Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-1344
Tsiviilasi
IH hagi SMM ja MAS vastu kahju hüvitamiseks 1508.46 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SMM ja MAS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja I SMM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-X, Tallinn XXXXX) Apellant/kostja II MAS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-X, Tallinn XXXXX) Apellantide /kostjate esindaja adv Martin Traat Vastustaja/hageja IH (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X-X, Tallinn XXXXX), esindaja v/adv Meelis Masso
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.06.2014 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjatelt välja tekitatud kahju suuremas summas kui 755.48 eurot, samuti viivise suuremalt põhisummalt kui 755.48 eurot ning menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 755.48 eurot, arvestada viivist põhisummalt 755.48 eurot ja määrata menetluskulude jaotus.
Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista SMM-ult ja MAS-ilt solidaarselt välja IH kasuks kahjuhüvitis kokku 755.48 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 15.25 eurot ja alates 13.01.2014 kuni põhinõude 755.48 eurot täieliku tasumiseni viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; 3) Maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.13.01.2014 esitas IH (hageja) Harju Maakohtule hagi SMM (kostja I) ja MAS (kostja II) vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks summas 1368 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt lõi kostja I 07.07.2012 kella 08:35 paiku Tallinnas XXXXXXXXX X maja hoovis kurikaga samas majas elava sugulasest hageja sõiduautosid Toyota Land Cruiserit reg/nr-ga XXXXXX ja BMW reg/nr-ga XXXXXX. Kostja I lõhkus sõidukite esi- ja tagaklaasid, tekitades hagejale kahju 2308.53 eurot. Kostja I suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 08.08.2012. Sama määruse alusel anti asi Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonda väärteomenetluse alustamiseks karistusseadustiku (KarS) § 218 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.03.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kahtlustatavaks oli alaealine kostja I, kes oli 07.07.2012 hommikul autode lõhkumisel alkoholijoobes.
3.01.05.2013 ekspert AL koostatud ekspertarvamusest 13/47 „Sõiduki jääkmaksumuse määramise kohta“ tuleneb, et BMW vandalismiakti eelseks maksumuseks juuli 2012 seisuga oli 1100 eurot ning purustatud klaasidega sõiduki jäänuk muutus kasutuskõlbmatuks. Kostja põhjustas hagejale kahju seoses BMW kasutuskõlbmatuks
muutumisega 1100 eurot, 78 eurot seoses ekspertarvamuse koostamisega ja 190 eurot, mis on sõiduki Toyota Land kahjustuste likvideerimise eest tasutud omavastutuse maksumus.
4.04.10.2013 edastas hageja kostjatele pretensiooni, milles palus kahju hüvitada. 18.10.2013 laekus hageja esindajale kostjate esindaja seisukoht, milles kinnitatakse, et kostjad ei kavatse nõuet täita. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lõike 1 punkti 5 ja § 1053 lõike 2 ning VÕS § 65 lõike 1 alusel on hagejal õigus nõuda temale tekitatud varalise kahju hüvitamist solidaarselt kostjatelt.
5.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja palus kostjatel kahju hüvitada hiljemalt 18.10.2013. Hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 18.10.2013. Alates 19.10.2013 kuni 01.01.2014 viivitasid kostjad 75 päeva, viivisesumma päevas oli 0.32 eurot ja viivisesumma kokku 23.89 eurot. Alates 02.01.2014 kuni 13.01.2014 viivitasid kostjad 12 päeva. Viivise summa päevas oli 0.31 eurot ja viivis kokku 3.71 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue hagi esitamise ajaks oli 27.60 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude summas 1368 eurot kohase täitmiseni.
6.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et sõiduk reg/nr-ga XXXXXX kuulub omandiõiguse alusel DnB NL AS-ile kui liisinguandjale ja hageja on liisinguvõtjaks. Hageja liisinguvõtjana valdab ja kasutab vara. Hageja ja AS-i DnB NL vahel 22.06.2011 sõlmitud liisingulepingu nr 181518 üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud tagama, et liisinguese säilib kogu liisingulepingu kehtivuse perioodi jooksul seisundis, milles see oli liisingueseme liisinguvõtjale üleandmise hetkel (arvestamata eesmärgipärasest kasutamisest tingitud loomulikku kulumist) ning mis vastab hoolikal, säästlikul ja heaperemehelikul kasutamisel tekkivale seisundile. Liisinguvõtja on kohustatud tagama kõigi liisingueseme liisingulepingu kehtivuse ajal ilmnevate puuduste ja liisingulepingu tingimustele mittevastavuste kõrvaldamise. Üldtingimuste punkti 3.6 kohaselt kannab liisinguvõtja kõik liisingueseme omamise, valdamise, kasutamise, korrashoiu (s.h hooldamise ja remontimisega) ning muud liisinguesemega seotud kulud. Üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud sõlmima liisingueseme kindlustamiseks vabatahtliku kindlustuslepingu.
7.Hageja poolt oli sõiduki XXXXXX osas sõlmitud vabatahtliku kindlustuse leping AAS GBEF. Vastavalt 13.06.2012 kindlustussertifikaadile ja poliisile oli kindlustusperioodil 22.06.2012–21.06.2013 hageja kui kindlustusvõtja omavastutuse piirmääraks 190 eurot. Peale kahjustamist remonditi sõiduk AS-is EA. Kuna sõiduki remondi maksis kinni kindlustusandja, siis seda maksumust hageja kostjatelt ei nõua. Hageja nõuab kostjatelt 190 euro hüvitamist. Kui kostja ei oleks hageja valduses ja kasutuses olevat sõidukit õigusvastaselt kahjustanud, ei oleks hageja pidanud sõiduki remontimise finantseerimiseks pöörduma oma kindlustusandja poole ja tasuma omavastutuse summat 190 eurot.
