Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-49128
Tsiviilasi
HK hagi Studio Moderna Fashion Group OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Studio Moderna Fashion Group OÜ apellatsioonkaebus ja HK vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 5600 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 615,55 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja HK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX)
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso kostja Studio Moderna Fashion Group OÜ (registrikood 12329834, asukoht Peetri talu, Kersalu küla, Keila vald) kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Ergma
Kohtuistungi toimumise aeg
6. oktoober 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2014 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HK (hageja) esitas 01.08.2013 avalduse Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile Studio Moderna Fashion Group OÜ (kostja) vastu nõudega tuvastada pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisus, lugeda tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 03.07.2013 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses s.o 4800 eurot ning hüvitis töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest 800 eurot.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 16.09.2013 otsusega avalduse, tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 18.07.2013 ja mõistis tööandjalt välja hüvitise töötaja kasuks töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatud aja eest 765,22 eurot ning hüvitise töötaja 3 kuu keskmise töötasu, s.o 4800 euro, ulatuses. Kostja esitas 16.10.2013 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.Hagiavalduse kohaselt on töötaja ja tööandja vahel 28.08.2012 sõlmitud tähtajatu tööleping, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle tegevjuhina. 25.06.2013 edastas kostja hagejale e-kirja, milles tööandja andis ilma varasema etteteatamise ja hoiatuseta teada oma soovist, et töötaja annaks järgmisel hommikul tööülesanded üle uuele projektijuhile. 26.06.2013 teatas kostja juhatuse liige hagejale suuliselt, et hageja annaks töövahendid üle uuele töötajale. Avaldaja ligipääs ettevõtte andmebaasidele ja e-posti kontodele suleti. 03.07.2013 sai hageja e-posti teel töölepingu ülesütlemise avalduse. Ülesütlemisavalduse kohaselt ei ole hageja tulnud toime oma tööülesannetega ja tekitanud koostööpartnerites tööandja vastu usaldamatuse ning jätnud täitamata Balti regiooni juhi korraldused. Hageja ei ole ülesütlemisavalduses nimetatud tegusid toime pannud. Hageja ei ole töölepingut rikkunud ja töölepingu ülesütlemine on põhjendamatu.
4.Hageja esitas kohtule 10.01.2014 kostja vastu nõude viivise väljamõistmiseks määraga 0,02% päevas kuni kohustuse täitmiseni (hilisemalt hageja täpsustas, et seisuga 16.04.2014 on viivise suurus 318,40 eurot). Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ülesanne kostja tegevjuhina oli kostja tegevuse käivitamine ja juhtimine Eestis, sh digitaalsete turunduskampaaniate loomine ja juhtimine, müügitulemuste kontroll, klienditoe koordineerimine ja ettevõtte kasumlikkuse eest vastutamine. Hageja sai kohustuste täitmiseks vajaliku väljaõppe.
6.Hageja ei tulnud pikka aega oma tööülesannete täitmisega toime. Ta ei sõlminud alluvatega kirjalikke töölepinguid, samuti puudusid töötajatel ametijuhendid, mis reguleeriks täpselt tööülesandeid. Alluvate selgituste kohaselt puudus hageja pidevalt kontorist ega andnud tööjuhiseid. Alluvatel puudusid ka vajalikud töövahendid. Ettevõttes puudus meeskonnatöö, mis võimaldanuks ettevõttel edukalt tegutseda.
7.Hageja ei esitanud turundusplaani, ei jälginud ega analüüsinud ettevõtte müügitulemusi.
8.Hageja jättis korduvalt hankijatele õigeaegselt kaupade ja teenuste eest tasumata ning tekitas sellega hankijate usaldamatust kostja vastu. Hageja seadis oma töökohustuste rikkumisega ohtu ettevõtte tegutsemise Eestis, jättes korduvalt tasumata Elion Ettevõtted AS arved, mille tagajärjel katkestas sideettevõte kostjale interneti ja telefoniside teenuse pakkumise. Kuna ettevõtte peamiseks tegevusalaks on internetipoe pidamine, on kommunikatsioonide toimimine kriitilise tähtsusega.
9.Hageja ei järginud Balti regiooni, s.o oma otsese juhi, antud korraldusi eelarvete koostamise, täitmise ega limiitide osas, põhjustades sellega tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Turunduskampaaniad korraldati eelarvet koostamata, samuti ei ole kampaania tulemusi jälgitud. Turunduskampaaniate korraldamisel ületati Balti regiooni juhi poolt määratud limiite ning hageja ei lõpetanud kulutuste tegemist ka pärast konkreetse sellekohase käsu saamist.
