Danske Bank A/S-i hagi IK ja VK vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. oktoobri 2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 243 484,91 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK ja VK apellatsioonkaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (Taani registrikood 61126228, Eesti filiaali registrikood 11488826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja I: IK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: VK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja IK
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2015, avalik kohtuistung
Kohtuistungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres ning kostja IK, kes on ühtlasi VK lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.10.2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud solidaarselt IK ja VK kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.30.09.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (hageja) ja Aktsiaselts SCANTRANS (pankrotis) (laenusaaja) 15.04.2010 laenulepingu nr KL150410SC, mille alusel kohustus hageja andma laenusaajale laenu summas 1 243 484,91 eurot tagastamise tähtajaga 20.08.2010. Raha maksti laenusaajale välja samal päeval.
2.23.08.2010 pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 01.10.2010. Laenusaaja laenusumma põhiosa tähtaegselt ei tagastanud. Laenusumma on tänase päevani tagastamata. Seega võlgneb laenusaaja hagejale 1 243 484,91 eurot.
3.Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmis hageja IK-ga (kostja I) 15.04.2010 käenduslepingu nr KÄ-150410SC/1 ja VK-ga (kostja II) 15.04.2010 käenduslepingu nr KÄ-150410SC/2. Käenduslepingute kohaselt kohustusid kostjad vastutama laenulepingu nõuetekohase täitmise eest kumbki kuni 1 243 484,91 euro ulatuses. Seoses laenu tagastamise tähtaja pikendamisega sõlmiti 23.08.2010 käenduslepingute uued redaktsioonid.
4.Kuna laenusaaja jättis laenusumma tähtaegselt tagastamata, esitas hageja 15.12.2010 ja 21.02.2011 kostjatele käenduslepingutest tuleneva nõude 1 243 484,91 euro tasumiseks. Kostjad käenduslepingutest tulenevaid kohustusi ei täitnud.
5.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 243 484,91 eurot. Kostjate vastuväited
6.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejal puudub nõue laenusaaja vastu, kuna hageja ja laenusaaja vahelised laenulepingud nr KL-311008SC ja nr KL-150410SC on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Laenulepingutega nr KL-311008SC ja nr KL150410SC refinantseeriti tühisest lepingust tulenevat kohustust.
7.Hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenuleping nr KL-311008SC sõlmiti Elvaston Trading LLP ja hageja vahelise laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimiseks. Laenulepingut nr KL-311008SC sõlmides eeldas laenusaaja, et Elvaston Trading LLP on maksejõuline äriühing ning laenuleping KL-050808EL on kehtiv. Elvaston Trading LLP oli registreeritud Suurbritannias. Välisriigi äriühing saab Eestis tegutseda vaid tingimusel, et tal on õigusvõime ka Eesti õiguse alusel. Antud juhul see nii ei olnud ning tal puudus õigusvõime Eestis lepingute sõlmimiseks. Elvaston Trading LLP igapäevast tegevust planeeris, korraldas ning juhtis AB. Antud olukorras saab ja tuleb Elvaston Trading LLP-ga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused omistada isikule, kes tema eest tegutses, s.o. AB-le. Kuna Elvaston Trading LLP-l puudus Eestis õigusvõime, ei ole laenuleping nr KL050808EL kehtiv. Seega refinantseeris laenusaaja laenulepinguga nr KL-311008SC tühist laenulepingut ning kostjad tagasid omakorda laenusaaja olematut kohustust. Laenulepingust nr KL-050808EL tulenevad kohustused tuleb lugeda Elvaston Trading LLP esindaja AB isiklikeks kohustusteks, mille täitmist ei ole taganud laenusaaja ega kostjad.
8.Laenuleping nr KL-311008SC sõlmiti laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning hageja poolt oma positsiooni ebaausalt ära kasutades. Elvaston Trading LLP majanduslik olukord oli halb, tegemist oli sisuliselt maksejõuetu äriühinguga ning hageja oli sellest teadlik. Kostjal puudus ülevaade äriühingu maksvõimest. Hageja kallutas laenusaajat sõlmima laenulepingut KL-311008SC, varjates Elvaston Trading LLP maksejõuetust.
9.Kõik eespooltoodud argumendid on kohaldatavad ka laenulepingu nr KL-150410SC puhul. Lisaks on laenulepingu nr KL-150410SC alusel laenusaajale laenu andmine vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega. Laenusaaja pankrot kuulutati välja
02.veebruaril 2011.a, s.o. vähem kui 10 kuud pärast laenulepingu KL-150410SC sõlmimist. Lisaks kõigele eelnevale tuleb antud laenulepingu kehtivuse hindamise juures arvestada, et laenuandja teadis laenusaaja varasematest kohustustest ja makseraskustest ning kasutas ära seda uue krediidi andmisel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 03.10.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1 243 484,91 eurot. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda.
11.Nõude aluseks on hageja ja laenusaaja vahel 15.04.2010 sõlmitud laenuleping nr KL150410SC. Laenu tähtajaks oli lepingu järgi 20. august 2010. Nimetatud lepingu alusel andis hageja laenusaajale laenu 1 243 484,91 eurot. Laenu tagatiseks sõlmiti kostjatega 15.04.2010 käenduslepingud. Pärast laenulepingu sõlmimist ja laenusumma väljamaksmist pikendati 23.08.2010 sõlmitud muudatusega laenu tagastamise tähtaega kuni 01.10.2010.
12.Kostjate seletuste kohaselt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist äriühing Elvaston Trading LLP laenu refinantseerimisega. Kohus märkis, et laenulepingus nr KL150410SC ei ole mingit viidet, et nimetatud laenuleping on sõlmitud Elvaston Trading LLP võlgnevuse ümbervormistamiseks.
13.15.04.2010 on laenusumma laenusaajale välja makstud. Eeltoodut tulenevalt omandas laenusaaja laenu, kuid on jätnud laenu tagastamata. Hageja nõue summas 1 243 484,91
eurot laenusaaja vastu on laenusaaja pankrotimenetluses jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue (tsiviilasi nr 2-11-50912).
14.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingute punkti 1.1 kohaselt kohustusid kostjad vastutama hageja ees laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kuna laenusaaja laenulepingust tulenevat kohustust ei täitnud, vastutavad selle täitmise eest kostjad. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebused ja nende põhjendused
15.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või tühistada otsus ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
16.Maakohus on jätnud analüüsimata kostjate väited, et laenulepingud nr KL-311008SC ja KL-150410SC on tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Samuti jäeti analüüsimata kostjate väited, et hageja viis laenusaaja eksitusse ning kallutas viimast sõlmima kahjulikke laenulepinguid. Kostjad jäävad maakohtus esitatud vastuväidete juurde. Kuna laenulepingud on tühised, siis on tühised ka käenduslepingud, mistõttu puudub hagejal nõue käendajate vastu.
17.Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kostjate taotlused tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Samuti on maakohus jätnud lahendamata kostjate poolt 03.09.2014 istungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Vastus apellatsioonkaebustele
18.Hageja palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ning on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
20.Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostjad on nii vastustes hagile kui ka apellatsioonkaebustes tuginenud peamiselt väitele, et hageja kallutas laenusaajat sõlmima laenulepingut hageja ja Elvaston Trading LLP vahelise laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimiseks, kuigi oli ise teadlik Elvaston Trading LLP maksejõuetusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjate väited, mis puudutavad Elvaston Trading LLP-d, käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased. Hageja nõuab laenulepingust nr KL-150410SC tulenevat võlga. Laenulepingust nr KL150410SC selgub, et laenusumma antakse laenusaajale Maastikumeister OÜ-lt ostetavate kinnistute ostuhinna ja laenulepingu lepingutasu finantseerimiseks. Seega ei
sõlmitud laenulepingut nr KL-150410SC hageja ja Elvaston Trading LLP vahelise laenulepingu nr KL-050808EL refinantseerimiseks. Laenulepingust nr KL-311008SC tulenevat võlga hageja käesolevas vaidluses ei nõua. Seega on kostjate viited laenulepingule nr KL-311008SC ning hageja ja Elvaston Trading LLP vahelisele laenulepingule nr KL-050808EL põhjendamatud. Asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et vaidlusalune laenuleping (s.o laenuleping nr KL-150410SC) oleks heade kommetega vastuolus, ei ole kostjad esile toonud.
21.Kostjad on samuti väitnud, et hageja rikkus vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna laenusaaja oli makseraskustes. Krediidiasutuste seaduse § 83 lg 3 sätestab, et krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjad tõendanud oma väidet, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle kohta, et laenusaaja oleks olnud laenulepingu sõlmimise ajal maksejõuetu, ei ole tõendeid esitatud. Ka asjaolust, et 02.02.2011 kuulutati välja laenusaaja pankrot, ei saa teha järeldust, et laenusaaja oleks olnud maksejõuetu juba laenulepingu sõlmimise (s.o 15.04.2010) ajal. Lisaks ei ole kostjad tõendanud seda, et saadud krediidist tuli laenusaajale kahjulikke majanduslikke tarajärgi. Ainuüksi tõsiasjast, et laen tuleb tagastada, ei saa teha järeldust, et krediidist tuli laenusaajale kahjulikke tagajärgi.
22.Kolleegium märgib samuti, et ka juhul, kui laenuandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei saa käendajad üksnes viitega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele keelduda oma kohustuste täitmisest. Kui laenusaajale tekib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kahju, saavad käendajad tasaarvestada laenusaaja kahju hüvitamise nõude krediidiandja nõudega. Käesoleval juhul ei ole kostjad toonud esile, et laenusaajale oleks vaidlusalusest krediidist tekkinud kahju, samuti ei ole tehtud tasaarvestuse avaldust.
23.Vaidlus puudub selles, et laenusaaja ei ole laenusummat tagasi maksnud, samuti selles, et kostjad olid sõlminud laenulepingu nr KL-150410SC nõuetekohase täitmise tagamiseks käenduslepingud. Seega on maakohus hagiavalduse põhjendatult rahuldanud.
24.Kostjad on maakohtule heitnud ette, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostjate taotlused tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kolleegium kostjatega ei nõustu. Maakohtul puudus põhjus taotluste rahuldamiseks, kuna taotlused seondusid laenulepinguga nr KL-311008SC, mitte laenulepinguga nr KL-150410SC. Samuti on põhjendamatu kostjate väide, et maakohus jättis lahendamata kostjate poolt 03.09.2014 istungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele. 03.09.2014 istungi protokollist ei nähtu, et kostjad oleksid esitanud vastuväite kohtu tegevusele.
Menetluskulude jaotus
25.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu
määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
26.Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2015 määrusega anti kostjatele menetlusabi ja kumbki vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 6508,71 eurot. Ringkonnakohus leidis määruses, et kostjad ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostjatel on suures summas rahalisi kohustusi ning puuduvad andmed, et kostjate majanduslik olukord oleks paranenud, siis peab kohus põhjendatuks vabastada nad riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
27.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.