8.Sõiduk regi/nr-ga XXXXXX on liiklusregistris registreeritud hageja abikaasa KH nimele, kuid tegemist on abikaasade ühisvaraga (sõiduk BMW on omandatud 12.07.2005, so abielu ajal), seega saavad nad nõudeid esitada ühiselt või teise abikaasa nõusolekul, mida eeldatakse.
9.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et kostja I purustas lõhkumise teel hageja sõidukite klaasid ja tekitas kurikaga muid vigastusi, st tekitas hagejale õigusvastaselt kahju. Eksperdi arvamusest ei ole võimalik teha
meelevaldset järeldust, et kahju on tekkinud seetõttu, et sõiduk BMW on avatuna seisnud 10 kuud ja muutunud seeläbi kasutuskõlbmatuks. Hageja tegi järelepärimise eksperdile ja esitas selles osas täpsustava küsimuse. Sõiduk BMW ei seisnud avatuna 10 kuud. Kohe pärast sõiduki klaaside kurikaga purustamist kattis hageja sõiduki koormapresendiga hoolikalt kinni ja sellisena seisab sõiduk kuni tänaseni. Hageja suhtub oma varasse heaperemehelikult ja oleks ebamõistlik arvata, et hageja laseb oma varal hävineda. Sõiduki koormapresendiga kohese kinni katmise väite tõendamiseks esitas hageja tunnistajate MT ja ET kirjalikud digitaalallkirjastatud seletused. Kuna kohus menetleb asja lihtsustatud korras, siis saab kohus neid seletusi tunnustada tõendina. Tunnistajate ütlustest nähtub, et juba 08.07.2012 oli sõiduk korralikult presendiga kinni kaetud, mistõttu edasine kahju tekkimine oli ära hoitud.
10.Väär on kostjate väide, et hageja saab nõuda ainult esi- ja tagaklaaside maksumust. Sõiduki klaasid tuleb lisaks nõuetekohaselt paigaldada ja see nõuab lisatöid, mida hageja ise ei saa mõistlikult võttes teha. Hageja esitas tõendina AS-i K hinnapakkumise, millest nähtub, et klaaside paigaldamiseks on vajalikud klambrid ja liimipaigalduse teostamine. Koos klaaside maksumusega oleks sellise töö maksumuseks olnud 487.48 eurot. Klaaside hinnad on seejuures küll kallimad, kuid kostjate pakutud OÜ JA tegeleb vaid klaaside müügiga, mitte paigaldusega. Klaaside omandamisel OÜ-st JA tulnuks need esmalt transportida remonditöökotta, mis eeldab transpordikulusid. Teiseks järgneb klaaside vahetusele salongi puhastamine klaasitolmust ja -kildudest. Kuna hageja teine purustatud sõiduk remonditi kindlustuse poolt finantseerituna AS-is EA, siis selle tööde 26.07.2012 arvelt nr 456570 nähtub, et klaaside vahetusega kaasnevate tööde maksumus salongi puhastamise kulu näol moodustab 108.33 eurot (käibemaksuta). Eelnevast tulenevalt ei ole õige kostjate seisukoht, et kahju suurus saab olla vaid purustatud klaaside maksumus.
11.Hageja ei nõustunud kostjate käsitlusega, mille kohaselt on kahju tekkinud kohustatud isikust tulenevatel asjaoludel VÕS § 139 lõike 2 järgi. Hageja võttis koheselt tarvitusele abinõud oma vara päästmiseks. Esimene sõiduk toimetati koheselt remonditöökotta ja teine sõiduk kaeti korralikult kinni presentkattega. Kohast käitumist kostjatelt ei järgnenud. Nii on hageja näiteks 05.09.2012 saatnud kostjale II kirja ja palunud BMW osas mõistvat suhtumist ja kahjude korvamist. Kostja II vastusest sellele kirjale nähtub, et kahju tekitamist ei võetud üldse omaks.
12.Klaaside vahetusel on omavastutus küll 0 eurot, kuid sõidukile Toyota Land Cruiser tekitati tulenevalt kostja I purustustöödest hulgaliselt muid vigastusi ja nende osas tuli hagejal tasuda omavastutust summas 190 eurot. Sellele sõidukile tekitatud vigastuste tõendamiseks esitas hageja fotod.
13.Kuna hageja eest on kandnud kulud kindlustusfirma, siis tuleb need kostjatelt välja mõista D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i kasuks ning kostjaid tuleb kohustada kandma need D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 märkega “IH menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-1344”.
14.05.05.2014 menetlusdokumendis leidis hageja, et sõiduki BMW remontimine ei ole võimalik väiksemate kuludega ja sõiduki taastamine selliseks, nagu ta oli enne 07.07.2012 vandalismiakti, läheks ilmselgelt kallimaks maksma kui 1100 eurot. Hagejal ei olnud võimalik sõidukit BMW koheselt remontida, sest selleks puudusid nii temal kui abikaasal rahalised vahendid. Hinnapakkumine K AS-ist oli võetud selleks, et teada saada kostja I poolt tekitatud kahju suurust ja teavitada sellest kostjaid. Kuna kostjad kahju koheselt ei hüvitanud, jäi sõiduk remontimata ja ootama kinnikaetult kostjate poolt kahju hüvitamist.
