25.november 2014 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
S. T.i hagi B. M.i ja N. L.i vastu kaasomandi lõpetamise ja hüvitise nõudes
Hagihind
5415 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: A. O. Kostja 1: B. M. (IKxxx) Kostja 2 N. L. (IK xxx)
Asja arutamine kohtuistungil
04.11.2013, 26.05.2014, 08. 10. 2014 ja 12.11.2014
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. T.i hagi B. M.i vastu pärandvara jagamise ja hüvitise nõudes.
2.Lõpetada S. T.i ja B. M.i ühisomand korteriomandile asukohaga: xxx Kohtla-Järve, registriosa number 2309907 (katastritunnus 32214:004:0016) ja 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust (suvila) asukohaga: Savi tee 11 Uusküla küla Alajõe vald Ida-Virumaa, registriosa number 2036508 (katastritunnus 12201:001:0339).
3.Müüa B. M.i nimele registreeritud korteriomand asukohaga: xxx Kohtla-Järve, registriosa number 2309907 ja Ljudmilla M.a nimele registreeritud 1⁄2 mõttelist osa kinnistust (suvila) asukohaga: Savi tee 11 Uusküla küla Alajõe vald Ida-Virumaa, registriosa number 2036508 avalikul enampakkumisel. Jagada müügist saadud raha S. T.i ja B. M.i vahel nii, et S. T. saab 1/4 ja B. M. 3/4 müügist saadud rahast.
5.Jätta S. T.i ja B. M.i menetluskulud nende endi kanda;
6.Jätta N. L.i menetluskulud S. T.i kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Hageja S.T. esitas 07.05.2013 hagi B.M.i vastu kaasomandi lõpetamise ja hüvitise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis järgmine vara: 1) Korteriomand asukohaga: xxx Kohtla-Järvel maksumusega 2300 eurot, millest hagejale kuulub 1⁄4; 2) Kinnistu xxx maksumusega 38 000 eurot, millest hagejale kuulub 1/8; 3) Kaks sõiduautot Lada kokku maksumusega 360 eurot, millest hagejale kuulub 1⁄4: Hageja tegi kostjale ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks ja hüvitise maksmiseks hagejale, kuid kostja hagejale ei vastanud. Hageja palus hagis: 1) Lõpetada kaasomand hageja ja kostja vahel korteriomandi asukohaga Olevi tn 19 Kohtla-Järvel (katastrinumbriga 32214:004:0016) ja kinnistu (suvila) asukohaga: Savi tee Uusküla küla Alajõe vald Ida-Virumaal (katastritunnus 12201:001:0339) suhtes; 2) Jätta mõlemad kinnistud kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 5415 eurot; 3) Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.31.10.2013 esitas hageja kohtule taotluse hagiavalduse täpsustamiseks, kuid 04.11.2013 kohtuistungil loobus nimetatud taotlusest (tl 72, 78-80).
3.04.11.2013 kohtuistungil kostja selgitas, et mõlemad sõiduautod on viidud vanaraua kokkuostupunkti. Esimese auto viis ta 6-7 aastat tagasi kui abikaasa veel elas, seega ei saa see olla pärandiks, teise auto andis utiili hiljem ja sai sellest ca 120 eurot, millest ta on nõus hagejale tasuma 1⁄2 ehk 60 eurot, kuid suudab ta seda hagejale tasuda 6 kuu jooksul 10 euro kaupa. Korteriomandi ja teise kinnistu osas pakkus kostja, et need võiks müüa avalikul enampakkumisel. Hageja märkis, et kui kinnistud müüakse enampakkumisel, siis ta soovib hüvitusena 1⁄4 enampakkumise tulemusena saadud müügihinnast, mitte konkreetset summat, mis hagiavalduses on märgitud.
4.26.05.2014 toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et korteril on hoolduskulude võlgnevus enam kui 400 eurot. Kostja pakkus, et on nõus loobuma korteriomandist hageja kasuks, sest raha tal hüvitise tasumiseks ei ole. Hageja taotles kostjana ka N.L.a kaasamist, sest viimane on samuti hagis märgitud Alajõe vallas asuva kinnistu kaasomanik.
5.29.05.2014 esitas hageja hagiavalduse muutmise avalduse. Hagiavalduses esitas järgmise nõude: lõpetada kinnistute kaasomand selliselt, et kaasomandis olevad kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel ja kaasomandiga seotud kohustused jagatakse vastavalt kaasomandi osale ja ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel. Samas avalduses loobus hageja sõiduautode Lada 21099 ja Lada Samara hüvituse nõudest (tl 104-106).
6.Viru Maakohtu 02.06.2014 määrusega kaasati menetlusse kostjana N. L. (tl 107-110).
