Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(7)

Tsiviilasi nr 2-13-41547

2(7)

Tsiviilasi nr 2-13-41547 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.02.2014, kus tunnustati kaks võlanõuet kogusummas 72 701.87 eurot järgmiselt: I järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk Erik Bondaruk nõue summas 45 050 eurot Swedbank aktsiaselts nõue summas 27 651.87 eurot III järk Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata vara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 15.10.2013 määrusega on kohus välja kuulutanud XXX pankroti ja nimetanud pankrotihalduriks Aivar Verro. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.11.2013. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.02.2014, koosolekul tunnustati kaks nõuet kogusummas 72 701.87 eurot. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Erik Bondaruk 45 050 eurot; Swedbank aktsiaselts 27 651.81 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Läbivaatamata hagid puuduvad ning uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud antud menetluses puuduvad. Võlgnikult välja mõistetud ajutise halduri tasu ja kulutused summas 563.63 eurot on tasumata. Pankrotivarasse laekunud 90 euro arvel on võimalik kõnealuste menetluskulude kandmine osaliselt, kuid puudu jääva 473.63 euro katmiseks pankrotivarast ei jätku. 22.10.2014 esitas pankrotihaldur taotluse halduri tasu määramiseks summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60 eurot. Pankrotihaldur on läbi viinud võlausaldajate 3(7)

Tsiviilasi nr 2-13-41547 esimese üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, tutvunud nõuetega, koostanud kohtule ettepaneku toimkonna moodustamata jätmiseks ja pankrotimenetluse raugestamiseks. Lisaks taotles pankrotihaldur anda XXXriigipoolset menetlusabi pankrotihaldur Aivar Verro tasu hüvitamiseks XXXpankrotimenetluses summas 360 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud 1990. aastatel ettevõtluseks võetud laenude tasumiseks piisavate sissetulekute ja vara puudumine. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on Harju Maakohtule koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg-le 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. XXX(pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud 2 võlausaldaja nõudeid kokku 72 701.87 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukoha, et XXX (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on asjaolu, et võlgnikul puudusid piisavad sissetulekud ja vara, et tasuda 1990. aastatel ettevõtluseks võetud laenumakseid. Kohus leiab, et võlgnik ei ole kohustuste võtmisel olnud 4(7)

Tsiviilasi nr 2-13-41547 piisavalt hoolas ega ole maandanud riske juhuks, kui ettevõtlus ebaõnnestub ja võetud laenukohustusi tuleb täitma hakata. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Aivar Verro tuleb vabastada tema kohustustest XXX (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Aivar Verro on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate esimese üldkoosoleku, koostanud kohtule ettepaneku toimkonna moodustamata jätmise osas ja edastanud materjalid, läbi viinud nõuete kaitsmise koosoleku ja tutvunud nõudeavaldustega ning koostanud avalduse pankrotimenetluse raugetamiseks. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks summas 60 eurot. Kohus, tutvunud Aivar Verro poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 300 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

5(7)

Tsiviilasi nr 2-13-41547 tulenevalt eelnevalt välja toodud põhjendustest maksude arvutamisel lisandub pankrotihalduri tasule käibemaks 60 eurot. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXkohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXX kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning usaldusisiku kohustused tuleb panna Jelena Kononova ́le temapoolse nõusoleku alusel. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb Jelena Kononova ́l juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXX, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja

6(7)

Tsiviilasi nr 2-13-41547 tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Erki Markus ́el tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Merike Varusk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.