Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat kohustust, mille kohaselt peab võlgnik mitte varjama saadud tulu ning vara ja viivitamatult andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldaja jaoks ei ole usutav, et olles ühes ettevõttes 15 aastat tööl olnud, ei suuda võlgnik suuremat sissetulekut teenida või tööandja seda maksta. Võlgnik on arvatavasti oma ala spetsialist ning ettevõttes kõrgelt hinnatud, just tema pikaajaliste kogemuste ja lojaalsuse tõttu. Võlgnik ei ole toonud põhjuseid, mis takistaksid tal oma sissetulekute suurendamist või täiendavat oskuste omandamist. Võlgnik on 52-aastane, milline vanus ei ole kindlasti tööalaselt takistuseks. Võlausaldajal on põhjendatud kahtlus, et võlgnik teenib osa sissetulekust varjatult ning mitteametlikult. Asudes tööle uue tööandja juures, ei ole selliste võlausaldajat kahjustavate kokkulepete tegemine eriti lihtne. Lisaks ei nähtu usaldusisiku poolt esitatud 2016. aasta konto väljavõtetest, et võlgnikul oleksid igapäevased kulud eluasemele, toidule või muudele teenustele. Paratamatult tekib kahtlus, et võlgnik varjab lisaks sissetulekutele ka oma väljaminekuid. Võlgnik ei ole toonud mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid info ja tõendite esitamata jätmist. PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste rikkumistega kaasneb võlausaldajatele kahju tekitamine. Seega tugineb võlausaldaja Swedbank AS PankrS § 175 lg-le 2, mis sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. PankrS § 175 lg-le 5 tuginedes võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et tuginedes PankrS § 175 lg-le 5 tuleks lõpetada Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamisest. 17.03.2017 esitas võlgnik Xxxx(pankrotis) omapoolse seisukoha võlausaldaja taotlusele, milles leidis, et võlausaldaja väide, nagu usaldusisik oleks keeldunud jagamast informatsiooni võlgniku tulude ja kulude kohta, ei vasta tõele. Võlgnik selgitas, et ta töötab ettevõttes OÜ Xxxx kauba sisseostjana, valdkonnaks on värskete puu- ja köögiviljade hulgimüük. Töö on küllaltki spetsiifiline ja enamasti töötavad sellel positsioonil firmades just pikaaegse kogemusega inimesed. Kaadri liikuvus on praktiliselt olematu. Turul on sama valdkonna tööpakkumisi minimaalselt ja needki ei pakuks märkimisväärset palgataseme kasvu. Analoogse ametikoha brutopalk jääb täiskohal töötades suurusjärku 800 eurot kuus. Võlgnik selgitab, et on kordi kandideerinud ostujuhi abi positsioonile, kuid edutult. Tööbüroos sobilikud tööpakkumised puuduvad. Tööandja jaoks on viimased aastad olnud majanduslikult rasked ja aasta lõpuks on ettevõtte kahjumis. Seega ei saa eeldada, et palk on ebamõistlikult väike või ei vasta ettevõtte võimalustele. Palk vastab töökoormusele ja ettevõttel ei ole täna majanduslikult võimalik kõrgemat tasu maksta. Siinkohal ei mängi rolli kui kaua keegi on ettevõttes töötanud. Suurema tasu maksmine oleks ettevõtte jaoks ebaproportsionaalne tehtud tööst saadud väärtustele. Käesoleva aasta kevadel peaks töömaht aga kasvama seoses uute toodete ja klientide lisandumisega. Sellest tulenevalt on päevakorras ka palgatõus. OÜ’s Xxxx töötamine pakub lisaks palgale muid mitte materiaalseid hüvesid, mida mõnes teises ettevõttes ei ole. Olemasolev sissetulek võimaldab ära elada. Elan vastavalt võimalustele ja jooksvaid kohustusi ei ole. Võlgniku Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas esitas oma seisukoha ka võlgniku teine võlausaldaja, Xxxx, kes toetab võlausaldaja Swedbank AS avaldust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlausaldajale Xxxxmidagi võlgnevusest tasunud. 09.05.2017 toimus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas võlgniku Xxxx(pankrotis) ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Istungile ilmusid võlgnik Xxxx(pankrotis), võlgniku usaldusisik Xxxxja võlausaldaja AS Swedbank esindaja Gertu Xxxx.

Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et töötab praeguse tööandja juures viimased 10 aastat, tema sissetulek on 400 eurot kuus, mis on poole kohaga töötasu. Võlgnik töötab poole kohaga, kuna ettevõte on väike ja töötanud kahjumiga, kuid on lootust, et asi paraneb. Võlasummadest on midagi tasunud teisele võlausaldajale, Xxxx’ile. Seoses töömahu suurenemisega on lootust, et ka sissetulek suureneb ja saab ehk midagi tasuda. Võlgnik selgitas, et on otsinud paremat töökohta, saatnud CVsid. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid ja tervislik olukord lubab töötada. Võlausaldaja Swedbank AS avaldas ärakuulamisel, et jääb esitatud taotluse juurde. Võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud ega teinud midagi selleks, et enda olukorda parandada. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku sissetulekud on tegelikult suuremad. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja Swedbank AS-i 02.03.2017 taotlus kuulub rahuldamisele ning Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg’s 1 nimetatud kohustust, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Võlgnik on kohtule teatanud, et on viimased 15 aastat töötanud OÜ’s Xxxx. Kohustustest vabastamise menetluse perioodil on võlgniku töötasu olnud keskmiselt 365,52 eurot kuus. Kuigi igakuise töötasu suurus ei sõltu üksnes võlgnikust, vaid ka tööandjast ning sellest palju tööandja on valmis pakutava töö eest maksma, ei saa kohtu hinnangul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks nimetada aastaid samal töökohal töötamist sisuliselt miinimumpalga eest. Kohus leiab, et ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistlikult tulutoova tegevusena. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise ka tasuda võlausaldajate nõudeid.. Võlgnik on avaldanud, et on proovinud uut töökohta otsida, kuid tulutult. Võlgnik ei ole põhjendanud ega esitanud kohtule ühtegi tõendit ka selle kohta,

mida rohkemat ta on teinud lisatöö või parema palgaga töökoha otsimiseks. Võlgniku põhjendus, mille kohaselt uue töökoha leidmist takistab muuhulgas tema vanus, ei ole asjakohane, kuna võlgnik on 52-aastane, milline vanus ei ole kindlasti tööalaselt takistuseks, eriti kui võlgnik on kinnitanud, et tema tervislik olukord lubab töötada. Kohus on seisukohal, et kui võlgnik oleks aktiivselt tasuvama töö võimalust otsinud, oleks see tal ka õnnestunud. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või senisest kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldanuks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldajate huve ja takistanud nende nõuete arvestatavas ulatuses rahuldamist. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud ka PankrS § 173 lg’s 2 nimetatud kohustust, mille kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Toimiku materjalidest nähtub, et kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole nii võlgniku usaldusisik kui ka võlgnik esitanud kohtule korrektset aruannet, millest nähtuks võlgniku PankrS § 173 tulenevate kohustuste nõuetekohane täitmine. Nii kohus kui ka võlausaldaja Swedbank AS on pöördunud korduvalt võlgniku usaldusisiku poole saamaks informatsiooni võlgniku töökoha, sissetuleku, vara ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Võlgniku usaldusisik on võlausaldaja päringutest keeldunud, mistõttu on kohus kohustanud usaldusisikut vastavat informatsiooni andma. Usaldusisik on esitanud kohtule nõutud väljavõtte vaid võlgniku sissetuleku töötasu osas, kajastamata muid sissetulekuid ja väljaminekuid. Kohus leiab, et sellise käitumisega on võlgnik asunud oma saadud tulusid ja vara varjama. Kuivõrd PankrS 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, analüüsib kohus järgnevalt võlgniku süülisust eelpool viidatud kohustuste rikkumisel. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust ning asjas tõendamist leidnud asjaoludest nähtuvalt on võlgnik oma pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kohus seisukohal, et Xxxxei ole andnud endast parimat võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, kahjustades sellega võlausaldaja huve. Kohus on tuvastanud, et võlgniku käitumine on käsitletav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kuivõrd Xxxx(pankrotis) ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.

Lähtudes eelnevast, tuleb vastavalt PankrS § 175 lg 2 p-le 2 keelduda füüsilisest isikust võlgnikku Xxxx(pankrotis) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.