10.Kostja andis korduvalt hagejale võimalusi oma käitumise parandamiseks, kuid hageja ei võtnud hoiatusi tõsiselt ja kostja oli sunnitud hageja töölepingu üles ütlema. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas poolte vahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu töötaja algatusel alates 18.07.2013 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses s.o 4800 eurot ning hüvitise töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise eest 800 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
12.Maakohtu otsuse kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine ainuüksi põhjusel, et ülesütlemise avalduses ei kajastu, milliseid rikkumisi hagejale süüks pandi. Rikkumiste kirjeldus on abstraktne ja üldsõnaline. Rikkumiste kirjeldamine peab olema konkreetne, sisaldades kirjeldust, kuupäeva, kohta ja muid olulisi andmeid ning tagajärge. Samuti ei nähtu ülesütlemisavaldusest, et töötajat oleks eelnevalt hoiatatud. Kuna eeltoodud põhjustel on ülesütlemine tühine, ei käsitle kohus muid poolte poolt esitatud tõendeid.
13.Kostja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, jättes põhjendamata, millised on need erandlikud asjaolud, mis ei võimaldanud tähtaega järgida. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 15 päeva töötasu vähem etteteatatud aja eest, s.o 800 eurot.
14.TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kui kostja oleks järginud etteteatamistähtaega, oleks hageja tööleping lõppenud alates 18.07.2013, mitte 03.07.2013. Poolte tööleping tuleb lugeda lõppenuks nimetatud päeval.
15.Kohus ei tuvastanud mingeid aluseid, mis tingiks TLS § 109 lg 1 alusel makstava hüvitise vähendamise ning seega tuleb hageja kasuks välja mõista 3 kuu töötasu 4800 eurot.
16.Kohus ei lahenda hageja poolt kohtumenetluse käigus kostja vastu esitatud nõuet viiviste väljamõistmiseks, kuna individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast ja lg 3 kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja on esitanud uue nõude hilinenult.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub kostja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
18.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Seadus ei sätesta ülesütlemise põhjendamisele selliseid nõudeid, millistele on maakohus oma lahendis tuginenud. Kostja tugines töölepingu ülesütlemisel mh TLS § 88 lg 1 p-le 2. Nimetatud rikkumine eeldab pikemaajalist ebakompetentsust ning seetõttu ei saa sellise rikkumise puhul välja tuua sündmusi kuupäeva täpsusega. Ülesütlemisavalduses on rikkumist piisava selgusega kirjeldatud. Arvestades, et kostja oli hageja tähelepanu korduvalt rikkumistele juhtinud, pidi hagejale olema teada ülesütlemisavalduses toodud rikkumiste sisu, isegi kui need oleksid üldsõnalised. Samuti selgitas kostja TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemist piisavalt. Kostja seaduslik esindaja andis vande all selgitusi maakohtus, ent kohus ei ole seda tõendina käsitlenud.
19.Töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamata on õigustatud. Hageja ei saanud mõistlikult oodata töösuhte jätkumist etteteatamistähtaja jooksul, kuna oli toime pannud korduvaid rikkumisi, mis on muuhulgas ka eriliselt rasked ja millele on ülesütlemisavalduses selgelt viidatud. Seaduses ei ole sätestatud hoiatuse tegemisele vorminõuet ja seega võib see olla tehtud suuliselt. Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses öelnud, et tal olid hageja suhtes pretensioonid juba 2012. aasta lõpus, mil otsustas töötaja vallandada, kuid soostus siiski andma täiendava tähtaja hagejale enda parandamiseks.
