Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

(Sõmerpalu vald Mustja küla XXX), hüpoteegisumma 8900 eurot; registriosa nr XXX (Sõmerpalu vald Mustja küla XXX), hüpoteegisumma 800 eurot; registriosa nr XXX (Sõmerpalu vald Hargi küla XXX), hüpoteegisumma 6000 eurot; registriosa nr XXX (Sõmerpalu vald Alakülä küla XXX), hüpoteegisumma 6700 eurot; registriosa nr XXXX (Rõuge vald Laossaarõ küla XXX), hüpoteegisumma 2600 eurot; Elmi Mürkhaina kinnistule: registriosa nr XXX (Rõuge vald Sänna küla XXX), hüpoteegisumma 10 000 eurot; ning Keiti Mürkhaina kinnistutele: registriosa nr XXXX (Harju maakond Viimsi vald Lubja küla XXXX), hüpoteegisumma 17 000 eurot; registriosa nr XXXX (Võru maakond Meremäe vald Rokina küla XXX), hüpoteegisumma 10 000 eurot. Lisaks palus hageja teha äriregistris käsutamise keelumärge Keiti Mürkhainale kuuluvatele osadele: Kagu Erametsa Keskus OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot, OÜ Arvuti Infoabi osa nimiväärtusega 2554,83 eurot ja Eesti Erapõllud OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot. Veel palus hageja arestida Elmi Mürkhainale kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärk XXX, ligikaudne väärtus 6000 eurot), ja kanda keelumärge liiklusregistri sõidukite andmebaasi. Taotluse kohaselt on hageja nõuded kostjate vastu sellises suuruses, et kostjatel füüsiliste isikutena ei ole ilmselt võimalik kohtuotsust koheselt täita, st võimaliku kohtuotsuse täitmine võib osutuda raskeks või üldse võimatuks. Hagi sisu ja kostjate lähisugulust pankrotivõlgnikuga arvestades on usutav, et kostjatel puudub tahe nõudeid täita, kuna nad on seotud pankrotivõlgniku võlgadega, mis tekkisid seoses OÜ Stanek (pankrotis) pangakontodelt raha „kantimisega“. Seda ilmestab pankrotivõlgniku varasem käitumine teistes kohtumenetlustes (tsiviilasi nr 2-12-46735), kus ta on koostöös Keiti Mürkhainaga esitanud kohtule võltsimistunnustega dokumente. OÜ Stanek (pankrotis) ainuosanik on Elmi Mürkhain. 15.11.2012 on M. Mürkhaina suhtes alustatud kriminaalasja menetlust. Hageja palus jätta hagi tagamise tagatis nõudmata. Arvestades eeltoodud põhjendusi, hageja nõuet ja asja tähtsust pankrotivara jaoks, ei saa hagejalt majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist ning tagatise andmine oleks hageja suhtes ebaõiglane.

