Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus lõpetas 17. juuni 2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 11. augusti 2014 määrusega saatis tsiviilasja nr. 2-14-17001 maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Kuna võlgnik tunnistas vastuväites nõuet 1(3)

2-14-17001 osaliselt, siis tegi kohtus 24. septembril 2014 selles osas maksekäsu tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 487 lg 11 alusel, milles kohustas võlgnikku maksma Placet Group OÜ-le põhivõlgnevuse 761,54 eurot, avaldaja nõudel kohtu poolt välja arvestatud viivise perioodil 25. aprill 2014 kuni 08. mai 2014 summas 17,06 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 65 eurot. Ülejäänud nõude osas jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 26. septembri 2014 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja oma nõude ülejäänud osas ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis ning riigilõivu tasumiseks. Kohtumäärus on avaldajale kätte toimetatud 20. oktoobril 2014. Avaldaja 14-päevase tähtaja jooksul kohtule hagiavaldust ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus andis avaldajale 14-päevase tähtaja esitada oma nõue koos põhjendustega hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuda riigilõiv. Kohtu nõue toimetati avaldajale kätte 20. oktoobril 2014. Avaldaja seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule ei vastanud ja kohtu nõuet ei täitnud. TsMS §147 lg 5 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohus tuvastas, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja tasunud 03. aprillil 2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Viru Maakohtu 24. septembri 2014 määrusega (maksekäsk) kohustas kohus kostjat maksma hagejale maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitiseks kokku 65 eurot, s.h riigilõiv 45 eurot ja avaldaja menetluskulud 20 eurot. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hagiavalduse esitamisel ülejäänud nõude osas tuleb tasuda riigilõivu täies ulatuses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Lähtuvalt TsMS § § 134 lg 1, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Viru Maakohtu 24. septembri 2014 maksekäsu määruse alusel viiviste ja inkassokulude nõude summas 281,28 eurot osas lahendab kohus asja menetluse jätkamisel hagimenetluses. Seega moodustab hagihind 281,28 eurot. 2(3)

2-14-17001 RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu tasumiseks avaldaja tähtaegselt ei täitnud. Avaldaja ei esitanud kohtu antud tähtaja jooksul nõuetekohast hagiavaldust. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 ja lg 3, hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt, kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses märgitakse tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning lähtuvalt TsMS § 339 lg 1 ja lg 2, kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja, lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument. Kui menetlusdokumendi allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente ning puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ning avaldus ei vasta hagiavalduse vorminõuetele leiab kohus, et avalduse hagimenetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.