4.Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 490.00 eurot, milline mõisata välja xx xxxxxxxx (äriühing, mille kaudu haldur tegutseb, registrikood xxxxxxxx) kontole nr xxxxxxxxxxxxx.
5.Anda riigipoolset menetlusabi ja hüvitada pankrotihalduri tasu summas 397.00 eurot riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu summas 1.04 eurot kanda pankrotivara arvelt.
6.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud summas 494.96 (nelisada üheksakümmend neli eurot 96 senti) eurot jätta Kersti Saarmets’a kanda.
9.Nimetada kohustustest vabastamise menetluses Kersti Saarmets’a usaldusisikuks Ly Müürsoo (aadress xxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx, e-post: x, telefon xxxxxxxx) ja kohustada teda täitma usaldusisiku kohustusi.
10.Toimetada määruse ärakiri kätte Kersti Saarmets’ale ja Ly Müürsoo’le, saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ning täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
20.05.2014 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja füüsilise isiku Kersti Saarmets’a pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
Tsiviilasi nr 2-14-51119
15.10.2014 esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 158 lg-s 3 sätestatud aruande koos taotlusega lõpetada Kersti Saarmets’a pankrotimenetlus raugemise tõttu, vabastada haldur Kersti Saarmets’a pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasuks 490 eurot, anda halduri tasu hüvitamiseks 397 euro ulatuses riigi menetlusabi, 1.04 euro ulatuses kanda tasu pankrotivara arvelt. Hüvitamata jäänud menetluskulud kokku summas 494.96 eurot jätta K.Saarmets’a kanda. Otsustada Kersti Saarmets’a kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Menetluse algatamisel kaaluda usaldusisiku määramata jätmist ja K.Saarmets’a kohustamist täita usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.
KOHTU SEISUKOHT
1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 ja 3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ning esitama kohtule PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid sisaldava aruande. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur on 15.10.2014 esitatud aruandes teatanud, et Kersti Saarmets’a (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks ja jaotise alusel võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, st esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu (PankrS § 158 lg 4).
2.Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega on seisukohal, et Kersti Saarmets’a (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kuue võlausaldaja nõuded kokku summas 5514.61 eurot. Vaidlusi nõuete ja rahuldamisjärkude üle ei ole. Pankroti väljakuulutamise ajal oli Kersti Saarmets’al arvelduskontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank, millede saldod olid vastavalt 1.04 eurot ja 0.10 eurot. AS SEB Pank arvelduskontolt lubas haldur teha võlgnikule väljamakseid maksimaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga (355 €) ulatuses + lisaks 1/3 miinimumpalga ulatuses (118.33€) ühe alaealise lapse kohta, st kokku maksimaalselt 473.33 eurot kuus. Seetõttu AS SEB Pank arvelduskonto EE431010010561875013 jääk pankrotivara hulka ei kuulu. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Kersti Saarmets saanud pankrotimenetluse ajal Sotsikalkindlustusametilt maksustatavat tulu 227.06 eurot kuus. Müüdud ja müümata vara ning teistelt isikutelt saadaolevat vara käesolevas pankrotimenetluses haldurile teadaolevalt ei ole. Hagisid pankrotimenetluses esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Jaotusettepanekus ja halduri aruandes kajastatud võlanõuetele võlgnik vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtukulud puuduvad. Maksejõuetuse põhjuseks hindab pankrotihaldur võlgniku töövõimetusest (80%) ja töö kaotusest tulenevat suutmatust tasuda endale võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks mitte kuriteo tunnustega tegu vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 08.10.2014 teatas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded, et 15.10.2014 kell 10 toimub Väike-Ameerika 8-203 Kersti Saarmets’a võlausaldajate üldkoosolek, kus eeskätt tuleb arutamisele Kersti Saarmets’a pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise küsimus. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Võlausaldajate selline käitumine annab kohtu hinnangul tunnistust huvi puudumisest Kersti Saarmets’a pankrotimenetluse jätkumise suhtes. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: OÜ Koduliising 1201.12 eurot, kohtutäitur Heimo Vilpuu 215.62 eurot, ERA Liisingu Inkassoteenused AS 2754.85 eurot, PlusPlus Baltic OÜ 585.74 eurot, OÜ Aktiva Finants 152.92 eurot, Julianus Inkasso OÜ 604.36 eurot.
3.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus Ly Müürsoo Kersti Saarmets’a pankrotihalduri kohustustest.