MAAKOHTU LAHEND

- Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr XXX Meelis Mürkhainale kuuluvale kinnistule XXX, asukohaga Alaküla küla, Sõmerpalu vald, Võru maakond, summas 6700 eurot; - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr XXX Meelis Mürkhainale kuuluvale kinnistule Kraavi, asukohaga Laossaarõ küla, Sõmerpalu vald, Võru maakond, summas 2600 eurot; - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr XXX Elmi Mürkhainale kuuluvale kinnistule Pärli, asukohaga XXX küla, Rõuge vald, Võru maakond, summas 10 000 eurot; - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX Keiti Mürkhainale kuuluvale kinnistule asukohaga Metsa-Nurme, XXXX küla, Viimsi vald, Harju maakond, summas 17 000 eurot; - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa nr XXX Keiti Mürkhainale kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, XXX küla, Meremäe vald, Võru maakond, summas 10 000 eurot. Maakohus tegi hagi tagamiseks äriregistris keelumärke käsutamise keelamiseks Keiti Mürkhainale kuuluvatele osadele: Kagu Erametsa Keskus OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot, OÜ Arvuti Infoabi osale nimiväärtusega 2554,83 eurot ja Eesti Erapõllud OÜ osale nimiväärtusega 2500 eurot hageja kasuks. Maakohus arestis hagi tagamiseks Elmi Mürkhainale kuuluv sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärk XXXX, VIN-kood WVWZZZ1KZBW173588) ja kandis aresti alusel liiklusregistrisse nimetatud sõidukile sõiduki käsutamise keelumärke hageja kasuks. Maakohus määras kostjatele tasumisele kuuluvaks summaks iga koormatud kinnistu kohta kohtuliku hüpoteegi summa, Elmi Mürkhainale tasumisele kuuluvaks summaks arestitud sõiduauto Volkswagen Golf kohta 6000 eurot ning Keiti Mürkhainale kuuluva Kagu Erametsa Keskus OÜ osa kohta 2500 eurot, OÜ Arvuti Infoabi osa kohta 2554,83 eurot ja Eesti Erapõllud OÜ osa kohta 2500 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi kontole või pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus tühistab sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga. Määruse kohaselt puudub Maanus Mürkhainal registervara, pangakontod on nulljäägiga. Maanus Mürkhaina pankrotiasjas on tunnustatud nõudeid 1 370 486,47 euro väärtuses. Pankrotimenetluse suurima võlausaldaja, OÜ Stanek suhtes on maakohtu 05.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-50166 välja kuulutatud pankrot. Määruses on märgitud, et ajutine haldur peab võimalikuks, et OÜ Stanek pankrotimenetlusega seoses võib olla võlgniku juhatuse liige Maanus Mürkhain pannud toime KarS §-des 380; 3811 ja 385 sätestatud tegusid ning et kohus teatab sellest prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Võlausaldaja OÜ Thorsten on finantseerinud Maanus Mürkhaina pankrotimenetlust 1500 euroga ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, ilma milleta ei oleks olnud võimalik pankrotimenetlust läbi viia. Arvestades eeltoodud põhjendusi, esitatud tõendeid, samuti hageja nõuet ja asja tähtsust Maanus Mürkhaina pankrotivara jaoks, leidis kohus, et hagejalt ei saa majanduslikel põhjustel oodata tagatise andmist ning tagatise andmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Seega tuleb hageja TsMS § 383 lg 12 alusel vabastada kostjatele hagi tagamisega tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks tagatise andmisest. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 mõttest on hagi tagamise eesmärk võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivituseta täitmise tagamine, kusjuures silmas peetakse võimalikku sundtäitmist. Hageja on põhistanud nõuet, mille tagamist soovitakse, ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus, eeldades esitatud andmete õigsust, leidis, et hageja taotlus kuulub taotluses toodud põhjendustel rahuldamisele. Hagi põhineb asjaolul, et pankrotivõlgnik tegi

ajavahemikul 20.05.2008 kuni 20.05.2013 oma pangakontolt rahalisi ülekandeid kostjatele kui oma lähikondsetele PankrS § 117 lg 1 tähenduses ehk kinke iseloomuga tehinguid kokku summas 77 856,53 eurot. Hagi rahuldamine on õiguslikult võimalik. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et arvestades hagi sisu ja kostjate lähisugulust pankrotivõlgnikuga (vend, ema, abikaasa), on usutav, et kostjatel puudub tahe nõudeid täita, kuna need on seotud pankrotivõlgniku võlgadega, mis ilmselt tekkisid seoses OÜ Stanek pangakontodelt raha „kantimisega“. Keiti Mürkhain on tsiviilasjas nr 2-12-46735 (OÜ Stanek pankrotihalduri hagi tagasivõitmise korras) esitanud kohtule pankrotimenetluses esitatutega võrreldes erineva sisu ja vormiga dokumente, mille suhtes on OÜ Stanek pankrotihaldur palunud teostada dokumendiekspertiis. OÜ Stanek (pankrotis) ainuosanik on Elmi Mürkhain. Tartu Maakohtu 05.11.2012 pankrotimääruses tsiviilasjas nr 2-11-50166 on märgitud, et OÜ Stanek juhatuse liige Maanus Mürkhain võib olla pannud toime KarS §-des 380; 3811 ja 385 sätestatud tegusid. Lõuna Ringkonnaprokuratuur algatas 15.11.2012 Maanus Mürkhaina tegevuse suhtes kriminaalasja nr 12760000179. Seega on alust arvata, et hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, et kostjatel puuduvad võimalused võlgnevuse tasumiseks, ning see võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eeltoodut arvestades kuulub hagi tagamise taotlus TsMS § 377 lg 1; § 378 lg 1 p-de 1, 2, lg 4 ja AÕS § 363 lg 1 alusel rahuldamisele. Kohaldatud hagi tagamise abinõud koormavad kostjaid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Arvestades nõude suurust, on kohtulik hüpoteek kostjaid kõige vähem koormav hagi tagamise viis, mis ei takista kinnisasja kasutamist ja käsutamist. Hageja on näidanud iga koormatud kinnisasja ja registrisse kantud arestitud vallasasja kohta summa, millises ulatuses taotletakse kostjate kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmist või milline on arestitud vallasasjade väärtus.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

turuväärtus on oluliselt kõrgem kui 10 000 eurot. Määrusest ei nähtu, miks on kohus seadnud Elmi Mürkhainale kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi just summas 10 000 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