15.07.07.2012 oli sündmuskohale kutsutud politsei, kes teostas vaatluse. Protokollist on võimalik tuvastada nii BMW kui Toyota Land Cruiseri vigastusi. Kui sõidukil Toyota Land Cruiser oleksid olnud purustatud vaid klaasid, ei oleks hageja tõepoolest pidanud tasuma omavastutuse summat 190 eurot. Kuna sõidukile oli aga kurikaga tekitatud hulgaliselt muid vigastusi, oli hageja kohustatud nende remontimisel tasuma omavastutuse summa. Nii nähtub näiteks AS EA arvest, et teostada tuli hulgaliselt kere- ja plekitöid, remontida parempoolne A-piilar, vasakpoolne esitiib ja vasak peegel ning poleerida kraapsudega vasak tagumine uks. Kuna kostja I poolt olid lõhutud pea kõik autol olemasolevad ja nähtavad klaasid, siis paigaldati sõidukile lisaks uutele klaasidele uus peegliklaas, remonditi lõhutud klaasipuhasti ja tagumine kojamees. Seega ainuüksi Toyoto vasakpoolsele küljepeeglile, parempoolsele A-piilarile, kriibitud vasakule tagumisele uksele ja vasakpoolsele esitiivale tekitatud vigastused tingisid selle, et hageja oli kohustatud tasuma omavastutuse summa.
16.Hageja vaidles vastu kostjate poolt 14.04.2014 esitatud fotole, millelt nähtub pooleldi kattega kaetud sõiduk. Esiteks ei ole nimetatud foto andmetest nähtuv selle tegemise kuupäev, teiseks ei ole võimalik sellelt tuvastada, kas tegemist on hageja sõidukiga BMW ning kolmandaks ei ole välistatud, et kate on sõidukilt tahtlikult maha rebitud ja tehtud foto toimuva kohtumenetluse jaoks. Hageja sõiduk seisab endiselt XXXXXXXXX X maja hoovis ning kuna kostjad elavad samas majas, siis on neil sõidukile vaba juurdepääs. Hageja arvas, et nimetatud foto võis olla tehtud kas 12.04.2014 või siis 13.04.2014 öösel, sest just siis oli autolt kate maha rebitud. Hageja selgitas, et kostja II tuli 13.04.2014 hommikul hageja abikaasale ütlema, et sõiduki kate on maas ja küsis, et kas kutsute nüüd politsei. Kostjate esitatud foto on silmnähtavalt tehtud välklambiga ja see näitab, et foto on tehtud öösel ja eesmärgiga kohut eksitada, justkui ei hooliks hageja oma varast. Hageja palus nimetatud tõendit mitte arvestada.
17.Kostjate esitatud GH OÜ hinnapakkumine BMW esi- ja tagaklaaside vahetustöödele summas 95 eurot ei arvesta asjaoluga, et sõiduk on vaja remontimiseks kohale transportida. Selleks tuleb teha täiendavaid kulutusi puksiirteenusele. Samamoodi ei ole kostjad arvestanud, et juhul, kui hageja peab esi- ja tagaklaasid ise eelnevalt ostma, siis ka need tuleb remonditöökotta kohale toimetada, millega kaasneb kulu. Lisaks leidis hageja, et ta ei ole kohustatud otsima kostjatele meelepäraseid ja kõige odavamaid sõiduki remontimise võimalusi. Kostjatel oli võimalus kahjud kohe hüvitada või teha seda vähemasti mõistliku aja jooksul pärast tekkimist. Kostjate vastuväited
18.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata.
19.Hageja ei ole tõendanud, et kahju hagis nõutud summas tekkis kostja I tegevuse tõttu. Hageja on tõendina esitanud 01.05.2013 koostatud eksperdi arvamuse sõiduki jääkmaksumuse määramise kohta, millest nähtub, et BMW vandalismieelseks maksumuseks oli 1100 eurot, kuid purustatud klaasidega sõiduk, mis on avatuna seisnud 10 kuud, on muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega on hagejal tekkinud kahju eelkõige põhjusel, et sõiduk on avatuna seisnud 10 kuud.
20.Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt peksis kostja I 07.07.2012 kell 08.35 paiku puruks sõidukite esi- ja tagaklaasid. Järelikult koosneb hageja kahju maksimaalselt mõlema sõiduki puhul purustatud esi- ja tagaklaasi maksumusest. Kostjad võtsid pakkumise JA OÜ-st BMW E34 esi- ja tagaklaasi maksumuse teadasaamiseks. Vastavalt
päringu vastusele maksab sõiduauto BMW 5-seeria mudeli E34 kasutatud esiklaas 50 eurot ja tagaklaas 30 eurot. Seega on hageja BMW 5-seeriale tekitatud kahju kokku 80 eurot. Kostja I poolt sõiduki klaaside lõhkumine ei muutnud sõidukit täiesti kasutuskõlbmatuks, vaid sõiduk muutus (väidetavalt) kasutuskõlbmatuks asjaolu tõttu, et hageja ei suvatsenud selle eest enam hoolt kanda ning jättis selle lihtsalt õuele seisma. Kostjad viitasid VÕS § 127 lõikele 4 ja leidsid, et sõiduki BMW kasutuskõlbmatuks muutumine ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. Hageja ei võtnud midagi ette selleks, et tagada sõiduki säilimine (VÕS § 139). Kuna sõiduk on väidetavalt täielikult kasutuskõlbmatuks muutunud, ei ole hagejal enam kahju asendatavate klaaside näol. Kahju tekkimise alus ja vajadus on ekspertiisiaktist tulenevalt hagi esitamise ajaks ära langenud. Hageja ei ole tõendanud, et omavastutuse suurus oli 190 eurot ning kahju on selles osas tõendamata.
21.Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kannatanu kahjuna konkreetselt nimetanud sõidukite esi- ja tagaklaaside lõhkumise. Muid kostja I tegevuse tulemusel sõidukitele tekitatud vigastusi politsei poolt ei fikseeritud ja nende tekitaja ei ole teada. Kuna Toyota klaaside omavastutuse määr on 0, ei tunnistanud kostjad üldse kahju selles osas. Kuna kostjad nõuet ei tunnistanud, ei tunnistanud nad ka viivisenõuet. BMW klaaside vahetus koos paigalduskuludega on 95 eurot. Teoreetiliselt oleks kostjad nõus hagejale hüvitama kokku 175 eurot sõiduauto BMW klaaside lõhkumise eest, kuid auto on vastavalt ekspertiisiaktile hävinud, mistõttu ei oleks sellisel hüvitamisel enam mingit mõtet. Kostjad esitasid tõendina foto, millest nähtub, et sõiduk BMW ei olnud niiskuskahjustuste eest kaitstud. Hageja esitatud K AS-i tellimuse nr 124374 kohaselt on sama sõiduki tagaklaasi maksumus 279.50 eurot (käibemaksuga). Kostjad saaksid sama detaili 50 euroga ehk enam kui 5,5 korda odavamalt. Kompromissina pakkusid kostjad hüvitist 100 eurot.
22.Menetluse käigus asus hageja väitma lisaks klaaside kahjustustele muude vigastuste tekitamist sõidukitele. Samas on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kahjuna nimetatud ainult sõidukite esi- ja tagaklaaside lõhkumine. Muid kostja I tegevuse tulemusel sõidukitele tekitatud vigastusi politsei poolt ei fikseeritud ja nende tekitaja ei ole teada.
23.Ainuüksi sõiduki klaaside lõhkumine BMW puhul ei põhjustanud ega saanud põhjustada sõiduki täielikku hävimist. Hageja nõudis kostjatelt sõidukile tekitatud kahju kohest hüvitamist, kuid jättis märkimata, et väidetava kahju maksumus, millest kostjaid teavitati, oli nõude esitamise ajal põhjendamatult kõrge. Arvestades BMW vanust ja konkreetselt selle mudeli puhul varuosade probleemideta kättesaadavust, on hagis nimetatud kahju suurus ja ka remondiks kuluvate summade suurus üle paisutatud. Samuti ei ole sõiduki katmine sellisel kujul, nagu hageja seda tegi, ilmselt piisav sõidukisse nt niiskuse tungimise vältimiseks. Sõiduauto BMW klaasid ei olnud purunenud sellisel määral, et niiskuskahjustused oleksid saanud tekkida.
24.Kohtuotsusest kriminaalasjas on näha, et hageja peksis kostjat I nii 28.07.2012 kui ka 05.08.2012, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. See kohtuotsus tõendab, et hageja on vägivaldne ning on korduvalt kostjale I kallale tunginud ning viimasele tervisekahjustusi ja valu põhjustanud. Sellega on kaudselt selgitatav kostja I käitumine hageja vara suhtes. Kostja I ei tekitanud hageja autodele kahjustusi mitte huligaansel ajendil, vaid tasuks hageja poolt tema suhtes kasutatud vägivaldse ja füüsiliselt piinava käitumise eest. Esimese astme kohtu otsus
25.Harju Maakohus rahuldas 12.06.2014 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja võlgnevuse 1395.60 eurot, millest kahjuhüvitis on 1368 eurot ja viivis seisuga 13.01.2014 27.60 eurot. Samuti mõistis kohus kostjatelt välja alates 14.01.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistis kostjatelt välja ka hageja põhjendatud menetluskulud 1775 eurot ja viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohus kohustas kostjaid tasuma resolutsiooni punktis 3 märgitud menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega “IH menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-1344”.
26.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja I kahjustas 07.07.2012 sõidukeid Toyota Land Cruiser (reg/nr-ga XXXXXX) ja BMW 520I (reg/nr-ga XXXXXX), purustades kurikaga sõidukite esi- ja tagaklaasid; 2) kostja I oli 07.07.2012 sõidukeid kahjustades alaealine; 3) hageja on õigustatud isikuks kohtule kahju hüvitamise nõude esitamisel; 4) hageja oli sõlminud sõiduki Toyota Land Cruiser osas kindlustuslepingu, mis piiras hageja omavastutust sõidukile tekkinud kahju osas 190 eurole.
27.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses peavad kostjad hagejale hüvitama kostja I poolt sõidukitele tekitatud kahjustused. Samuti vaidlevad pooled viivisenõude põhjendatuse üle.
28.Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2012 ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.03.2013 määrustest nähtub, et (t I kd lk 7-10) kostja I lõhkus 07.07.2012 teistele isikutele kuuluvaid sõidukeid. Kohus leidis, et sõidukite Toyota Land Cruiser ja BMW 520I kahjustamine kostja I poolt oli VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi õigusvastane.
29.Kostjad leidsid, et kostja I poolt sõiduki BMW klaaside lõhkumine ei muutnud sõidukit kasutuskõlbmatuks, vaid see muutus selliseks, kuna hageja ei suvatsenud sõiduki eest enam hoolt kanda ning jättis õuele seisma. Hageja märkis, et tal ei olnud võimalik sõidukit BMW koheselt remontida, sest selleks puudusid rahalised vahendid. Hageja lisas, et kuna kostjad kahju koheselt ei hüvitanud, siis jäi sõiduk remontimata ja ootama kinnikaetult kostjatepoolset kahju hüvitamist. Kohtule esitatud 01.05.2013 eksperdi arvamusest 13/47 (t I kd lk 11-12) nähtub, et purustatud klaasidega BMW on 10 kuud avatuna seistes muutunud kasutuskõlbmatuks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjad ei nõustunud koheselt ja vabatahtlikult kahju hüvitama. Kohus leidis, et sõiduki BMW aknaklaaside purustamise ja nimetatud sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise vahel esineb põhjuslik seos. Kui kostja I ei oleks sõiduki BMW aknaklaase purustanud, ei oleks nimetatud sõiduk pidanud seisma 10 kuud akendeta välitingimustes ega oleks muutunud kasutuskõlbmatuks. Algselt seisnes sõiduki BMW lõhkumisel tekkinud kahju üksnes kulutustes, mis olid vajalikud uute aknaklaaside ostmiseks. Kuna aga kostjad ei olnud nõus aknaklaaside lõhkumisega tekkinud kahju hüvitama, siis ajapikku kostja I tegevuse tõttu tekkinud kahju suurenes, kuna sõiduk BMW muutus kasutuskõlbmatuks. Vaidlus puudub selle üle, et sõiduk seisis akendeta välitingimustes ka talvisel perioodil. Tekkinud olukorras ei saanud hagejalt oodata koheselt ise kulutuste tegemist kahjustuste kõrvaldamiseks või sõidukile BMW näiteks garaažikoha rentimiseks. Seetõttu on põhjendamatud kostjate vastuväited, mille kohaselt tekkis hagejale kahju üksnes lõhutud aknaklaaside maksumuse ulatuses.
30.Kohus selgitas oma 25.03.2014 pöördumises (t I kd lk 115) kostjatele, et juhul, kui kostjate arvates on hagejale tekitatud kahju hageja väidetust väiksem, tuleb kostjatel oma vastuväiteid tõendada. Kostjad esitasid kohtule foto, tõendamaks, et hageja ise ei
hoolitsenud oma sõiduki eest, ei katnud seda korralikult kinni ning seetõttu muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks. Fotolt (t I kd lk 124) ei ole näha selle tegemise kuupäev ega ole võimalik tuvastada, kas tegemist on just vaidlusalusega sõidukiga BMW. Samuti luges kohus põhjendatuteks hageja vastuväited, et kuivõrd sõiduk seisis järelevalveta ja oli kostjatele kättesaadav, võisid kostjad ise enne foto tegemist sõidukilt ajutiselt katte eemaldada. Seega ei ole kostjad vaatamata kohtu selgitusele tõendanud, et sõiduk BMW muutus kasutuskõlbmatuks hagejast endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab hageja. Hageja on esitanud kohtule foto kaetud sõidukist (t I kd lk 141), kuid ka nimetatud fotolt ei nähtu selle tegemise kuupäev ega ole võimalik tuvastada, kas tegemist on nimelt sõidukiga. Samas tuleneb MT ja ET 19.03.2014 seletustest (t I kd lk 107), et sõiduk BMW oli juba 08.07.2012 (so vahetult pärast kahju põhjustamist kostja I poolt 07.07.2012 korralikult koormakattega kinni kaetud. Järelikult võib kohtule esitatud tõendite kogumist järeldada, et hageja ei käitunud sõidukiga BMW hooletult ja tegi kõik endast mõistlikult võimaliku selleks, et kahju suurenemist ära hoida.
31.Eelneva tõttu tuleb kostjatel hagejale VÕS § 132 lõike 1 järgi tasuda kahjuhüvitis, mis vastab samaväärse BMW soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leidis, et 01.05.2013 eksperdi arvamusest 13/47 ja selle lisadest tulenevalt (t I kd lk 11-18) tuleb eelmainitud mõistlikeks kuludeks pidada 1100 eurot.
32.Kohus leidis, et eksperdi arvamuse 13/47 maksumus on samuti kahju, mis tekkis hagejale kostja I õigusvastase tegevuse tõttu sõiduki BMW lõhkumisel. Kui kostja I ei oleks sõidukit BMW kahjustanud, ei oleks hageja pidanud tellima eksperdi arvamust sõiduki BMW maksumuse kohta. Eksperdi arvamusele lisatud arve 13/46 (t I kd lk 19) tõendab, et seoses selle saamisega tekkis hagejale kahju summas 78 eurot.
33.Kostjad väitsid, et kostja I lõhkus üksnes sõidukite aknaklaasid, muid kostja I tegevuse tulemusel sõidukitele tekitatud vigastusi politsei poolt ei fikseeritud ja nende tekitaja ei ole teada. Kuna Toyota Land Cruiseri klaaside kindlustuse omavastutuse määr oli 0, siis ei tunnistanud kostjad üldse kahju selles osas, mis on hageja esitanud EA arvest nr 456543 summas 190 eurot. Kohus leidis, et nimetatud kostjate vastuväited on põhjendamatud, sest Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2012 määrus (t I kd lk 7-8) sisaldab üksnes lühidat kokkuvõtvat kirjeldust toimunust ning nimetatud määrus ei välista kostja I poolt muude vigastuste tekitamist sõidukile. Sõidukile Toyota Land Cruiser tekitatud muud vigastused nähtuvad Politsei- ja Piirivalveameti 07.07.2012 sündmuskoha vaatlusprotokollist (t I kd lk 160), mille järgi oli lisaks esi- ja tagaklaasi lõhkumisele näha, et sõiduki vasaku külje tahavaatepeegel on lõhutud ning vasaku külje poritiival ja parema külje aknaraamil olid muljumise jäljed. Hageja esitatud fotodelt sõiduki vigastuste kohta (t I kd lk 109-114) ei nähtu selgelt, kas fotodel on kujutatud Toyota Land Cruiser. Kohus aga leidis, et AS EA 26.07.2012 arvel (t I kd lk 103) kajastatud vigastused ühtivad hageja väljatoodud vigastustega. Nimelt tõi hageja välja, et sõiduki lõhkumise järel tuli teha kere- ja plekitöid, remontida parempoolne A-piilar, vasakpoolne esitiib ja vasak peegel ning poleerida kraapsudega vasak tagumine uks, paigaldada sõidukile lisaks uutele klaasidele uus peegliklaas, remontida lõhutud klaasipuhastit ja tagumist kojameest. Kirjeldatud vigastused ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud vigastustega vähemalt osaliselt (ehk vasaku peegli ja vasaku külje osas). Kuivõrd kindlustus hüvitas hagejale sõiduki kerele ja teistele detailidele tekitatud vigastused (sh vigastused vasakule peeglile ja vasakule küljele), tuli hagejal kanda omavastutuse kulu 190 eurot. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja on tõendanud, et kostja I tegevuse tulemusel tekkis sõidukile Toyota Land Cruiser ka teisi vigastusi lisaks esi- ja tagaklaasi purunemisele ning tema nõue 190 euro omavastutuse osas on põhjendatud.
