jaoks saadud vastus küsimusele, kas täituri tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja tõendite kogumiseks selle asjaolu kohta TsMS § 238 lõike 1 punkti 2 alusel alust ei ole.
20.Küll aga võtab kolleegium tsiviilasja materjalide juurde täiendavate dokumentaalsete tõenditena ringkonnakohtu ettepanekul apellandi poolt 01.08.2016 esitatud vaidlusaluse 01.04.2010 tasu otsuse. 01.07.2016 määruses selgitas kohus, et tsiviilasja materjalidega tutvudes ilmnes, et asja materjalidesse ei ole esitatud vaidlustatud tasu otsust. Täitur on tsiviilasja menetluses toonud kahel korral esile, et koostas tasu otsuse 07.05.2015 (t II kd lk 10 kostja vastus, t II kd lk 61 apellatsioonkaebus). Samas on ta apellatsioonimenetluses väitnud ja esitanud tõendi, et tasu otsus toimetati võlgnikule kätte juba 24.04.2010 (t II kd lk 63, 65). TMS § 2 lõike 1 punkti 16 järgi saab täitedokumendiks täituritasu ja muude täitekulude osas olla kohtutäituri tasu otsus, milline vastab kohtutäituri seaduse (KTS) § 31 nõuetele. Ringkonnakohtule avaldatu kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et kohtutäitur sundtäidab oma 01.04.2010 tasu otsust.
21.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt tuleb konkreetses täiteasjas lähtuda võlgniku poolt tasumisele kuuluva kohtutäituri lõpliku põhitasu suuruse arvestamisel KTS § 32 lõikest 5. Kuigi rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kätte toimetamisega võlgnikule (KTS § 35 lõige 2), sõltub tasu suurus nõude suurusest ja võib täitemenetluse kestel muutuda. Võlgnikult sissenõutava põhitasu lõplik suurus võib sõltuda sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita. Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lõikes 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada võlgnikult põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Riigikohus on leidnud, et kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril siiski õigus tasu saada.
22.Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja pidi täiteasjas nr 175/2010/1077 apellandile täitekulud tasuma. Küsimus on selles, kas esmase 01.04.2010 põhitasu otsuse asemel tulnuks teha uus põhitasu otsus KTS § 32 lõike 5 alusel peale seda, kui
menetlusosalised olid täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtumenetluses leppinud kokku tingimused, mille täitmisel loetakse sundtäidetav nõue täidetuks 14 801.36 euro asemel 5122.93 euro tasumise korral ning võlgnik kompromissi kohaselt täitis.
23.Maakohus jõudis järeldusele, et sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud kompromissiga vähendati algset nõuet 5112.93 euroni ja seega oli hageja õigesti arvutanud tema kui võlgniku poolt tasumisele kuuluvat täituritasu nimelt selle summa pealt. Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Käesolevas asjas on vaidluse all võlgnikult sissenõutav täituri tasu. Tsiviilasja materjalidega ei ole kooskõlas apellandi seisukoht, et täitmisele kuuluvaks võlasummaks oli vastavalt kompromissile 12 132.28 eurot. Kompromissiga võlgnik ja sissenõudja leppisid kokku ning sissenõudja kinnitas, et 5112.93 euro tasumisega sissenõudjale loeb viimane oma nõuded võlgniku ja kolmanda isiku vastu täidetuks. Sellega nad sisuliselt vähendasid sissenõutavat võlasummat. Sanktsioonina nimetatud kokkuleppe rikkumise puhuks lepiti täiendavalt kokku, et juhul kui hageja ei tasu 5112.93 eurot nõuetekohaselt, on võlgnetavaks summaks 12 132.28 eurot. Kuivõrd võlgnik kokkulepet ei rikkunud, siis sanktsiooni ei rakendatud ja summa 12 132.28 eurot sissenõutavaks ei muutunud.
24.Maakohus on aga jätnud otsuses kontrollimata hageja poolt tasutud täitekulu 584.59 euro arvutuskäigu. Kohtutäituri kogu põhitasu (täismäär) täitmisele esitatud nõudelt (14 801.36 eurot) oleks KTS § 35 lõike 2 punkti 7 alusel olnud 9,25% nõudest ehk 1369.13 eurot (käibemaksuga 1642.95 eurot). KTS § 32 lõike 5 järgi tuleb arvutada, millises ulatuses õnnestus rahuldada sissenõudja nõue. Kompromissist nähtuvalt õnnestus rahuldada 34,54% (5112.93/14 801.36 × 100). KTS § 32 lõike 5 alusel tohib kohtutäitur nõude osalise rahuldamise korral põhitasu saada sama suhtega, kui rahuldati nõue, st 34,54% 1369.13 eurost. Seega oleks kohtutäituril KTS § 32 lõike 5 alusel õigus saada kohtutäituri põhitasu 472.90 eurot (käibemaksuga 567.48 eurot) ja KTS § 34 alusel täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot (käibemaksuga 19.16 eurot), kokku 488.87 eurot (käibemaksuga 586.64 eurot).