20.Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, kuna ei käsitlenud muid poolte poolt esitatud tõendeid peale ülesütlemisavalduse. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus ja selle põhjendused
22.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse viivisenõude lahendamata jätmise osas ja teha uue otsuse, millega mõistetakse hagejale välja viivis seisuga 20.06.2014 summas 318,40 eurot ja alates 21.06.2014 viivis 0,02 % päevas kuni kohustuse täitmiseni. Viivise nõude mittemenetlemine ei ole kooskõlas menetlusökonoomiaga. Hagejal on võimalik esitada viivisenõue kohtusse eraldiseisva nõudena, mis liidetaks niikuinii käesoleva menetlusega. Kostja ei vaielnud viivisenõudele kohtumenetluses vastu. Vastus vastuapellatsioonkaebusele ja selle põhjendused
23.Kostja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
25.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 03.07.2013 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 2, p 3, p 5, p 6 ja p 7 alusel. Ülesütlemise avalduse kohaselt ei ole hageja pikka aega tulnud toime oma tööülesannetega. Ta pole
sõlminud alluvatega kirjalikke töölepinguid, alluvatel puuduvad ametijuhendid ja töövahendid, lisaks puudub hageja pidevalt kontorist ega anna töötajatele juhiseid tööülesannete täitmise kohta. Samuti ei ole hageja jälginud ega analüüsinud ettevõtte müügitulemusi ega koostanud turundusplaani ja tegevuskava. Korduvalt on hankijatele jäetud arved õigeaegselt maksmata. Tasumata jäeti ka Elion Ettevõted AS-i arved, mille tulemusel katkestati kostjale telefoni ja internetiteenuse pakkumine. Hageja ei ole järginud oma otsese juhi korraldusi eelarve koostamise, täitmise ja limiitide osas. Ülesütlemise avalduse kohaselt korraldas hageja ka turunduskampaaniaid eelarvet koostamata ja limiite ületades (I kd lk 27-30).
26.Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine on tühine põhjusel, et ülesütlemise avaldusest ei nähtu, milliseid rikkumisi hagejale süüks pannakse. Ringkonnakohtu hinnangul on selline seisukoht ekslik. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Vastavalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Kostja on esitanud hagejale nelja lehekülje pikkuse ülesütlemise avalduse, milles on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt täpselt kirjeldatud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid. Ülesütlemise põhjendamise mõtteks on, et töötajale oleks teada, miks temaga tööleping lõpetati. Kostja esitatud ülesütlemise avaldusest tulevad ülesütlemise põhjused välja. Oluline on viidata ka TLS § 95 lg 3, mille järgi ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Sellest järeldub, et ka juhul, kui tööandja töölepingu ülesütlemist ei põhjenda, ei tulene ainuüksi sellest ülesütlemise tühisus.
27.Maakohus asus seisukohale, et töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et tööandja ei ole töötajat eelnevalt hoiatanud. TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja on väitnud, et hageja eelnevat hoiatamist tõendavad kostja juhatuse liikme vande all antud ütlused, mida maakohus ei ole käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on menetlusõiguse norme eirates jätnud kostja juhatuse liikme ütlused hindamata. Lisaks tuleb silmas pidada, et TLS § 88 lg 3 teine lause toob välja tingimused, mille puhul ei ole hoiatamine töölepingu ülesütlemise eeldusena vajalik. Maakohus ei ole analüüsinud, kas käesoleval juhul on võimalik TLS § 88 lg 3 teist lauset kohaldada.
28.Eeltoodust tulenevalt on maakohus ennatlikult asunud seisukohale, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hagejale süüks pandud rikkumisi ei ole maakohus sisuliselt käsitlenud. Maakohus on jätnud tuvastamata, kas töölepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolud eksisteerisid ning jätnud hindamata nende kohta esitatud tõendid. Asjaolude tuvastamata jätmisega ning tõendite hindamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 438 lg 1.
29.Maakohus ei ole nõuetekohaselt võtnud seisukohta ka viivise nõude menetlemise osas. Maakohus ei ole teinud määrust viivise menetlusse võtmise ega ka sellest keeldumise kohta. Kui maakohus leidis, et viivise nõuet ei saa menetleda, siis tulnuks viivise nõude menetlemisest TsMS § 372 lg 1 alusel määrusega keelduda. Ebaõige on hagejale alles kohtuotsuses teada anda, et tema nõuet ei menetleta.
30.Õige on maakohtu seisukoht, et viivise nõue on uus nõue. Riigikohtu lahendi nr 3-2-148-08 kohaselt on aga ebaõige käsitlus, et kohus ei saa üldse menetleda nõuet, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. ITLS § 4 lg 1 kohaselt lahendavad individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon ja kohus. Käesoleval juhul on hageja esitatud viivise
nõue käsitletav iseseisva hagiavaldusena ning maakohus on pädev seda lahendama. Seega tuleb maakohtul otsustada viivise nõude menetlusse võtmine. Kui maakohus otsustab viivise nõude menetlusse võtta, siis on maakohtul võimalik kaaluda TsMS § 374 alusel viivise nõude liitmist hageja teiste nõuetega, kuna nad on õiguslikult seotud.
31.Kuna maakohus on jätnud täielikult tuvastamata, kas hageja on vaidlusalused rikkumised toime pannud ning jätnud hindamata nende kohta esitatud tõendid, samuti jätnud menetlemata hageja viivise nõude, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik otsuse puudusi kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
32.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.