7.08.10.2014 toimunud kohtuistungil vaidles N.L. hagile vastu. Vastuse kohaselt hageja võib oma osa kinnistust maha müüa. N.L. ei ole nõus kinnistu enampakkumisel müümisega. Tegemist on suvilaga ja hagejal on võimalik seda soovi korral suvilana kasutada, sest hoonel on eraldi sissepääs. Kostja B.M.i seletuste kohaselt on korteriomandi võlgnevus ca 500 eurot ja ta ei usu, et seda korterit enampakkumisel ka 200 euro eest müüa õnnestuks. Hageja esindaja kinnitas, et korteril on võlgnevus tänase päeva seisuga 500 eurot. Menetlusosalised leidsid, et paikvaatluse tegemine kinnistutel kohtu poolt ei oleks kaasomandi lõpetamiseks tulemuslik, sest kinnistuid ehitustehniliselt ja maakorralduslikult jagada ei saa.
8.12.11.2014 toimunud kohtuistungil jäid menetlusosalised varasemale seisukohale.
II KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et
10.Hagi ese: hagi ese on menetluse käigus muutunud ja hageja viimaseks nõudeks jäi: lõpetada kinnistute, korteriomandi asukohaga: Olevi tn 19 Kohtla-Järvel (katastrinumbriga 32214:004:0016) ja kinnistu (suvila) asukohaga: xxx Ida-Virumaal (katastritunnus 12201:001:0339), kaasomand selliselt, et kaasomandis olevat kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel ja kaasomandiga seotud kohustused jagatakse vastavalt kaasomandi osale ja ülejäänud raha jagatakse kaasomanike vahel. Ülejäänud kaasomandiks oleva vara (sõiduautod Lada) osas kaasomandi lõpetamise ja hüvituse nõudest hageja loobus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist 18.05.2011 surnud Ljudmilla M.a pärandvara osalise jagamise nõudega. Pärimisseaduse § 152 lg.1 kohaselt pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui pärimisseaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks , millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärimisseaduse § 152 lg.2 kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel.
11.Hageja ja kostja B.M. pärisid kumbki 1⁄2 L.M.i pärandvarast. Pärandvaraks on:
1.pärandajale kuuluv osa abikaasade L.M.a ja B.M.i ühisomandis olevast korterist asukohaga korter xxx Järve linnaosas Kohtla-Järve linnas;
2.pärandajale kuuluv osa abikaasade L.M.a ja B.M.i ühisomandis olevast mõttelisest osast suuruses 1⁄2 kinnistust nimetusega Anna, asukohaga: xxx;
3.pärandajale kuuluv osa abikaasade L.M.a ja B.M.i ühisomandis olevast sõidukist Lada Samara 21099 ja Lada 112;
4.pärandajale kuuluv osa abikaasade L.M.a ja B.M.i ühisomandis olevast rahalistest hoiustest (nimetatud osas pärandvara jagamise nõuet ei esitatud). Hageja loobus kohtuistungil pärandajale kuulunud osast abikaasade L.M.a ja B.M.i ühisomandis olnud sõidukite Lada Samara 21099 ja Lada 112 jagamise nõudest ning hüvitise nõudest; Hageja S. T. ja kostja B. M. mõistavad pärimisasja lahendamise järel tekkinud olukorda nii, et xxx asuv korteriomand ja 1/2 suurune mõtteline xxx osa x asuvast kinnisasjast on nende kaasomand. Tegelikult tekkis PärS § 147 kohaselt pärimisel pärijate ühisomand. Kuna erinevus ühisomandi ja kaasomandi vahel on sellises olukorras tavainimestele raskesti mõistetav (pärijate osad pärandis on ju kindlaks määratud) ning menetlusosaliste tegelik tahe on üheselt mõistetav, käsitleb kohus hageja nõuet ühisomandi lõpetamise nõudena.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja B.M.i ühisomandis on korteriomand asukohaga xxx(registriosa number 2309907). Hageja ja kostja B.M.i omavahelistes suhetes tuleb hageja osa suuruseks lugeda 1/4 ja B.M.i osa suuruseks 3/4; 2) hageja, kostja B.M.i ja kostja N.L.i ühises omandis on kinnistu (suvila) asukohaga xxx(registriosa number 2036508). Sellest 1/2 suurune mõtteline osa kuulub N.L.ile ning 1/2 suurune mõtteline osa on hageja ja B.M.i ühisomandis. Hageja ja B.M.i omavahelistes suhetes tuleb hageja osa suuruseks lugeda 1/4 kaasomandiosast ehk 1/8 kogu kinnisasjast ja B.M.i osa suuruseks 3/4 kaasomandiosast ehk 3/8 kogu kinnisasjast. Kinnistu väärtus võib olla 38 000 eurot; 3) pärandvaraks olevat korteriomandit kasutab oma elukohana kostja B.M.; 4) korteriomandil on majandamiskulude võlgnevus ca 500 eurot; 5) Alajõe vallas asuvat kinnistut (suvila) kasutab peamiselt kostja N.L.. Nimetatud kinnistut on ehitustehniliselt ja maakorralduslikult võimatu jagada; 6) B.M.i varaline seisund ei võimalda tal hüvitist hagejale maksta; 7) hageja ja kostjad ei saavutanud kokkulepet ühises omandis olevate asjade jagamise viisi suhtes, mis puudutab Alajõe vallas asuvat kinnistut (AÕS § 77 lg.2).