4.Pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ning lisaks nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist (PankrS § 65 lg 1, § 66 lg 1). Analüüsides aruannet ei sea kohus kahtluse alla, et pärast pankroti väljakuulutamist on haldur teinud aruandes märgitud toiminguid, sh koostanud teateid, järelepärimisi, taotlusi, nimekirju, protokolli jm dokumene, vajadusel neid saatnud, otsinud kontaktandmeid, andnud digitaalallkirju, ettevalmistanud ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku jm ning kulutanud selleks aega kokku 6,5 tundi. Arvestades kulutatud aega ja halduri töö kvaliteeti, on põhjendatud halduri tasu kogu pankrotimenetluse perioodi eest 490 (7 tundi x 70 €/tund) eurot. Halduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 1 alusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, st xxle xxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, konto xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kersti Saarmets on avaldanud kohtule nõustumist halduri tehtud töö ja tasu suurusega. 20.05.2014 on kohus määranud ajutise halduri tasuks 600 eurot ning vajalike kulude hüvitamise 100 euro ulatuses, kokku 700 eurot, millest 397 eurot on hüvitatud riigi vahenditest ja 303 eurot pidi hüvitatama pankrotivarast, kuid on hüvitamata. 20.05.2014 määrusega on kohus kinnitanud kogu pankrotimenetluse kulud 100 eurot. Pankrotivara arvelt on võimalik hüvitada 1.04 eurot. Tsiviilasi nr 2-14-51119 2 (3)
Eeltoodut arvestades moodustavad PankrS § 146 tehtavad väljamaksed kokku 1290 eurot, millest 397 eurot on hüvitatud riigivahenditest, pankrotivarast on võimalik hüvitada 1.04 eurot ning vahendite puudumise tõttu on hüvitamata 891.96 eurot.
4.1.Pankrotimenetluses on kohaldatavad tsiviilkohtumenetluse sätted (PankrS § 3 lg 2). PankrS § 65 lg-st 11 tuleneb, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks on õigustatud ka TsMS § 183 lg 2 kohaselt. Kersti Saarmets’a pankrotimenetluses ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seetõttu ei ole võimalik menetluskulusid kanda pankrotivarast. Väljamaksmata halduri tasu hüvitamiseks tuleb anda menetlusabi summas 397 eurot ja maksta see pankrotihalduri taotlusel xx xxxxxxxxx mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
4.2.Pankrotimenetluses hüvitamata jäänud kulud summas 494.96 (ajutise halduri tasu ja kulud 303 euro ulatuses ning pankrotihalduri tasu ja kulud 191.96 euro ulatuses) eurot jäävad Kersti Saarmets’a kanda.
5.Pankrotiavaldusega koos on Kersti Saarmets esitanud ka PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses on K.Saarmets kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Ka kohtule ei ole teada K.Saarmets’a kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavaid asjaolusid PankrS § 171 lg 2 mõttes. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud. Võlausaldajad ega pankrotihaldur ei ole esitanud vastuväidet K.Saarmets’a kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Eeldused kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on täidetud, mistõttu kohus algatab K.Saarmets’a kohustustest vabastamise menetluse.
5.1.Pankrotihaldur on kolm korda (26.08.2014, 01.09.2014 ja 15.10.2014) kokku kutsunud võlausaldajate üldkoosoleku arutamaks muu hulgas ka PankrS § 172 lg 1 tulenevat Kersti Saarmets’ale usaldusisiku nimetamise ja usaldusisikule tasu maksmise küsimust. Teated üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning päevakorra kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt 06.08.2014, 26.08.2014 ja 08.10.2014. Ükski võlausaldaja ühelegi välja kuulutatud üldkoosolekule ei ilmunud. Pankrotihaldur on teinud aruandes ettepaneku kaaluda Kersti Saarmets’a enda kohustamist täitma usaldusisiku kohustusi. Arvestades Kersti Saarmets’a isikut, ei pea kohus mõistlikuks ega põhjendatuks jätta kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada Kersti Saarmets’a ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Vastupidi. Asjaolusid arvestades peab kohus igati vajalikuks nimetada Kersti Saarmets’a kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik. Kohtu hinnangul sobilik isik usaldusisikuks on Ly Müürsoo, kes on kohtule andnud ka vastavasisulise nõusoleku ning kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.
5.2.PankrS § 173 kohaselt on võlgnik (Kersti Saarmets) kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
5.3.PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.