hagis nõutud summat, millele lisanduvad menetluskulud. Kohus on arvestanud hagi hinda, nõude perspektiivikust ja seda, et hagi tagamise abinõud koormaks kostjaid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks; 2) ei ole Elmi Mürkhainal peale ühe kinnistu ja sõiduauto muud vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Elmi Mürkhain on OÜ Stanek (pankrotis) ainuosanik, kuid nimetatud osa on väärtusetu. Elmi Mürkhain ei ole esitanud selliseid veenvaid põhjendusi, mis annaksid alust järeldada, et hagi rahuldamisel täidab Elmi Mürkhain kohtuotsuse mõistliku aja jooksul. Elmi Mürkhaina kinnistu on koormatud juba kahe piiratud asjaõigusega: esimesel järjekohal asuv tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule Mart Jõgi kasuks ja teisel järjekohal asuv hüpoteek summas 400 000 krooni AS Hansapank kasuks. Arvestades olemasoleva hüpoteegi väärtust 400 000 krooni (25 564,97 eurot), oli igati põhjendatud määrata kohtuliku hüpoteegi summaks 10 000 eurot, mis moodustab 39,12% olemasoleva hüpoteegi väärtusest. Kuna üksnes kohtulikust hüpoteegist hagi tagamiseks ei piisa, arestis kohus põhjendatult ka Elmi Mürkhaina sõiduauto väärtusega 6000 eurot. Auto väärtuse vähenemise korral saab Elmi Mürkhain esitada kohtule avalduse, et kohus määraks arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise vastavalt TsMS § 389 lg-le 5. Samuti saab Elmi Mürkhain sõiduauto aresti tühistamist nõuda, kui ta maksab määruses näidatud rahasumma selleks ettenähtud kontole; 3) puuduvad andmed, et Keiti Mürkhainal oleks muud märkimisväärset vara kui kaks kinnistut, millele on hagi tagamiseks seatud hüpoteegid. Kohtulik hüpoteek on kostjat kõige vähem koormav hagi tagamise viis, mis ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Keiti Mürkhain ei ole märkinud, milles seisneb tema huvi jätkata tavapärast majandustegevust kinnistutel ja miks kohtulik hüpoteek seda takistab. XX kinnistul on juba kohtulik hüpoteek summas 120 819,20 eurot OÜ Stanek ﴾pankrotis﴿ kasuks. XXX kinnistule on seatud kasutusvaldus tähtajaga 10 aastat Kagu Erametsa Keskus OÜ kasuks. Seega oli põhjendatud määrata kohtuliku hüpoteegi summaks 17 000 eurot XXXX kinnistu ja 10 000 eurot XXX kinnistu puhul. Kohus on oma seisukohta hagi tagamise vajalikkuse osas piisavalt põhjendanud. Kui kohus nõustub hageja argumentidega, siis võib kohus oma seisukoha põhjendamisel tugineda ka hageja põhjendustele. On loogiline, miks kohus pidas usutavaks, et Keiti Mürkhainal, kes on võlgniku abikaasa, pigem puudub tahe kohtuotsust täita. Ka hagihinna suurus üksinda saab olla aluseks järeldusele, et hagi tagamata jätmisel võib tekkida olukord, kus kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud. Keiti Mürkhain ei ole näidanud, millist kahju võib hagi tagamine talle tekitada. Küsimus sellest, kas ülekannete näol oli tegemist kinkelepingutega, lahendatakse hagi sisulisel lahendamisel; 4) ei ole tulenevalt TsMS § 390 lg-st 1 tagatise nõudmata jätmine määruskaebusega vaidlustatav. Lisaks on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega ja kohus ei ole ületanud diskretsiooni piire. Kohus on põhjendanud, miks on tagatise nõudmine hagejalt ebaõiglane. Pankrotimenetluses on tunnustatud järgmised nõuded: Swedbank Liising AS – 31 092,95 eurot; Swedbank AS – 3421,27 eurot; DNB Pank AS – 51 003,60 eurot; OÜ Stanek (pankrotis) – 1 274 782,48 eurot; OÜ Thorsten – 9546,17 eurot; Riigi Tugiteenuste Keskus – 640 eurot. Seega ei ole võimalik eeldada kulude kandmist pankrotivõlausaldajate poolt, kuna suurim võlausaldaja OÜ Stanek (pankrotis) on maksejõuetu ning selle põhjustas juhatuse liikme Maanus Mürkhaina pahatahtlik tegevus, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

Keiti Mürkhaina väide, et maakohus ei ole kaalunud kostja huve, mh kostja huvi jätkata oma tavapärast (majandus)tegevust, on asjakohatu. Kostja peab arvestama, et hagejal on tema vastu suur rahaline nõue, mis võidakse rahuldada, ning hagi tagamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtuotsuse täitmine osutub raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi tagamisel arvestanud hagihinda, maakohtu poolt hagi tagamise abinõude rakendamine on proportsionaalne ja vastavuses TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Määruskaebuse esitajate väited, et seatud hagi tagamise abinõud on liialt koormavad, ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.