2-14-14027/17 - Võlaõigus - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Osaühingult PRIIOJA Osaühingu Saku Läte kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing Saku Läte esitas 27.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult PRIIOJA põhivõla summas 55,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,03 eurot ja alates 27.03.2014. a viivise 0,022% põhivõlalt päevas nõudes. Kohus tegi 02.04.2014. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 20.05.2014.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Saku Läte esitas 05.06.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus Osaühingult PRIIOJA hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 55,50 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 13,56 eurot ja alates hagi esitamisest viivise 0,023 % tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. Kohus võttis hagi 28.04.2014. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 02.09.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

2-14-14027 TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid pooled 12.11.2010. a rendi- ja teeninduslepingu, mille alusel andis hageja kostjale üle renditava „Saku Läte“ jahutusseadme ja veepudelid. Hageja kohustus edaspidi kindlustama kostjat veega vastavalt kostja tellimusele. Kostja kohustus maksma hagejale seadmete kasutamise eest renti, samuti tasuma vee eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud seadmete rendi ja vee eest nõuetekohaselt. Kostja tagastas seadmed hagejale 06.05.2011. a. Hageja on kostja võlgnevusega tasaarvestanud seadmete eest lepingu sõlmimisel antud tagatise. Hagi esitamise seisuga on kostjal hagejale tasumata 55,50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja arvutanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 13,56 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 05.06.2014. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõudest. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 05.06.2014. a – 19.11.2014. a eest viiviste suuruseks kokku 2,05 eurot (55,50 eurot x 0,022 % x 168 päeva), mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks kohtuotsusega välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 71,11 eurot, millest moodustab 55,50 eurot põhivõlg ja 15,61 eurot 19.11.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka alates 20.11.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda.

2-14-14027 TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud enda menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku summas 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 95,87 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4, mis nägi ette lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kehtestamise, on Riigikohtu üldkogu kohtumääruse alusel kehtetu alates 26.06.2014. a. Hageja esindaja on esitanud hagejale õigusabi osutamise eest arve summas 95,87 eurot, sh 79,89 eurot tasu õigusabi eest ja 15,98 eurot käibemaks 20 %. Arvel ei ole välja toodud õigusabi osutamise ajakulu ega tasumäära, teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu kohtumenetluses“. Arvestades asjaolusid saab järeldada, et õigusabi on seisnenud hagiavalduse koostamises. Kohtu hinnangul saab arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja tasumäära lugeda tasu 79,89 euro ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab aga, et põhjendatud ei ole hageja taotlus lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaksu hüvitamiseks. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus tegi kindlaks, et hageja Osaühing Saku Läte on registreeritud käibemaksukohuslasena (reg nr EE100448122). hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa mingil põhjusel õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 154,89 eurot, millest moodustab 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 79,89 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik