Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi IK ja VK vastu käenduskohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2014 määrus hagi tagamise avalduse lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja I: IK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XXXXXXXX, XXXXX-XXXXXX XXXX,
XXXXX XXXXX XXXX)
Kostja 2: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXX
XXX X-X XXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.06.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
30.09.2013 esitas Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, hageja) Harju Maakohtule hagi IK ja VK vastu, milles palus mõistja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 243 484,91 eurot ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (hageja) ja A/S Scantrans (pankrotis) 15.04.2010 laenulepingu nr KL-150410SC, mille alusel kohustus hageja andma A/S-ile Scantrans laenu summas 1 243 484,91 eurot tagastamise tähtajaga 20.08.2010. Pärast laenulepingu sõlmimist ja laenusumma väljamaksmist pikendati 23.08.2010 sõlmitud muudatustega
nr 1 laenu tagastamise tähtaega kuni 01.10.2010. A/S Scantrans laenusumma põhiosa ei tagastanud. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmis hageja IK-ga (kostja I) 15.04.2010 käenduslepingu nr KÄ-150410SC/1 ja VK-ga (kostja II) 15.04.2010 käenduslepingu nr KÄ-150410SC/2. Käenduslepingute p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustusid kostjad vastutama laenulepingu nõuetekohase täitmise eest kumbki kuni 1 243 484,91 euro ulatuses. Kostjad käenduslepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud.
2.24.06.2014 esitas hageja hagi tagamise avalduse kostja I vastu, milles palus arestida kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-11-29868 kohtu deposiitkontole 12.04.2012 makstud raha summas 4000 eurot ja keelata Riigi Tugiteenuste Keskusel Rahandusministeeriumi kontodelt tsiviilasjas nr 2-11-29868 väljamaksete tegemise kostjale I või kostja I määratud isikutele kuni tsiviilasjas nr 2-13-45731 otsuse tegemiseni. Taotluse kohaselt nähtub kostja I käitumisest objektiivselt äratuntav oht raskendada tema vastu suunatud nõuete realiseerimist ning kostjal I puuduvad hagi rahuldamise korral vahendid võla tasumiseks. Hagejale on saanud teatavaks, et kostjale I kuulub lähiajal tagastamisele teises tsiviilasjas tagatis summas 4000 eurot. Kostja I on 13.06.2014 esitanud Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-11-29868 taotluse tema poolt tsiviilasjas tasutud tagatise tagastamiseks oma abikaasa kontole. Hageja leidis, et kostja I kasutab oma abikaasat selleks, et vältida sissenõude pööramist oma arvelduskontole ning teeb seda ka teiste endale kuuluvate nõudeõigustega. Taotlus tagatise tagastamiseks tsiviilasjas 2-1129868 on esitatud 13.06.2014. Menetlusdokumendis on kostja I märkinud oma aadressiks XXXX XXXXXXXX, XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX. Sellest järeldub, et tegemist on kostja I elukohaga ning asjaolu, et kohtul ei ole käesolevas tsiviilasjas õnnestunud sinna menetlusdokumente kätte toimetada, tähendab, et kostja I väldib teadlikult dokumentide vastuvõtmist. Muul viisil ei ole kohtudokumentide kättetoimetamise ebaõnnestumine 6 kuu pikkuse perioodi jooksul mõistlikult seletatav. Sellest tulenevalt on hageja hinnangul alust arvata, et hagi rahuldamise korral on raskendatud ka otsuse kättetoimetamine ning tahe teha ennast kohtule kättesaamatuks näitab ühtlasi tahet vältida otsuse täitmist.
3.Kostjale I tagastatav tagatis moodustab vaid marginaalse osa hageja nõudest, kuid sellest hoolimata taotleb hageja nõude tagamiseks selle arestimist, kuna hagejale teadaolevalt igasugune muu vara kostjal I puudub. Esimese astme kohtu määrus
4.26.06.2014 määrusega rahuldas Harju Maakohus hagi tagamise avalduse ja arestis kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-11-29868 kohtu deposiitkontole 12.04.2012 makstud raha summas 4000 eurot ning keelas Riigi Tugiteenuste Keskusel Rahandusministeeriumi kontodelt tsiviilasjas nr 2-11-29868 väljamaksete tegemise kostjale I või kostjale I määratud esindajatele kuni tsiviilasjas nr 2-13-45731 otsuse tegemiseni.
5.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (TsMS § 377 lg 4).
6.Kohus märkis, et antud juhul on kohtul alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Hageja poolt koos käesoleva taotlusega esitatavatest tõenditest nähtub, et raha asutakse kostjale I tagastama ning et kostja I hindab oma majanduslikku seisu halvaks ning see on halb ka päringute teel kogutud info põhjal. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et hagi tagamise meetmete rakendamata
jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamisel oleks hagejal võimalik oma nõudeid rahuldada vähemalt 4000 euro ulatuses.
7.Võrdluses tsiviilasja hinnaga ei kahjusta hageja poolt soovitav hagi tagamise abinõu ebaproportsionaalselt kostja I huve, sest hageja nõue kostja I vastu on kordades suurem kui nõude väärtus, mille arestimist hageja hagi tagamise korras soovib. Seetõttu on arestimine kohane ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu. Määruskaebus
8.17.09.2014 esitatud määruskaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu 26.06.2014 määruse täies ulatuses ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.
9.Kostja I juhib tähelepanu, et maakohus on määrusega arestinud kolmandale isikule, kostja I abikaasa JK-le, kuuluva raha. Kostja I ja JK-i vahel sõlmiti 19.06.2009 abieluvaraleping, millega pooled muu hulgas leppisid kokku, et pärast abieluvaralepingu sõlmimist kummagi abikaasa poolt omandatav igasugune vara, sealhulgas registritesse kandmisele kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, aktsiad, osad, osakud, muud väärtpaberid, pangaarvetel olev vara, rahalised hoiused ning muud varalised õigused, mis kantakse registritesse ühe või teise abikaasa nimele, jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kes selle vara, varalise õiguse või varalise kohustuse on omandanud või kelle nimele see vara on registreeritud registreerimisele kuuluva vara puhul vastavas registris. 06.02.2012 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-11-29868 määruse, millega kohustas JK-it ja kostjat I tasuma tagatist summas 4000 eurot. 03.05.2011 müüs JK tema väärtpaberikontol olevad ja tema lahusvaraks olevad väärtpaberid (osakud) summas 6391,16 eurot, mida kinnitab JK-i 17.09.2014 avaldus tsiviilasjas nr 2-13-45731 ja sellele avaldusele lisatud JK- pangakonto väljavõte 03.05.2011-03.05.2011.
10.17.06.2011 võttis JK- oma pangakontolt sularahas 6000 eurot, mida kinnitab JK-i 17.09.2014 avaldusele tsiviilasjas nr 2-13-45731 lisatud JK-i pangakonto väljavõte 17.06.2011-17.06.2011. Nimetatud rahasummast 4000 eurot andis JK- 11.04.2012 IKle tagatise tasumiseks Harju Maakohtu 06.02.2012 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-1129868. Seejuures leppisid nad kokku selles, et nimetatud tsiviilasja lõppemisel esitavad nad kohtule taotluse tagatise tagastamiseks JK-i arveldusarvele. Nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitab kostja I ja JK-i 13.06.2014 ühine taotlus tagatise tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-11-29868, millega JK ja kostja I palusid kohtul tagastada tagatis JK-i arveldusarvele, ja JK-i 17.09.2014 avaldus tsiviilasjas nr 2-13-45731.
11.Eelnevast tulenevalt on kostja I poolt tsiviilasjas nr 2-11-29868 kohtu deposiitkontole 12.04.2012 makstud raha summas 4000 eurot näol tegemist JK-i lahusvaraga, mistõttu kaevatava määrusega maakohus arestis JK-ile, kes ei ole käesolevas tsiviilasjas kostjaks, kuuluva raha. Seetõttu on kaevatav maakohtu määrus põhjendamatu ja kuulub tühistamisele. Vastus määruskaebusele
12.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja I kanda. Menetluse edasine käik
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 26.06.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
15.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu hinnangul annavad hageja poolt hagi tagamise taotluses esile toodud asjaolud ja kostjal I tagatiseks kõlbuliku muu vara puudumine alust uskuda, et hagi rahuldamise korral võib osutuda kohtuotsuse täitmine raskendatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kohaldatud hagi tagamise abinõu on kohane ja proportsionaalne ega kahjusta hageja nõude suurusega võrreldes ebamõistlikult kostja I huve.
16.Määruskaebuse väited hagi tagamise korras arestitud vara kuulumisest kostja I abikaasa lahusvara hulka, on paljasõnalised. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda, et tsiviilasjas nr 2-11-29868 kohtu deposiitkontole kantud tagatis kuulub kostja I abikaasale JK-ile. Kaebuse väide, et kostja I abikaasa JK- müüs tema väärtpaberikontol olevad ja tema lahusvara hulka kuuluvad väärtpaberid summas 6 391,16 eurot ja võttis 17.06.2011 oma pangakontolt sularahas välja 6 000 eurot, ei tõenda, et tsiviilasjas nr 2-11-29868 12.04.2012 kohtu deposiitkontole kantud tagatis summas 4 000 eurot oleks kaetud just nende, enam kui 9 kuud varasemalt kostja I abikaasa poolt sularahas väljavõetud ja väidetavalt kostjale I antud rahaliste vahendite arvelt. Kostja I ja tema abikaasa vaheline kokkulepe ja sellekohane avaldus tsiviilasjas nr 2-11-29868 makstud tagatise tagastamiseks abikaasa arveldusarvele ei võimalda samuti asuda arestitud vara kuuluvuse osas teistsugusele järeldusele. Mõistetavat selgitust, miks JK- ise talle kuulunud vahendeid deposiitkontole ei kandnud, kohtule esitatud ei ole.
17.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et tagatise tsiviilasjas nr 2-11-29868 summas 4 000 eurot tasus kohtu deposiitkontole kostja I, mida on kinnitatud ka määruskaebusele lisatud kostja I ja tema abikaasa taotluses tagatise tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-1129868 (kd II tl 137-138), on maakohus õiguspäraselt hagi tagamise taotluse rahuldanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.