25.Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 584.59 eurot (I kd lk 128). Seega on hageja tasunud 2.05 eurot seaduses ettenähtust vähem (586.64–584.59). Hageja on ekslikult võtnud aluseks tasutud võlanõudena 5122.93 eurot kompromissis märgitud 5112.93 euro asemel, mistõttu leidis, et algsest nõudest rahuldati 34,61% (I kd lk 131). Samuti arvestas hageja täitemenetluse alustamise tasu 15.97 eurot, jättes sellele ekslikult lisamata käibemaksu (KTS § 34 ja § 32 lõige 3).
26.Maakohtu otsuse põhjendustest tuleb jätta välja lause „Muuhulgas on oluline, et hagejale ei ole kätte toimetatud kohtutäituri tasu otsust täiteasjas 175/2010/1077“. Iseenesest ei ole õige apellandi väide, et hageja ei vaidlustanud maakohtus täituri tasu otsuse kättetoimetamist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tegi seda 09.11.2015 menetlusdokumendis (t II kd lk 48). Ringkonnakohtu menetluses on hageja oma seisukohta täpsustanud ning pooltel puudub vaidlus, et 2010.a võlgnik täituritasu otsuse siiski kätte sai. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei ole täpsel kättetoimetamise kuupäeval määravat tähtsust ja maakohtu ebaõige hinnang väidetava kostjapoolse rikkumise kohta ning selle märkimine otsuse põhjendustes iseenesest ei viinud ebaõige lahendini. Käesoleva asja õige lahendamise seisukohalt on määrav sissenõudja nõude lõpliku suuruse tuvastamine ja selle alusel täituritasude arvestamine.
27.Apellandi viidatud Riigikohtu 13.10.2009 otsuse nr 3-2-1-88-09 punkti 9 kohaselt ei ole võlgnikul õigust keelduda täitekulude tasumisest juhul, kui sissenõudja ja võlgnik sõlmivad kompromissi. Antud juhul ei ole hageja keeldunud täitekulude tasumisest, vaid soovis tunnistada sundtäitmise lubamatuks osas, mis ületab tema hinnangul KTS-i alusel põhjendatud ametitoimingute eest võetavat tasu.
28.Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsioonis lisaks täitemenetluses nr 175/2010/1077 kohtutäituri tasu osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele tühistanud samas täitemenetluses 10.06.2014 alanud kinnistu nr XXXXXXX enampakkumise, vabastanud aresti alt võlgniku vara ja kustutanud täituri poolt seatud keelumärked. Kuigi apellatsioonkaebus nende nõuete rahuldamise ebaõigsuse kohta iseseisvaid põhjendusi ei sisalda, on ringkonnakohus seisukohal, et selles osas tuleb otsus tühistada sõltumata kaebuse põhjendustest TsMS § 656 lõike 3 alusel. Nimetatud nõuded tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 13 alusel. Hageja on nõuete esitamisel lähtunud TMS § 48 lõike 1 punktist 4 ja § 49 lõikest 1. Nimetatud sätted reguleerivad kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamise aluseid ja lõpetamise tagajärgi. TMS § 50 reguleerib täitemenetluse lõpetamise korda ja selle lõike 1 kohaselt on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses. Vara aresti alt vabastamine ja registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks esitamine on kohtutäituri, mitte kohtu pädevuses (TMS § 49 lõige 1). Käesolevas asjas tekkis maakohtu otsusega olukord, kus täitemenetlus on lõpetamata, kuid kohtutäiturist möödaminnes võivad realiseeruda täitemenetluse lõpetamise tagajärjed. Selline ei ole TMS-i regulatsiooni mõte. Kohtutäituri tegevuse/tegevusetuse peale täitemenetluse lõpetamisel/lõpetamata jätmisel on võlgnikul õigus esitada kaebus TMS § 218 ettenähtud korras.
29.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise ja hagi osalise rahuldamise ning osaliselt läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetlustega seotud menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja taotlused apellatsiooniastmes riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks lahendas ringkonnakohus 29.08.2016 määrusega, määrates tasu suuruseks 336 eurot. Vastavalt maakohtu 26.06.2014 määrusele (t I kd lk 105-107) tuleb hagejal hüvitada 50% tema esindamise tasust ühekordse maksena. Seega tuleb hagejalt riigituludesse mõista käesoleva otsusega välja TsMS § 179 lõike 1 alusel 168 eurot. Sama sätte lõigete 5 ja 9 alusel tuleb lahend täita 15 päeva jooksul arvates selle jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 442 lõike 5 alusel tuleb kohtuotsuse resolutsioonis võtta seisukoht rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimustes. Vastavalt Pärnu Maakohtu 16.06.2014 määrusele (t I kd lk 58) kehtib hagi tagamise abinõuna rakendatud täitemenetluse nr 175/2010/1077 peatamine kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.