13.Kostjate vastuväited hagile olid järgmised: Kostja B.M. esitas vastuväited hagile üksnes korteriomandi väärtuse osas, leides, et tõenäoliselt jääb korteriomandi väärtus alla 200 euro. Samas ta oli nõus korteriomandist hageja kasuks loobuma, tingimusel, et hageja võtab endale üle ka kohustuse tasuda korteriga seotud võlgnevused. Kostja oli nõus ka korteri enampakkumisel müügiga. Kostja N.L. leidis, et kaasomandi lõpetamine ei ole põhjendatud. Hageja võib jätkuvalt oma osa suvilana kasutada või müüa oma mõttelise osa kaasomandist kolmandatele isikutele. N.L. oleks valmis hageja mõttelise osa omandama 500 euro eest.
14.Pärimisseaduse § 162 lg.3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. AÕS § 76 lg.1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasaomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Kohus saab otsustada vaid sellise asja jagamise viisi, mida hageja on taotlenud. Kohus pakkus menetlusosalistele menetluse kestel võimalust alternatiivsete lahenduste leidmiseks, kuid hageja esitas oma lõpliku seisukoha 29.05.2014 hagi muutmise avalduses ja jäi sellele seisukohale ka menetluse käigus. Kostjad vastuhagi esitada ei soovinud. 14.1 Hageja nõue pärandvara jagamiseks korteriomandi osas. Hageja palus müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja B.M.i vahel. Kostja B.M. oli nõus sellise ühisomandi lõpetamise viisiga, seega selle nõude osas vaidlus puudub ja kohus rahuldab hageja nõude hagis märgitud viisil. 14.2 Hageja nõue pärandvara jagamiseks Alajõe vallas asuva kinnistu (suvila) osas. Hageja palus müüa kinnistu enampakkumisel ning saadud raha jagada omanike vahel vastavalt kaasomaniku osa suurusele. Kostja B.M. oli sellise ühisomandi lõpetamise viisiga nõus. Kostja N.L. vaidles kaasomandi lõpetamisele vastu, kuid ei pidanud vajalikuks vastuhagi esitada. Kostja N.L.i seisukoht oli, et selline kaasomandi lõpetamise viis on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kinnistu eest on kaasomanikest hoolt ja kulusid kandnud üksnes tema, ta kasutab kinnistul asuvat suvilat juba pikemat aega oma peamise elamiskohana ja üksnes talvekuudel elab talle kuuluvas korteris. Ülejäänud kaks omanikku kinnistut ei kasuta, ei hoolda ega tasu sellega seotud kulusid.
15.Tulenevalt asjaolust, et kostja N.L.ile kuuluv 1⁄2 kinnistu mõttelist osa ei kuulu pärandvara hulka ja N.L. ei ole ka L.M.i pärija, tuleb hagi N.L.i vastu jätta rahuldamata.
16.Kohus on seisukohal, et 1⁄2 kinnistust nimetusega Anna, asukohaga: Savi tee 11 Uusküla külas Alajõe vallas on võimalik jagada vaid pärijate S.T.i ja B.M.i vahel. Mõlemad pärijad ei kasuta oma mõttelist osa kinnistust, neil puudub erihuvi nimetatud kinnistu vastu ja mõlemad on nõus, et 1⁄2 kinnistu mõttelist osa müüakse enampakkumisel.
17.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt B.M.i vastu esitatud nõude osas ning sellega seoses tuleb pärandvara jagada järgmiselt: lõpetada S. T.i ja B. M.i ühisomand korteriomandile asukohaga xxx ja 1⁄2 mõttelisele osale kinnistust (suvila) asukohaga Savi tee 11, Uusküla küla, Alajõe vald, Ida-Virumaa, korteriomand ja kinnistu mõtteline osa tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha tuleb jagada hageja ja kostja B.M.i vahel. Hagejal ja kostja B.M.il puudub vaidlus selle osas, kui suured on nende osad omavahelistes suhetes: arvestades sellega, et nii korteriomand kui kinnisasja mõtteline osa olid abikaasade B.M.i ja L.M.a ühisomandis, on hageja osa korteriomandist ja kinnisasja mõttelisest osast 1/4 ja kostja B.M.i osa 3/4. Eeltoodud osades tuleb hageja ja kostja B.M.i vahel jagada ka müügist saadud raha..
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 162 lg.lg.4 tulenevalt jätab kohus S.T.i ja B.M.i menetluskulud poolte endi kanda. B.M. ei vaielnud hagile vastu. Arvestades B.M.i rasket varanduslikku olukorda ja valmisolekut kohtuväliseks lahenduseks, oleks hageja kulude väljamõistmine B.M.ilt tema suhtes ebaõiglane. Seoses hagi rahuldamata jätmisega N.L.i vastu jätab maakohus selles osas menetluskulud TsMS § 162 lg.1 alusel hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.