Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-45731
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.10.2014., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
Danske Bank A/S nõudes
hagi Xxx ja Xxx vastu
võla
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht: Holmens Kanal 2-12, 1092 Kopenhaagen, Taani Kuningriik Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood 11488826, asukoht: Narva mnt 11, 15015) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid; e-post: [email protected]) Kostja I: Xxx(isikukood XXX, elukoht: XXX; epost: XXX) Kostja I volitatud esindaja: XXX Kostja II: Xxx(isikukood: XXX, elukoht: XXX) 1 243 484,91 eurot
Hagihind Kohtuistungi toimumise kuupäev
03.09.2014.a.
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista Xxxja Xxx Danske Bank A/S kasuks solidaarselt 1 243 484,91 eurot.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse väljakuulutamisest.
Danske Bank A/S ja A/S Xxx (pankrotis) sõlmisid 15.04.2010 laenulepingu nr XXX(edaspidi: laenuleping), mille alusel kohustus hageja andma A/S-le Xxx laenu summas 1 243 484,91 eurot tagastamise tähtajaga 20.08.2010. A/S Xxx taotluse alusel maksis hageja laenusumma välja laenulepingu sõlmimisega samal päeval. Pärast laenulepingu sõlmimist ja laenusumma väljamaksmist pikendati 23.08.2010 sõlmitud muudatustega nr 1 laenu tagastamise tähtaega kuni 01.10.2010. Eelnevast tulenevalt saabus laenu tagastamise tähtaeg 01.10.2010. A/S Xxx laenusumma põhiosa tähtaegselt ei tagastanud. Laenusumma on tänase päevani tagastamata. Seega võlgneb A/S Xxx (pankrotis) hagejale 1 243 484,91 eurot. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmis hageja Xxx15.04.2010 käenduslepingu nr XXXja Xxx15.04.2010 käenduslepingu nr XXX(edaspidi ühiselt: käenduslepingud). Käenduslepingute punktide 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustusid kostjad vastutama laenulepingu nõuetekohase täitmise eest kumbki kuni 1 243 484,91 euro ulatuses. Laenulepingu mis tahes tingimuste muutmise korral (muuhulgas laenu tagastamise tähtpäeva muutmise korral) kohustusid kostjad käenduslepingute punkti 1.3 kohaselt vastutama 1 243 484,91 euro ulatuses ka nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest. 23.08.2010 sõlmiti käenduslepingute uued redaktsioonid, millega mööndi laenu tagastamise tähtaja pikendamist kuni 01.10.2010. Kuna A/S Xxx jättis laenusumma põhiosa tähtaegselt tagastamata, esitas hageja 15.12.2010 ja 21.02.2011 Xxxning Xxxkäenduslepingutest tuleneva nõude 1 243 484,91 euro tasumiseks. Kostjad käenduslepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja palub kohtul mõista hageja kasuks välja Xxxning Xxxsolidaarselt 1 243 484,91 eurot. Kohtukulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
01.09.2014.a. esitatud kirjalikus vastuses Kostja 1 vaidleb hagile vastu . Käenduslepingutest tulenevate nõuete olemasolu ja kehtivus sõltub sellest, kas Hagejal on nõue AS-i Xxx (pankrotis) vastu. Kostja 1 on seisukohal, et Hagejal puudub nõue põhivõlgniku AS Xxx (pankrotis) vastu, mistõttu ei ole Hagejal nõuet ka Kostja 1 vastu. Hagejal puudub nõue põhivõlgniku vastu, kuna Hageja ja põhivõlgniku vahelised laenulepingud nr XXXja nr XXX on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Danske Bank A/S Eesti filiaalil ei ole nõuet põhivõlgniku vastu, kuna laenulepingutega nr XXXja nr XXXrefinantseeriti tühisest lepingust tulenevat kohustust. Laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused tuleb lugeda äriühingu Xxxvolitatud esindaja Xxxisiklikeks kohustusteks, mille täitmist ei ole taganud AS Xxx (pankrotis) ega Kostjad. AS Xxx (pankrotis) ja Hageja vahel sõlmitud laenuleping nr XXXsõlmiti Xxxja Hageja vahel laenulepingu nr XXXrefinantseerimiseks. Laenulepingut nr XXXsõlmides eeldas AS Xxx (pankrotis), et Xxx on maksejõuline äriühing ning laenuleping XXX on kehtiv. Välisriigis registreeritus äriühingu Xxxigapäevast tegevust planeeris, korraldas ning juhtis Xxx. Antud olukorras saab ja tuleb Xxx-ga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused omistada isikule, kes tema eest tegutses, s.o. Xxx. Laenulepingud nr XXXja nr XXXon vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised. Hagejal krediidiasutusena oli objektiivne ülevaade Xxxmajanduslikust olukorrast. AS Xxx (pankrotis) nimetatud asjaolust laenulepingu
XXXsõlmimisel teadlik ei olnud. Danske Bank A/S kallutas AS-i Xxx (pankrotis) sõlmima laenulepingut nr XXXning võtma üle Xxxlaenu summas 5 162 000 eurot.
19.05.2014 esitatud kirjalikus vastuses hagile ei võta Kostja 2 hagiavaldust õigeks ja ei tunnista Kostja 2 vastu suunatud nõudeid. Käenduslepingutest tulenevate nõuete olemasolu ja kehtivus sõltub sellest, kas Hagejal on nõue AS-i Xxx (pankrotis) vastu. Kostja 2 on seisukohal, et Hagejal puudub nõue põhivõlgniku vastu, mistõttu ei ole Hagejal nõuet ka Kostjate vastu. Hagejal puudub nõue põhivõlgniku vastu, kuna Hageja ja põhivõlgniku vahelised laenulepingud nr XXXja nr XXXon tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Danske Bank A/S Eesti filiaalil ei ole nõuet põhivõlgniku, s.o. AS Xxx (pankrotis) vastu, kuna laenulepingutega nr XXXja nr XXXrefinantseeriti tühisest lepingust tulenevat kohustust. Laenulepingutest nr XXXtulenevad kohustused tuleb lugeda äriühingu Xxxvolitatud esindaja Xxxisiklikeks kohustusteks, mille täitmist ei ole taganud AS Xxx (pankrotis) ega Kostjad. Danske Bank A/S Eesti filiaalil ei ole nõuet põhivõlgniku vastu, kuna laenulepingud nr XXXja nr XXXon vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised. Laenuleping nr XXXsõlmiti Hageja ja AS Xxx (pankrotis) vahel 31.oktoobril 2008.a. AS-i Xxx (pankrotis) jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning Danske Bank A/S poolt oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Xxxmajanduslik olukord nimetatud laenulepingu sõlmimise ajal oli halb, tegemist olu sisuliselt maksejõuetu äriühinguga ning Hageja oli sellest teadlik, kostjale puudus ülevaade äriühingu maksvõimest. Danske Bank A/S kallutas AS-i Xxx (pankrotis) sõlmima laenulepingut XXX, varjates Xxxmaksejõuetust. Laenulepingu nr XXXsõlmitud 15.aprillil 2010 kehtivusse puutuvalt märgib Kostja 2, et kõik eespooltoodud argumendid on kohaldatavad ka antud laenulepingu osas. Lisaks on laenulepingu nr XXXalusel AS-i Xxx (pankrotis) laenu andmine vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. AS Xxx (pankrotis) pankroti kuulutati välja 02. veebruaril 2011.a., s.o. vähem kui 10 kuud pärast laenulepingu XXXsõlmimist. Lisaks kõigele eelnevale tuleb antud laenulepingu kehtivuse hindamise juures arvestada, et laenuandja teadis laenusaaja varasematest kohustustest ja makseraskustest ning kasutas ära seda uue krediidi andmisel.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused , uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnates neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Nõude aluseks on Danske Bank A/S Eesti filiaali ja AS Xxx (panrotis) vahel 15.04.2010 sõlmitud laenuleping nr XXX(toimiku lk 6,7, I köide). Laenu tähtajaks oli lepingu järgi 15.aprill 2010.a. kuni 20.august 2010.a. Nimetatud lepingu alusel andis Hageja AS-le Xxx (pankrotis) laenu 1 243 484,91 eurot Maastikumeister laenude ja XXXlepingutasu katteks. Laenu tagatiseks sõlmiti Kostjaga 1 ja Kostjaga 2 15.04.2010 käenduslepingud XXXja XXX (toimiku lk 21 - 24). Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS §-le 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pärast laenulepingu sõlmimist ja laenusumma väljamaksmist pikendati 23.08.2010 sõlmitud muudatusega nr 1 laenu tagastamise tähtaega kuni 01.10.2010 (toimiku lk 17, I köide).