34.AS-i EA 26.07.2012 arvega (t I kd lk 103) on hageja tõendanud, et seoses Toyota Land Cruiser kahjustamisega pidi hageja kandma sõiduki remondiga seotud omavastutuse kulu 190 eurot. Arvel on omavastutus summas 158.33 eurot märgitud eraldi real ilma käibemaksuta ning lisades nimetatud summale käibemaksu, on omavastutuse summaks 158.33x1.2=190 eurot. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et kostja I on oma õigusvastase tegevusega sõidukite lõhkumisel põhjustanud hagejale kahju kokku summas 1100+78+190=1368 eurot.
35.Asjakohatu on kostjate vastuväide, mille kohaselt kostja I ei tekitanud autodele kahjustusi mitte huligaansel ajendil, vaid tasuks hageja poolt tema suhtes kasutatud vägivaldse ja füüsiliselt piinava käitumise eest. Võimalik kättemaksu motiiv ei välista kostjate vastutust kahju tekitamise eest. Harju Maakohtu 13.05.2014 otsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-141918 tungis hageja kostjale I kallale 28.07.2012 ja 05.08.2012, ent kostja I lõhkus sõidukeid 07.07.2012 (so enne kohtuotsuses viidatud sündmusi).
36.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja I oli 07.07.2012 sõidukeid kahjustades alaealine ning kostja II on tema ema. Kostja II ei ole tõendanud, et ta midagi kahju tekkimise ärahoidmiseks tegi. Seetõttu leidis kohus, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt. Eelnevast tulenevalt tuleb välja mõista solidaarselt kostjatelt hagejale kahjuhüvitis 1368 eurot.
37.Hageja palus kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 19.10.2013 kuni hagiavalduse esitamiseni eest 27.60 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Kuna hageja põhinõue on tõendatud ja põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka hageja viivisenõuded. Kostjatele esitatud avaldusest kahju hüvitamiseks (t I kd lk 21-23) nähtub, et hageja teatas 04.10.2013 oma nõudest ning andis aega kahju hüvitamiseks kuni 18.10.2013. Kostjate vastustest (t I kd lk 52-55) nähtub, et 18.10.2013 keeldusid nad kahju hüvitamisest. Seega on hageja kohtule esitatud viivisearvestuses õigesti arvestanud kahjuhüvitiselt viivist alates 19.10.2013. Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista viivis seisuga 13.01.2014 27.60 eurot ning alates 14.01.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni protsendina põhinõude summalt (1368 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
38.14.07.2014 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud nii materiaal- kui menetlusõigusnorme ning hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis mõjutas oluliselt lahendit.
39.Kohus andis tõenditele väära hinnangu. Otsuse põhjendustest ei nähtu, kuidas sai purustatud klaasidega sõiduk, mis seisis avatuna 10 kuud, muutuda täielikult kasutuskõlbmatuks. Tõendina lisatud 01.05.2013 koostatud eksperdiarvamusest nr 13/47 ei nähtu kuidas ja millist metoodikat kasutades on ekspert jõudnud tulemini, et sõiduki vandalismieelseks maksumuseks on 1100 eurot, kuid avatuna seismisest on sõiduk muutunud kasutuskõlbmatuks. Ei ole õige ega loogiline, et sõiduk, millel on terve kere ja töötav mootor, on muutunud täiesti kasutuskõlbmatuks ja seega väärtusetuks. Eksperthinnangu punktis 5 leidis ekspert, et mõningast ostuhuvi võivad pakkuda vaid väikese läbisõiduga tehniliselt korras ja kaubandusliku välimusega BMW sõidukid. Ekspertiisiakti punktis 2 on aga sõiduki läbisõiduks märgitud ca 250 000 km, seega ei
oleks sõiduki suurt läbisõitu arvestades ostuhuvi olemas isegi sõiduki täieliku tehnilise korrasoleku puhul. Kohus ei ole ekspertiisiaktis toodud järeldusi põhjalikult analüüsinud.
