Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(4)

2-14-58677

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu kohustuse puudumise tuvastamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-0615303 mõisteti M M Maksim Lonski kasuks summas 38 952 krooni või 2 489,49 eurot. Viru Maakohtu 12. septembri 2008 kohtumäärusega on parandatud Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 kohtuotsuse resolutiivosa, milles mõisteti M M välja kuriteoga tekitatud kahju AS Eesti Energomontaaž kasuks summas 38 952 krooni või 2 489,49 eurot. Kohtutäituri Andrei Krek menetluses on täiteasi nr 169/2009/27, mis on algatatud AS Eesti Energomontaaž avalduse ja eelnimetatud kohtulahendite alusel. Eelnimetatud kohtuotsusest üheselt tuleneb, et maakohus ekslikult mõistis M M välja eeltoodud rahasumma AS Eesti Energomontaaž kasuks. Kohus ei ole tunnistanud M M süüdi episoodis, kus AS Eesti Energomontaaž oleks tekitatud varaline kahju. Veelgi enam, selles kuriteo episoodis M M ei olnud süüdistus esitatudki. M M oli süüdi tunnistatud teistes kuriteo episoodides, mis ei ole seotud AS-ga Eesti Energomontaaž. AS Eesti Energomontaaž seotud episoodis tunnistati süüdi teised isikud, kes olid kohustatud ülal märgitud kahju hüvitama. Seda on kohtuotsusest näha. Sel moel AS-l Eesti Energomontaaž ei olnud faktilist alust esitada avaldus kohtutäiturile M M suhtes täitemenetluse algatamiseks, kuna kohtuotsuse alusel ta ei olnud tunnistatud süüdi AS Eesti Energomontaaž suhtes kuriteo toimepanemises. Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus ei rahuldanud advokaadi kaebust kohtuotsuses paranduste tegemiseks põhjusel, et kohus ei saa muuta jõustunud otsust. Hageja palub tuvastada, et Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 13. novembri 2008 kohtumääruse alusel, millised on tehtud kriminaalasjas nr 1-06-15303, M M ei tekkinud kohustust tasuda AS-le Eesti Energomontaaž varaline kahju summas 38 952 krooni või 2 489,49 eurot ning tunnistada lubamatuks täitemenetluses nr 169/2009/27 AS Eesti Energomontaaž avalduse alusel alustatud sundtäitmine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus tuvastas, et hageja on esitanud nii tuvastushagi TsMS § 368 lg 1 alusel kui ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 221 järgi. Hageja palub tuvastada, et Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 kohtuotsuse ja Viru Maakohtu 13. novembri 2008 kohtumääruse alusel, millised on tehtud kriminaalasjas nr 1-06-15303, M M ei tekkinud kohustust tasuda AS-le Eesti Energomontaaž varaline kahju summas 38 952 krooni või 2 489,49 eurot. 2(4)

2-14-58677 Kohus tuvastas, et Viru Maakohus mõistis 04. märtsi 2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-0615303 hagejalt välja Maksim Lonski kasuks summas 38 952 krooni või 2 489,49 eurot (t.l.-15). Viru Maakohtu 13. novembri 2008 kohtumäärusega on parandatud Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 kohtuotsuse resolutiivosa, milles mõisteti hagejalt välja kuriteoga tekitatud kahju AS Eesti Energomontaaž kasuks summas 38 952 krooni või 2 489,49 eurot (t.l.-37). Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 20. juunil 2008. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et tuvastushagiga ei saa asuda muutma või täiendama jõustunud kohtuotsuse, käesoleval juhul Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-06-15303, resolutsiooni. Hageja palub tunnistada lubamatuks täitemenetluses nr 169/2009/27 AS Eesti Energomontaaž avalduse alusel alustatud sundtäitmine, kuna hagejal ei ole Viru Maakohtu 04.märtsi 2008 kohtuotsuse alusel tekkinud kohustust tasuda AS-le Eesti Energomontaaž 38 952 krooni või 2 489,49 eurot. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. See tähendab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 p. 9 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga võib võlgnik pärast täitemenetluse alustamist esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid võlausaldaja nõudele, mille kohta on olemas täitedokument, sh jõustunud kohtulahend. Sellise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 teise lause järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine /.../Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Viru Maakohtu 04. märtsi 2008 otsus kriminaalasjas nr 106-15303, mis on jõustunud. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus on perspektiivitu, sest puuduvad alused kohustuse puudumise tuvastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. 3(4)

2-14-58677 TsMS § 372 lg 4 ja lg 6 kohaselt, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja tagastab hagi koos lisadega hagejale. Menetlusabi taotlus Hageja esitas koos hagiavaldusega menetlusabi taotluse, milles palub vabastada hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kuna kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei ole hageja menetluses osalemine edukas. Et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole hagejal kohustust riigilõivu tasuda, ei ole menetlusabi andmine (riigilõivu tasumisest vabastamine hagiavalduse esitamisel) hagejale vajalik. Kohus jätab hageja menetlusabi taotluse rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.