XXXhagi AS-i SEB Pank vastu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Herne 23-2, 10135 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Martin XXX (e-post [email protected])
Kohtustungi toimumise aeg
16.09.2014
Kohtuistungil osalesid
Hageja XXX Hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja lepinguline esindaja Martin XXX
krediidilepingute ja sundtäitmise
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et XXX ja AS-i SEB Pank vahel 22.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja 08.08.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX ülesütlemine 08.01.2014 oli tühine ja laenulepingud on kehtivad.
3.Tunnistada Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku menetluses olev täitemenetlus nr XXXosaliselt lubamatuks, so laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevate nõuete sissenõudmise osas. Menetluskulude jaotus
4.Jätta XXXmenetluskulud 75% ulatuses AS-i SEB Pank kanda ja AS-i SEB Pank menetluskulud 25% ulatuses XXXkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-14-3658 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.22.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja eluaseme laenulepingu nr XXX tagasimaksetähtajaga 39 aastat (tl 7-12) ja 08.08.2007 hüpoteeklaenulepingu nr XXX tagasimaksmise tähtajaga 20 aastat (edaspidi ka ühiselt „laenulepingud“, tl 19-24). Laenulepingute tagamiseks oli poolte vahel sõlmitud 14.12.2005 notariaalne hüpoteegi seadmise leping hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Tallinn ja XXX, Haapsalu.
2.17.12.2013 saatis kostja hagejale teatise nr XXX laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise kohta. Nimetatud teatise kohaselt oli hageja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 1 748,64 eurot. Kostja teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 08.01.2014 ning nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.01.2014. Kostja märkis, et võlgnevuse tasumisel tuleb arvestada lisanduvat viivist (tl 14).
3.17.12.2013 saatis kostja hagejale teatise nr XXX laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise kohta. Nimetatud teatise kohaselt oli hageja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 258,78 eurot. Kostja teatas, et ütleb lepingu erakorraliselt üles 08.01.2014 ning nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist, kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.01.2014. Kostja märkis, et võlgnevuse tasumisel tuleb arvestada lisanduvat viivist (tl 15).
4.07.01.2014 tasus hageja kostjale kell 17.19 maksekorraldusega nr 547 summa 1 748,64 eurot (tl 16) ja kell 17.30 selgitusega „XXX“ summa 258,78 eurot (tl 28). 08.01.2014 tasus hageja kostjale kell 23.42 summa 66,46 eurot (tl 17), kell 23.45 selgitusega „XXX“ summa 7,31 eurot (tl 29), kell 23.57 selgitusega „XXX“ summa 183,90 eurot (tl 18) ja kell 23.59 selgitusega „XXX“ summa 30 eurot (tl 30).
5.08.01.2014 esitas kostja Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule täitemenetluse algatamise avalduse laenulepingutest nr XXX, XXX ja XXX tuleneva võlgnevuse summas kokku 51 439,16 eurot sissenõudmiseks hagejale kuuluva ja kostja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisvara arvelt (tl 176-179).
6.10.01.2014 edastas kohtutäitur Mati Kadak hagejale täitmisteate täiteasjas nr 008/2014/63. Täitmisteate kohaselt esitas kostja 08.01.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna Notari 14.12.2005 notariaalne leping nr XXX(tl 130-131). Hageja nõue ja põhjendused
7.Hageja palub tunnustada kostja poolt 08.01.2014 laenulepingute nr XXX ja XXX ülesütlemise tühistust ja tunnistada lubamatuks sundtäitemenetlus täiteasjas nr 008/2014/65 kohtutäitur Mati Kadaku menetluses. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 114, § 116 ja §196, TMS § 221.