40.Ekspertiisiaktist johtuvalt on hagejal kahju tekkimise põhjuseks eelkõige asjaolu, et sõiduk seisis avatuna 10 kuud. Kuna hageja ise koos tunnistajatega kinnitab, et ta on sõiduki puhul edasise kahju tekkimise ära hoidnud, jääb arusaamatuks, mida kohus pidas tõendite analüüsil silmas selle all, et sõiduk seisis avatuna 10 kuud. Hageja enda väited ja ekspertiisiakt on omavahel täielikus vastuolus, kuna ekspertiisiakti kohaselt seisis sõiduk avatuna, aga hageja enda kinnituse ja tunnistajate ütluste kohaselt mitte. Kohus on selle vastuolu jätnud tähelepanuta ja analüüsimata. Kohus on küll viidanud otsuse punktis 39 tunnistajate ütlustele, kuid jätnud selgitamata, kuidas hagejal kahju tekkimine siiski võimalik oli, kui sõiduk kahju vältimiseks korralikult kinni kaeti.
41.Kohus on jätnud ebaõigesti hindamata tõendid, millised pidid olema hageja kulud kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja hinnangul oleks sõiduki BMW klaaside remont ja vahetus läinud maksma kokku 487.48 eurot, kostja esitas tõendid selle kohta, et klaaside vahetuse oleks kasutatud sõidukile saanud teha 95 euro eest. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja väidete kohaselt oli sõiduki edasine kahjustumine välistatud, jääb arusaamatuks, miks lähtus kohus kahju määratlemisel summast 1100 eurot, so täielikust turuhinnast, arvestamata jääkväärtust ja kahjustuste kõrvaldamise maksumust. Tegelik kahju suurus on kohtu poolt välja selgitamata.
42.Kohus leidis ekslikult, et sõiduki väidetavalt täiesti kasutuskõlbmatuks muutumine oli kostja tegevuse tagajärg. Kostja I lõhkus vaid sõiduki esi- ja tagaklaasid, pärast mida kaeti sõiduk kinni ja edasine kahjustumine oli välistatud. Seega puudub kahju hüvitamiseks vajalik põhjuslik seos kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel.
43.Kuna kohus on ebaõigesti rahuldanud hageja põhinõude, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue.
44.Ekslik on kohtu järeldus ka otsuse punktis 42 toodud Toyota Land Cruiser ́i klaaside lõhkumise osas. Kohus leiab, et PPA 08.08.2012 määrus sisaldab lühikokkuvõtet kostja I käitumisest (Toyota klaaside lõhkumine) ega välista kostja I poolt muude vigastuste tekitamist sõidukile. Samas on kohus öelnud, et kirjeldatud vigastused ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatud vigastustega vähemalt osaliselt. Kogu ulatuses vigastused ei kattu. Järelikult ei saa tõsikindlalt väita, nagu oleks kostja I tegevus põhjustanud hagejale kindlustuse omavastutuse kulu 190 eurot sõiduki kerele tekitatud vigastuste näol, millest tulenevalt ka see hageja nõue tuleks kui tõendamata jätta rahuldamata.
Vastustaja seisukoht
45.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
46.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu sõidukile BMW tekitatud kahju hüvitamiseks väljamõistetud summa ja sellelt summalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas ning täielikult menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha
tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja määrab menetluskulude jaotuse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust on vaidlustatud põhjusliku seose ja kahju suuruse tuvastamise osas.
47.Ringkonnakohus ei nõustu kaebusega osas, milles on vaidlustatud 190 euro omavastutuse tasumise põhjuslikku seost kostja I õigusvastase teoga. Maakohus hindas sõiduki Toyota Land Cruiser vigastused tõendatuks PPA 07.07.2012 sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t I kd lk 160-161). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega ega näe alust tõendite ümberhindamiseks. Protokollist nähtub, et vahetult peale toimunut 07.07.2012 kell 9.10 kirjeldas Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikatalituse vanemuurija AJ Toyotal järgmised vigastused: tagumine ja esiklaas lõhutud, esiklaasil näha 4-5 löögi/muljumisjälge, vasaku külje uste klaasidel löögijäljed, vasaku külje tahavaatepeegel lõhutud, vasaku külje poritiival ja parema külje aknaraamil muljumisjäljed. Kostjad ei esitanud tõendeid, millised oleksid seadnud kirjeldatu vastavuse tegelikkusele kahtluse alla. Sarnased vigastused nähtuvad ka hageja fotodelt (t lk 109-113, 139). Seega on tõendatud, et Toyotal esines lisaks klaasikahjule, mille korral hageja ei oleks pidanud vastavalt kindlustuspoliisile (t I kd lk 56-57) tasuma omavastutust, vigastusi, milliste kõrvaldamiseks oli vajalik EA AS-is teha selliseid remonditöid, milliste korral rakendus omavastutus. Remonttööde arvelt (t I kd lk 103-104) nähtuvad erinevate kere- ja värvitööde tegemine vasakul esitiival, vasakul peeglil, vasakul esiuksel jmt, lisaks salongi puhastamine klaasikildudest, mida kindlasti ei saa seostada klaasikahjuga, mis juhtub tavaolukorras nt kui mööduva sõiduki rataste alt lendav kivi lõhub esiklaasi.
