Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja avaldus Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu esitas kohtule avalduse XXX(isikukood XXX, surnud XXX, viimane elukoht: Tallinn) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. XXXsuri XXX. Tema viimane elukoht asus Tallinnas, Lasnamäe linnaosas. Kõik teadaolevad pärijad esitasid notarile avaldused pärandist loobumiseks. Pärandvara inventuuri viis läbi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Vara, mille arvelt kohustusi rahuldada, teadaolevalt rohkem ei ole ning pärija, Tallinna linn ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga pärija pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas 366,04 eurot. Täitemenetluse registri 09.10.2014 andmetel on võlgniku suhtes hetkel menetluses alljärgnevad täiteasjad: Nr 052/2011/3600 (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 01.12.2011 otsus väärteoasjas nr 11045101 ning täitekulude nõue kokku 38,22 eurot); Nr 052/2011/1286 (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.03.2011 otsus väärteoasjas nr 11007961 ning täitekulude nõue kokku 50,22 eurot); Nr 052/2007/9159 (AS EMT nõue summas 254,11 eurot); Nr 052/2005/965 (Põhja Politseiprefektuuri 07.01.2005 otsus väärteoasjas nr 2315.04.008797002 ning täitekulude nõue kokku 23,49 eurot). Maksu-ja Tolliameti poolt 21.10.2014 väljastatud andmete kohaselt ei olnud võlgnikul maksuvõlgu. Võlgnikul puuduvad kohustused krediidiasutuste ees. Kohustuste suurus kokku: 366,04 eurot. Aruande koostamise seisuga võlgnikul realiseerimisväärtusega vara puudub (v.a. pensionikontol nr XXXXXXXXXXXXXXXX olevad osakud, mille saldo on 72,02 eurot seisuga 30.05.2014). Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgniku omandisse kinnisasju/kinnisvara ei kuulu. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi, ega aktsiaid äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti 9.10.2014 vastuse kohaselt võlgniku nimele või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXX, saldo on 0,00 eurot seisuga 20.10.2014; AS-is Swedbank omab võlgnik arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXXX, mille saldo on seisuga 20.10.2014 0,00 eurot. Võlgnikule kuulub AS Eesti Väärtpaberikeskuses registreeritud pensionikonto nr XXXXXXXXXXXXXXXX. Kontol on 79.246 SEB Konservatiivse Pensionifondi osakut, osaku puhasväärtus 0,90884 eurot. Saldo kokku moodustub summas 72,02 eurot. Kõige üldisemas mõttes võlgnik ei ole teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Pangakontodel tehingud viimase kolme aasta jooksul puudusid. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgniku pärandvarast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on elu jooksul peamiselt väärtegude eest saadud trahvidest ja muudest täitedokumentidest tekkinud kohustused, mille täitmiseks võlgnikul vara puudub. Seega igasugune pärandvara, mille arvel oleks võimalik täita võlausaldajate nõudeid ning katta pankrotimenetluse kulusid, sisuliselt puudub. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Kuna täielikult puudub pärandvara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud pärija või keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks

pidada 2000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada XXX(isikukood XXX, surnud XXX) pärandvara pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pärandvara pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ning ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht ca 366,04 eurot ja vara puudub. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 997,50 eurot ja kinnitada kuludeks 110 eurot, kokku 1107,50 eurot, millele lisandub käibemaks 221,50 eurot, kokku tasud ja kulud koos käibemaksuga 1329 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, millest tasuda ajutise pankrotihalduri tasu, tuleb ajutise halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.