Kostjate seletuste kohaselt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist äriühing Xxxlaenu refinantseerimisega. Kohus, uurinud Hageja ja AS Xxx vahel 15.04.2010.a. sõlmitud laenulepingut nr XXX, ei leidnud laenulepingus mingit viidet, et nimetatud laenuleping on sõlmitud Xxx võlgnevuse ümbervormistamiseks . Leping on sõnastatud tulevikuvormis „laen antakse Panga poolt Laenusaaja kasutusse ja käsutusse peale Panga kasuks Panka rahuldavatele tingimustel Lepingu kõikide Tagatislepingute ja nende muudatuskokkulepete sõlmimist ja vastavalt Laenusaaja poolt Pangale esitatavale Laenu väljamaksmise taotlusele. XxxAS Xxx juhatuse liikmena on esitanud laenu väljamaksmise taotluse 15.04.2010.a. (toimiku lk 15, I köide). Esitatud taotluse alusel on laenusumma samal päeval AS-le Xxx välja makstud (toimiku lk 16). Eeltoodut tulenevalt AS Xxx omandas laenu, kuid on jätnud laenu tagastamata. Hageja nõue summas 1 243 484,91 eurot AS Xxx (pankrotis) vastu on AS Xxx (pankrotis) pankrotimenetluses jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue (tsiviilasi nr 2-11-50912). Jõustunud tsiviilasjas nr 2-11-50912 on kohus tuvastanud, et laenulepingujärgse rahasumma saamine võlgniku poolt on tõendatud . Kohus on leidnud, et laenuleping nr xxx-15.04.2010 on kehtiv. Kohus on märkinud, et isegi juhul, kui laenuleping oleks tühine, on tõendatud vaidlusaluse rahasumma saamine hagejalt ning see tuleks tagastada TSÜS § 90 lg 2 alusel alusetu rikastumise sätete alusel. Seega on hagejal laenulepingust nr XXXtulenev nõue summas 1 243 484,91 eurot põhivõlgniku, A/S Xxx (pankrotis) vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja Kostjate vahel sõlmitud Käenduslepingute punkti 1.1 kohaselt kohustusid Kostjad vastutama Hageja ees A/S Xxxi (pankrotis) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kuna A/S Xxx (pankrotis) laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud, vastutavad nende täitmise eest kostjad. VÕS § 145 lg 1 ja § 65 lg 1 ning käenduslepingute punkti 2.1 kohaselt vastutavad A/S Xxx (pankrotis) ja Kostjad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, see tähendab hageja võib nõuda laenulepingu täitmist omal äranägemisel kas A/S-lt Xxx (pankrotis), Kostjatelt või kõigilt ühiselt. Hageja nõuab Kostjatelt laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmist ühiselt kummagi käenduse maksimumsumma ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on Hageja nõue Kostjate vastu õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti . TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.