8.Hageja märgib, et: • kostjal puudus alus laenulepingute nr XXX ja XXX ülesütlemiseks, kuna hageja kõrvaldas põhivõlgnevused kostja poolt antud tähtajaks;
2-14-3658 • hageja tasus laenulepingutest tulenevad põhivõlad pangakontoris, et teada saada viiviseid ja küsis tellerilt, kas kõik on tasutud, kes vastas, et kõik on tasutud; • hiljem arvutas hageja ise viivised välja ja tegi täiendavalt ülekanded kostjale; • kostja väited, et hageja oli juba varasemalt pidevas võlgnevuses, ei oma tähtsust; • hageja huvi tuvastusnõude esitamisel seisneb selles, et hageja saaks jätkata perioodiliselt laenumaksete tasumist; • kuna laenulepingud on kehtivad, puudus kostjal alus esitada täitemenetluse alustamiseks avaldust. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
10.Kostja märgib, et: • hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokku neli laenulepingut, need on XXX, XXX, XXX ja XXX; • kõik laenulepingud olid pidevas võlgnevuses alates nende sõlmimise hetkest ja kostja oli sunnitud paljude aastate jooksul saatma hagejale korduvalt nii nõudeid võlgnevuse tasumiseks kui ka ülesütlemisteateid; • hageja ei ole pärast laenulepingute ülesütlemist jätkanud laenukohustuste täitmist, millest võib järeldada, et hageja on aktsepteerinud laenulepingute ülesütlemist; • kuna kostja kasuks seatud hüpoteegid tagasid kõiki nelja laenulepingut, oli täitemenetluse algatamine hüpoteekide realiseerimiseks põhjendatud ka juhul kui saaks asuda seisukohale, et laenulepingud nr XXX ja XXX ei olnud õiguspäraselt üles öeldud. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja hageja esindaja ning kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja ning lg 4 kohaselt kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 6 kohaselt kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine
2-14-3658 lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
15.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 22.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja eluaseme laenulepingu nr XXX tagasimaksetähtajaga 39 aastat (tl 7-12) ja 08.08.2007 hüpoteeklaenulepingu nr XXX tagasimaksmise tähtajaga 20 aastat (tl 19-24). Puudub vaidlus, et laenulepingute tagamiseks oli poolte vahel sõlmitud 14.12.2005 notariaalne hüpoteegi seadmise leping hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Tallinn ja XXX, Haapsalu. 17.12.2013 saatis kostja hagejale teatise nr XXX laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise kohta. Nimetatud teatise kohaselt oli hageja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 1 748,64 eurot. Kostja teatas, et kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.01.2014, siis ütleb lepingu erakorraliselt üles 08.01.2014 ning nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist. Kostja märkis, et võlgnevuse tasumisel tuleb arvestada lisanduvat viivist (tl 14). 17.12.2013 saatis kostja hagejale teatise nr XXX laenulepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise kohta. Nimetatud teatise kohaselt oli hageja laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 258,78 eurot. Kostja teatas, et kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.01.2014, siis ütleb lepingu erakorraliselt üles 08.01.2014 ning nõuab kogu laenusumma ennetähtaegset tagastamist. Kostja märkis, et võlgnevuse tasumisel tuleb arvestada lisanduvat viivist (tl 15). 07.01.2014 tasus hageja kostjale kostja kontoris kell 17.19 maksekorraldusega nr 547 summa 1 748,64 eurot (tl 16) ja kell 17.30 selgitusega „XXX“ summa 258,78 eurot (tl 28). 08.01.2014 tasus hageja kostjale kell 23.42 summa 66,46 eurot (tl 17), kell 23.45 selgitusega „XXX“ summa 7,31 eurot (tl 29), kell 23.57 selgitusega „XXX“ summa 183,90 eurot (tl 18) ja kell 23.59 selgitusega „XXX“ summa 30 eurot (tl 30). 08.01.2014 esitas kostja Tallinna kohtutäitur Mati Kadakule täitemenetluse algatamise avalduse laenulepingutest nr XXX, XXX ja XXX tuleneva võlgnevuse summas kokku 51 439,16 eurot sissenõudmiseks hagejale kuuluva ja kostja kasuks hüpoteekidega koormatud kinnisvara arvelt. Avalduse kohaselt oli avalduse aluseks Tallinna notar Sirje Velsbergi poolt 14.12.2005 tõestatud leping ning Tallinna notar Merla Saar-Johansoni asendaja Riina Tossi poolt 22.03.2006 tõestatud leping ja Tallinna notar Sirje Velsbergi poolt 08.08.2007 tõestatud leping. Hüpoteekidega koormatud varaks oli XXXsuurune mõtteline osa Tallinna linnas kesklinna linnaosas XXXasuvast kinnistust, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX ning korteriomand, mis koosneb XXXsuurusest mõttelisest osast Haapsalu linnas XXXasuvast kinnistust ning reaalosana eluruumist nr 26, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne jaoskonna registriossa nr XXX (tl 176-179). 10.01.2014 edastas kohtutäitur Mati Kadak hagejale täitmisteate täiteasjas nr 008/2014/63. Täitmisteate kohaselt esitas kostja 08.01.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna Notari 14.12.2005 notariaalne leping nr XXX(tl 130-131).
