Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Tsiviilasi nr 2-13-59247

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud loa otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Käesolevast otsusest kirjeldav ja põhjendav osad on välja jäetud, mistõttu kohus märgib, et kohus täiendab otsust puuduva osaga TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule esmalt soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus selgitab samuti, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 04. veebruari 2014 määrusega (tl 33) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. 2(7)

Tsiviilasi nr 2-13-59247

Pooled ei väljendanud soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Hageja nõudeks on mõista OÜ-lt Woodland hageja kasuks välja: 1. võlgnevus 140,06 eurot ja viivised seisuga 03.02.2014 summas 20,45 eurot; 2. menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 60 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot; 3. viivised perioodil hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,023% päevas tasumata võlasummalt; 4. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 27.03.2009 sõlmitud rendi- ja teeninduslepingust nr 8577 tulenevate kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmisest (hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest osaliselt tasumata jätmine). Lepingu järgi OÜ Saku Läte andis kostjale rendile veejahuti SILVER (kaubakood OS00lSil) ja kostja kohustus tasuma igakuiselt jahuti rendi eest 47,20 krooni (3,00 eurot). Hageja kohustus kostjat varutama joogiveega pudelites (19 liitrit) ja kostja kohustus tasuma iga saadud pudeli eest 62,55 krooni (3,99 eurot). 27.03.2009.a. koostasid pooled ka rendiseadmete ja taara üleandmise-vastuvõtmise akti nr 125. Hageja hakkas kostjale osutama kokkulepitud teenust ning kuni jaanuarini 2010 kostja ka tasus kasutatud teenuste eest. Veebruaris 2010 hakkas aga kostjal tekkima võlgnevus. Oktoobris 2010 pöördus kostja hageja poole sooviga muuta lepingu tingimusi, kuna kostjale pakuti sama teenust soodsamatel tingimustel. Hageja tegi 25.10.2010.a. kostjale hinnapakkumise, kostja nõustus sellega. Vastavalt hinnapakkumisele sai kostja kasutada hageja veejahutit edaspidi ilma renditasuta ning uueks veepudeli hinnaks lepiti kokku 48,12 krooni (3,08 eurot). Vaatamata sellele aga jätkas kostja hageja teenuste kasutamist ilma nende eest tasumata. Hageja nõuab kostjalt järgmiste arvete tasumist: arve nr. arve summa kuupäev U1489 11,20 20.03.2010 U2337 11,20 20.04.2010 U3228 3,07 20.05.2010 U4134 15,26 20.06.2010 U5052 3,07 20.07.2010 U6009 11,20 20.08.2010 U6982 11,20 20.09.2010 U7979 3,07 20.10.2010 U8982 15,26 20.11.2010 U0020282 9,22 28.02.2011 U0041202 6,14 30.04.2011 U0062497 6,14 30.06.2011 U0073282 6,14 31.07.2011 U0095206 6,14 30.09.2011 U0117159 9,22 30.11.2011 3(7)

Tsiviilasi nr 2-13-59247

U12003109 U12025335

6,14 9,22

31.01.2012 31.03.2012.

Kostja haginõuet ei tunnistanud, kuna leidis, et nõuded on osaliselt aegunud (summas 84,53 eurot) ja palus kohaldada aegumist, ülejäänud nõude suhtes (summas 58,36 eurot) taotleb kostja sõlmida osamaksetena või graafiku järgu võlgnevuse tasumise kompromisskokkulepet (arvestades kostja rahalisi võimalusi) või konkreetseks tähtajaks ülejäänud nõude summas 58,36 eurot tasumise kompromisskokkulepet. Muud vastuväiteid hagi kohta ei ole kostja esitanud (tl 41, 48). Viru Maakohus 24. juuli 2014 otsusega (vaheotsus) - tl 81-83, mis jõustus 17.10.2014 (tl 96) jättis rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamisest. Kohus tuvastas asja lahendamisel järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  poolte vahel olid lepingulised suhted (tl 17-18)  nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega  hageja esitas kostjale arved (tl-d 20-28), mida ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani tasutud alljärgnevalt: arve nr arve summa tasumise kuupäev U1489 11,20 20.03.2010 U2337 11,20 20.04.2010 U3228 3,07 20.05.2010 U4134 15,26 20.06.2010 U5052 3,07 20.07.2010 U6009 11,20 20.08.2010 U6982 11,20 20.09.2010 U7979 3,07 20.10.2010 U8982 15,26 20.11.2010 U0020282 9,22 28.02.2011 U0041202 6,14 30.04.2011 U0062497 6,14 30.06.2011 U0073282 6,14 31.07.2011 U0095206 6,14 30.09.2011 U0117159 9,22 30.11.2011 U12003109 6,14 31.01.2012 U12025335 9,22 31.03.2012 Kokku summas 142,89 eurot  hageja nõuab mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 140,06 eurot. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-13-59247

VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on jätnud käesoleva ajani nõuetekohaselt täitmata lepingust tulenevad kohustused ja võlgnevus moodustab 140,06 €, seega hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 140,06 € on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Kohus rahuldab selles osas hagi. Hageja nõuab kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja arvestas viivist alates 10.04.2012 ja seisuga 03.02.2014 (hagi esitamise päev) moodustas hageja arvestuste kohaselt viivis 20,45 eurot 664 viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastuväiteid viivise nõue ja arvestuse kohta ei ole kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisnõue on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Kohus rahuldab hagi ka selles osas, kuid täpsustab viivise suurust. Kuna hageja arvestab viivist alates 10.04.2012, peab kohus vajalikuks pöörata poolte tähelepanu, et kuni 15.04.2013 moodustas VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud lisanduv protsent 7% aastas, alates 15.04.2013 moodustab VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud lisanduv protsent 8% aastas. Väljaanne Ametlikud Teadeanded andmete kohaselt Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli:  enne 1. jaanuari 2012 - 1,00%, millele lisandub 7% aastas  enne 1. juulit 2012 - 1,00%, millele lisandub 7% aastas  enne 1. jaanuari 2013 - 0,75%  enne 1. juulit 2013 – 0,50%  enne 1. jaanuari 2014 – 0,25%  enne 1. juulit 2014 – 0,15%. Lähtudes hageja nõudest tuleb viivist arvestada alates 10.04.2012 summalt 140,06 eurot. 03.02.2014 seisuga (hagi esitamise päev) on viivise võlgnevus järgmine: -viivis ajavahemiku 10.04.2012-31.12.2012 eest 8,17 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 266, viivise määr 8%); -viivis ajavahemiku 01.01.2013-14.04.2013 eest 3,08 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 104, viivise määr 7,75%); -viivis ajavahemiku 15.04.2013-30.06.2013 eest 2,58 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 77, viivise määr 8,75%); -viivis ajavahemiku 01.07.2013-31.12.2013 eest 5,99 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 184, viivise määr 8,5%; 5(7)

Tsiviilasi nr 2-13-59247

-viivis ajavahemiku 01.01.2014-3.02.2014 eest 1,04 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 33, viivise määr 8,25%, kokku viivise võlgnevus seisuga 03.02.2014 on 20,86 eurot. Hageja nõudis 03.02.2014 seisuga viivist summas 20,45 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja nõudeks on ka viivised perioodil hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni tasumata võlasummalt, ei välju kohus nõude piiridest, kui mõistab viivist ajavahemiku 10.04.2012-03.02.2014 ehk 664 päeva eest summas 20,86 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes ülaltoodust on hageja nõue põhivõla ja viivise väljamõistmisest on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kohtuotsuse täitmise selguse huvides mõistab kohus kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivis kindla summana ja alates 29. oktoobrist 2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivis ajavahemiku 03.02.2014-30.06.2014 eest on 4,68 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 148, viivise määr 8,25%); -viivis ajavahemiku 01.07.2014-28.10.2014 (k.a) eest on 3,74 eurot (võlg 140,06 eurot, viivitatud päevi 120, viivise määr 8,15%), kokku 8,42 eurot. Lähtudes ülaltoodust mõistab kohus viivis alates 10.04.2012 kuni 28.10.2014 (k.a) kindla summana 29,28 eurot ning alates 29.10.2014 mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Lähtudes kõigest ülaltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 140,06 eurot, viivis seisuga 28.10.2014 (k.a) summas 29,28 eurot (viivis seisuga 03.02.2014 (hagi esitamine) + viivis seisuga 28.10.2014 (kohtuotsuse tegemine)). Alates 29.10.2014 mõistab kohus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas kõik tsiviilasja nr 2-13-59247 toimikus olevad tõendid. Vastuseks kostja väitele kompromissi sõlmimisest peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Vastavalt TsMS § 4 lg 3 esimesele lausele pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. TsMS § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-test 1-3 tulenevalt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule 6(7)

Tsiviilasi nr 2-13-59247

protokolli kandmiseks. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 3 kohus võimaldas menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 60 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest ja 15 eurot hagiavalduse esitamise eest) ning õigusabikuludest summas 95,87 eurot (tl 30), mille palub hageja kindlaksmäärata ja kostjalt välja mõista. Samuti hageja taotleb kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, lähtudes TsMS § 173 lgst 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määrab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu näol 60 eurot ja õigusabikulude näol 95,87 eurot, samuti viivis menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.