Kostja O.H (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX e-post: XXX; XXX) Kostja J.A (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson (e-post XXX) Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-1900 menetlus ning kinnitada C.D, O.H ja J.A vahel 21.04.2026 sõlmitud kompromiss tingimustel:
1.1.C.D ja J.A lepivad kokku, et J.A annab endale kuuluva kinnistu (registriosa nr 212241), katastriüksuse aadressidega XXX, 703/1096 suuruse mõttelise osa omandi üle C.D-le . Eelmises lauses nimetatud mõtteline osa peab olema vaba koormatistest ja kolmandate isikute õigustest. C.D ja J.A käsitavad eelnevat asjaõiguslepinguna (kaasomand lõpetatakse ning ainuomanikuks saab C.D).
O.H ja J.A kohustuvad andma tahteavaldused, et kustutada kinnistusraamatust kinnistu (registriosa nr 212241), katastriüksuse aadressidega XXX /, XXX, 703/1096 suuruse mõttelise osa omanikuna J.A (isikukood XXX) ning kanda kinnistu (registriosa nr 212241) II jakku ainuomanikuna C.D (isikukood XXX).
1.3.C.D kohustub tasuma O.H-le ja J.A-le solidaarselt 9500 eurot, kandes selle J.A arvelduskontole nr XXX hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast p-s 1.2
nimetatud kannete tegemist. Summa tasumisega J.A arvelduskontole loetakse C.D kohustused täidetuks nii O.H-le kui ka J.A suhtes.
1.4.C.D, O.H ja J.A kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mistahes nõuded ja pretensioonid, mis seostuvalt hagi aluseks olevate asjaoludega, välja arvatud käesolevast kompromissist tulenevad nõuded. Ühtlasi loobuvad C.D, O.H ja J.A teineteise suhtes kõikidest nõuetest ja pretensioonidest, mis seostuvad hagi aluseks olevate asjaoludega ning mis ei tulene käesolevast kompromissist.
1.5.Menetluskulud jäävad C.D , O.H ja J.A endi kanda.
1.6.C.D, O.H ja J.A soovivad lühendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg 4 järgi kompromissi kinnitamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigust ühe päevani.
1.7.Pooled paluvad tagastada C.D-le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 332 eurot 50 senti C.D arvelduskontole nr XXX.
2.Rahuldada C.D 21.04.2026 taotlus tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 332 eurot 50 senti. Kanda pärast käesoleva määruse jõustumist 332 eurot 50 senti C.D arvelduskontole nr XXX selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasja nr 2-25-1900“.
3.Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 ja § 661 lg 1 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 4 ja pooltevahelise kompromissi kohaselt üks päev alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.D (hageja) esitas 04.02.2025 hagi O.H (kostja I) ja J.A (J.A) (kostja II) vastu tahteavalduste asendamiseks.nHagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja kostja I kaasomandis kinnisasi asukohaga XXX registriosa nr 212241. Kostja II on omanikuna sisse kantud 2. oktoobril 2009 kostja I ja kostja II vahel 30. septembril 2009 sõlmitud müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Müügilepinguga müüs kostja I kostjale II 703/1096 suuruse mõttelise osa kinnistust XXX, mille aadress on täna XXX. Müügilepingus oli märgitud ostuhinnaks 120 000 krooni s.o 7660 eurot 40 senti, seega on tegemist tasulise võõrandamise lepinguga. Vaatamata sellele, et kostja I võõrandas talle kuuluva kinnistu mõttelise osa kolmandale isikule, ei ole kostja I ega kostja II teavitanud hagejat ostueesõiguse teostamise võimalusest. Hageja sai müügilepingu sisust ise teada alles 30. augustil 2024. Hageja tegi 26. septembril 2024 notariaalselt tõestatud ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostja II teavitas 12. novembril 2024 hagejat, et ta ei nõustu ostueesõiguse avaldusega, kuivõrd ta on korduvalt hagejat müügist teavitanud. Kuivõrd kostjad ei ole valmis kohtuväliselt hageja ostueesõiguse avaldust tunnustama, pöördub hageja kohtusse kostjate tahteavalduse asendamise nõudega.
2
2.Tartu Maakohus jättis 25.02.2025 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja 14 päeva hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses hagi hinna märkimiseks ja vastavalt hagihinnale riigilõivu tasumiseks.
2.1.Hageja esitas 24.03.2025 täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduses on hageja märkinud hagihinnaks 7669 eurot 40 senti, millelt tuleb tasuda riigilõivu 665 eurot. Hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud.
2.2.Tartu Maakohus jättis 03.04.2025 määrusega hageja hagi teistkordselt käiguta hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduses hagi hinna märkimiseks ning tõendite esitamiseks hagis märgitud kinnistu väärtuse kohta, mille suhtes hageja taotleb ostueesõiguse tunnustamist.
2.4.Tartu Maakohus võttis 22.07.2025 määrusega hagi menetlusse. Kohus andis kostjatele tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus andis 27.08.2025 pooltele teada, et kohtukoosseis on muutunud ja alates 26.08.2025 menetleb asja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtunik Susann Liin. Kostjad esitasid 18.09.2025 hagile kirjaliku vastuse.
3.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 11.03.2026 kohtuistungi. Kohus leppis pooltega kohtuistungil kokku, et annab pooltele kompromissiläbirääkimisteks tähtaja kuni 13.04.2026. Pooled palusid tähtaega pikendada kuni 21.04.2026. Pooled esitasid kohtule 21.04.2026 kompromissilepingu, mille palusid kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Hageja esitas taotluse tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus leiab, et poolte allkirjastatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetada.
6.Pooled on allkirjastatud kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest TsMS § 432 mõttes. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
7.Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuivõrd menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamisega, jätab kohus tunnistajate ülekuulamise ja poolte vande all ülekuulamise taotlused läbi vaatamata.
8.Hageja on esitanud kompromissilepingus taotluse tagastada talle kompromissi sõlmimise tõttu pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on hagiavalduse esitamisel
3
tasunud riigilõivu 665 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt ja tagastab talle 332 eurot 50 senti, mis on pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud tagastada pool tasutud riigilõivust C.D arvelduskontole nr XXX. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.