48.Kolleegium nõustub apellantidega osaliselt selles, et hagejal puudub õigus nõuda sõidukile BMW tekitatud kahju hüvitamiseks kostja I õigusvastase teo toimepanemise eelset sõiduki kogumaksumust põhjusel, et sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise ja kostja I kurikaga sõiduki klaaside lõhkumise vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 mõttes. Põhjuslik seos määral, mis õigustab kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmist, esineb lõhkumise tagajärjel sõidukile tekitatud vigastuste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste ulatuses, aga need vigastused (tagaklaasil auk, esiklaasil löögi jälg ja klaas ise mõrane; PPA sündmuskoha vaatluse protokoll t I kd lk 160-161) ei olnud sellised, millede tagajärjel ei oleks sõiduk olnud enam liikumisvõimeline ja oleks tulnud utiliseerida. Kolleegium nõustub selles osas kostjate vastuväidetega. Vastavalt ekspertiisiaktile muutus sõiduki jäänuk kasutamiskõlbmatuks 10 kuud avatuna purustatud klaasidega seismisest. VÕS § 127 lõike 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt peab kahju hüvitamise eesmärgiks olema kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja I tegevuse tagajärjel tekkis sõiduki tagaklaasile vasakule auk ja esiklaas mõranes, kuid sõiduk ei hävinud ega muutunud kasutuskõlbmatuks. Asjaolu, et hagejal puudusid rahalised vahendid sõiduki klaaside vahetamiseks, ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. Kostjate poolt kahju suuruse vaidlustamine ja selle vabatahtlikult hüvitamata jätmine ei ole teoks, mis oleks tekitanud põhjusliku seose jada klaaside lõhkumise ja sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumise vahele. Hageja tegevus sõiduki katmisel käesolevas vaidluses olulise tähtsusega ei ole, sest klaaside lõhkumisest põhjustatud varalise kahju suurenemist (nt selliste vigastuste suurenemist, mis tooks kaasa
klaaside paigalduse kallinemise täiendavate tarvikute, töötundide näol vmt) esitatud tõenditest ei nähtu.
49.Sõidukile BMW tekitatud vigastuste kohta tõi hageja tõi esile purustatud klaasid, kostjad möönsid esi- ja tagaklaasi purunemist (t I kd lk 89). Hageja tõendas BMW esi- ja tagaklaasi maksumust ning nende paigaldamise teenuse maksumust K AS-i pakkumisega (t I kd lk 102). Tõendilt nähtub, et klaasid koos paigaldamisega ja selleks vajalike tarvikutega maksavad 487.48 eurot. Lisaks väitis hageja, et sõiduki töökotta viimiseks on vajalik kasutada puksiiriteenust, kuid selle maksumuse tõendamiseks tõendeid ei esitatud. Kostjad esitasid kasutatud klaaside maksumuse tõendamiseks JA OÜ vastuse päringule, mille kohaselt vastava mudeli kasutatud tagaklaas maksab 30 eurot ja esiklaas 50 eurot (t I kd lk 93). Klaaside paigaldamisteenuse hinna tõendamiseks esitasid kostjad GHOÜ pakkumise, mille kohaselt läheks mõlema klaasi vahetus kokku maksma 95 eurot (t I kd lk 128).
50.Kolleegium, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, täielikult ja objektiivselt, leidis oma siseveendumuse kohaselt, et sõiduki BMW lõhkumisega hagejale tekitatud kahju suurus on veenvalt tõendatud K AS-i pakkumisega. Tegemist on tõendiga, kust nähtub sõiduki klaaside asendamiseks vajalik tervikteenus koos käibemaksuga, sh koos kõigi vajalike tarvikutega. JA OÜ vastusest ei nähtu, kas hinnad sisaldavad käibemaksu. Ka ei vaielnud kostjad vastu hageja väitele, et nimetatud äriühing tegeleb vaid klaaside müügiga, mis tähendab, et klaaside transportimine paigaldusega tegelevasse äriühingusse tooks hagejale kaasa täiendavaid aja- ja rahakulusid ning ebamugavust. Kahju tekitaja ei saa eeldada, et tal tuleb endise olukorra taastamiseks hüvitada igal juhul kõige odavamad kulud. VÕS § 132 lõike 1 kohaselt tuleb hüvitada uue samaväärse asja soetamiseks vajalikud mõistlikud kulud.
51.Kuigi kaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustavad kostjad maakohtu otsust tervikuna, ei sisalda kaebus väiteid eksperdi arvamuse saamiseks kulutatud 78 euro väljamõistmise ebaõigsuse kohta. Seega puudub kolleegiumil võimalus kostjatele selles osas vastata ning seda osa maakohtu otsusest kolleegium ei käsitle.
52.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel tasuda hagejale kahju hüvitamiseks kokku 755.48 eurot (190+78+487.48). Põhinõude rahuldamise ulatuse muutumise korral tuleb muuta ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suurust. Alternatiivseid vastuväiteid viivise aritmeetilisele arvestusele või arvestusperioodile apellatsioonkaebus ei sisalda. Seega võtab kolleegium hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel aluseks hagiavalduses sisalduva arvestuse (t I kd lk 3) ja selle tulemusena tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista seisuga 14.01.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 15.25 eurot.
53.Kostja II (kostja I ema) vastutuse aluseks on VÕS § 1053 lõige 2, mille kohaselt vastutavad vanemad, sõltumata süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Asjaolusid, millised saaksid anda aluse vanema vastutusest vabanemiseks, maakohtu menetluses esile ei toodud.
54.Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta maakohtu poolt rakendatud menetluskulude jaotust. Kolleegium on seisukohal, et kuna hagi rahuldamise ulatuseks on 55%, st mitte oluliselt üle 1⁄2 nõudest, on mõistlik ja põhjendatud rakendada menetluskulude jaotusele
TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud võimalust jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
55.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 45% ulatuses, st mitte oluliselt alla 1⁄2 kaebuse ulatusest, seega ka apellatsioonimenetluse kulude jaotusele on asjakohane rakendada TsMS § 163 lõiget 1 ja jätta kummagi poole kulud tema enda kanda.
Ülle Jänes /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Otsus tühistatud osaliselt Riigikohtu 06.05.2015 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-1344 osas, milles IH hagi S-M. M ja MAS vastu jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.