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja oli õigustatud laenulepingud nr XXX ja XXX üles ütlema 08.01.2014 ja kas täitemenetlus täiteasjas nr XXXon lubamatu.
17.Laenulepingute nr XXX ja XXX punkti 20.1. kohaselt oli pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda, st lugeda kogu tagastamata laenu tagastamise, intressi tasumise ja lepingust tulenevate muude maksete täitmise tähtpäevad saabunuks ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist panga kasuks panga antud mõistliku tähtaja jooksul, kui enne laenutähtpäeva ilmnes üks või mitu järgmistest asjaoludest: laenusaaja ei täitnud tähtaegselt lepingust või muust pangaga sõlmitud lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja laenusaaja oli olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme
2-14-3658 järjestikuse maksega, ja pank oli andnud laenusaajale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud makse(te) tasumiseks koos avaldusega, et pank ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, ja kui laenusaaja ei olnud panga eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud (tl 11 ja 23). Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingute nr XXX ja XXX alusel oli hagejal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Puudub vaidlus, et hageja oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. Kostja saatis 17.12.2013 hagejale teatised laenulepingute erakorraliseks ülesütlemiseks, juhul kui hageja ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.01.2014 (k.a). Laenulepingust nr XXX tulenevaks võlgnevuseks märkis kostja teatisel 1 748,64 eurot (tl 14) ja laenulepingust nr XXX tulenevaks võlgnevuseks 258,78 eurot (tl 15). Lisaks on kostja mõlemal teatisel märkinud, et võlgnevusele lisandub viivis 8,50% aastas iga põhiosa tasumisega viivitatud päeva eest ning võlgnevuse tasumisel tuleb arvestada lisanduvat viivist (tl 14-15). Teatistel viivise rahaline suurus ei olnud märgitud. Kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et hageja tasus laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 1 748,64 eurot 07.01.2014 kell 17.19 (tl 16) ja laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse summas 258,78 eurot 07.01.2014 kell 17.30 (tl 28). Hageja teavitas 08.01.2014 kell 00.04 e-kirjaga kostjat, et võlgnevused on tasutud (tl 31). Hageja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt käis ta võlgnevuse ülekandeid tegemas pangakontoris ja maksis teatistes märgitud summad. Pangakontoris maksmist kinnitab 258,78 eurose makse maksekorraldus, mille viimases jaotises on makse vastu võtnud telleri nimi (tl 28). Lisaks küsis hageja tellerilt üle viiviste suurust, kuid teller vastas, et kogu võlgnevus on tasutud. Koju minnes nägi hageja internetipangast, et võlgnevus summas 66,46 eurot on üleval (tl 212). Kohtule esitaud maksekorraldustest nähtub, et hageja tasus 08.01.2014 nelja erineva maksega kostjale kokku täiendavalt 287,67 eurot (tl 17, 18, 29 ja 30). Kohus on seisukohal, et kostjal puudus laenulepingute punktidest 20.1 tulenevalt õigus öelda vaidlusaluseid laenulepinguid üles 08.01.2014, kuna hageja likvideeris 17.12.2013 teatistel nimetatud võlgnevused kostja poolt antud tähtajaks. Kohus rõhutab, et ei ole võimalik 100 % võlga likvideerida, kui ei ole esitatud konkreetne võla suurus sh ka mingi ajalise seisuga viivise suurus. Kohus leiab, et hageja ei pidanud ise välja arvestama 07.01.2014 sissenõutavaks muutunud viiviseid. Olukorras, kus hageja käis viiviste suurust pangakontorist küsimas ning talle vastavat infot ei öeldud, ei saa pidada laenulepingute ülesütlemist 08.01.2014 õiguspäraseks. Lisaks on hageja tasunud 08.01.2014 täiendavalt 287,67 eurot (tl 17, 18, 29 ja 30) ja kostja ei ole tõendanud, et 07.01.2014 sissenõutavaks muutunud viivised olid nimetatud summast suuremad. Kohus leiab, et asjakohatud on kostja väited, et hageja oli pidevas võlgnevuses aastate jooksul. Kostjal tuli järgida laenulepingute erakorralisel ülesütlemisel laenulepingute punktis 20.1 sätestatud tingimusi. Kuivõrd laenulepingute erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud laenulepingute punktis 20.1 sätestatud eeldused täidetud, st hageja likvideeris kostja poolt antud tähtajaks võlgnevuse, puudus alus laenulepingute erakorraliseks ülesütlemiseks 08.01.2014. Asjaolust, et hageja ei ole pärast 08.01.2014 täitnud laenulepingust tulenevaid osamaksete kohustusi, ei saa järeldada, et hageja on aktsepteerinud laenulepingute ülesütlemist. Vastav kostja järeldus on meelevaldne ning vastuolus käesoleva hagi esitamisega. Seega, eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingute nr XXX ja XXX ülesütlemine 08.01.2014 oli tühine ja laenulepingud on kehtivad.
18.Hageja on palunud täiendavalt tunnistada lubamatuks täitemenetluse nr 008/2014/65 (tl 119). Kohus märgib, et arusaadavalt on hageja eksinud täitemenetluse numbriga, kuivõrd vaidlus käib täitemenetluse nr XXXüle, millise kohta on kohtutäitur saatnud hagejale 10.01.2014 täitmisteate (tl 130) ja mille aluseks oli kostja 08.01.2014 avaldus (tl 176-179). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on
2-14-3658 rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kostja poolt 08.01.2014 esitatud täitemenetluse algatamise avaldusest nähtub, et kostja algatas täitemenetluse hageja suhtes võlgnevuste sissenõudmiseks neljast laenulepingust, so nr XXX, XXX, XXX ja XXX, saamaks nõuded rahuldatud kostja kasuks hagejale kuuluvale kinnisvarale seatud hüpoteekide arvelt. Täitmisteate kohaselt oli täitedokumendiks Tallinna Notar 14.12.2005 notariaalne leping nr XXX(tl 130). Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja kasuks 14.12.2005 lepinguga seatud hüpoteegid tagasid kõiki laenulepinguid ning et laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevalt oli hagejal kostja ees sissenõutavaks muutunud võlgnevused. Kohus märgib, et hüpoteegi alusel saab täitemenetlust alustada üksnes sissenõutavaks muutunud nõude täitmiseks (Riigikohtu 28.09.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 17). Riigikohus on 02.04.2014 otsuses nr 3-2-1-190-13 märkinud, et täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks võib alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest (vt Riigikohtu 28.09.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p-d 18 ja 20). See ei tähenda siiski, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kui tuvastatakse, et vähemalt mingis osas on hüpoteegiga tagatud nõue sissenõutav. Sundtäitmine on võimalik tunnistada lubamatuks ka osaliselt, mh piirates võlga, mille katteks saab tulemit arvestada, ja/või keelates üksikute täitetoimingute tegemise (nt raha väljamaksmise sissenõudjale). Küll ei ole alust keelata osaliselt tagatud sissenõutava nõude olemasolul nt kinnisasja aresti ega müüki (p 15-16). Riigikohus on viidatud 02.04.2014 otsuses täiendavalt leidnud, et hageja peab lepingu alusel toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades üksnes põhistama (tegema usutavaks), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue (sh kõrvalnõuete osas) ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada, ning kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6412, p 16). Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal puudus alus laenulepinguid nr XXX ja XXX erakorraliselt 08.01.2014 üles öelda ja laenulepingud on kehtivad, ei saanud lugeda kogu tagastamata laenu tagastamise, intresside tasumise ja muude maksete täitmise tähtpäevi saabunuks. Seega kostja nõuded tulenevalt laenulepingutest nr XXX ja XXX ei muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue kogu ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust korraldada. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et sundtäitmine täiteasjas nr XXXtuleb tunnistada lubamatuks osaliselt, so osas mis puudutab laenulepingust nr XXX ja XXX tulenevate nõuete sissenõudmist. Puudub alus tunnistada tervikuna täitemenetlust nr XXXlubamatuks. Hageja ei ole vaidlustanud laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevate nõuete olemasolu ja sissenõutavust.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja tuvastab, et hageja ja kostja vahel 22.02.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja 08.08.2007 sõlmitud laenulepingu nr XXX ülesütlemine 08.01.2014 oli tühine ja laenulepingud on kehtivad. Tunnistada täitemenetlus nr XXXosaliselt lubamatuks, so laenulepingutest nr XXX ja XXX tulenevate nõuete sissenõudmise osas.
Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.