Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat (epost: [email protected] )
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.06.2014 otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis solidaarselt S-MM-lt ja M-AS-lt IH kasuks välja hüvitise 1223,50 eurot ületavas osas ja viivise seisuga 13.01.2014.a 24,68 eurot ületavas osas ja viivise alates
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 14.01.2014.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni protsendina summalt, mis ületab 1223, 50 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas summas, mis ületab 1 599,30 eurot.
2.S-MM ja M-AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada.
3.2.Mõista S-MM-lt ja M-AS-lt solidaarselt välja IH kasuks kahjuhüvitis 1223,50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 24,68 eurot ja alates 13.01.2014.a kuni põhinõude 1223,50 eurot tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.3.Jätta hageja menetluskulud maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus 95 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda, ülejäänud hageja menetluskulud jätta tema enda kanda, kostjate menetluskulu jätta nende endi kanda.
3.4.Välja mõista kostjatelt S-MM-lt ja M-AS-lt solidaarselt IH kasuks menetluskulud summas 1 599,30 eurot. Väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb S-MM-l ja M-AS-l tasuda viivist menetluskulusid väljamõistva kohtulahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
3.5.Kohustada kostjaid S-MM-t ja M-AS-t tasuma resolutsiooni p-s 3.4 märgitud menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 selgitusega „IH menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-1344“.
3.6.Rahuldada IH taotlus uue tõendi vastuvõtmiseks ja võtta asja materjalide juurde AS Kuusakoski 15.06.2015.a e-kiri.
3.7.Keelduda menetlemast S-MM poolt 06.07.2015.a esitatud tasaarvestuse avaldust.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IH (hageja) esitas 13.01.2014 Harju Maakohtule hagi S-MM (kostja I) ja tema ema M-AS (kostja II) vastu solidaarselt 1368 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt lõi kostja I 7.07.2012 kella 08.35 paiku Tallinnas XXXXXXXX X maja hoovis kurikaga samas majas elava hageja (kes on kostja I sugulane) sõiduautosid Toyota Land Cruiser (registreerimisnumbriga
XXXXXX)
ja BMW (registreerimisnumbriga XXXXXX). Kostja I lõhkus sõidukite esi- ja tagaklaasid, tekitades hagejale kahju 2308 eurot 53 senti. Kostja I suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 8.08.2012. Sama määruse alusel anti asi Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonda väärteomenetluse alustamiseks karistusseadustiku § 218 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.03.2013
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kahtlustatavaks oli alaealine kostja I, kes oli 7.07.2012 hommikul autode lõhkumisel alkoholijoobes. AL 1.05.2013 eksperdiarvamusest 13/47 „Sõiduki jääkmaksumuse määramise kohta" tuleneb, et BMW vandalismiakti eelseks maksumuseks juuli 2012 seisuga oli 1100 eurot ning purustatud klaasidega sõiduki jäänuk muutus kasutuskõlbmatuks. Kostja põhjustas hagejale kahju 1100 eurot BMW kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu, 78 eurot seoses eksperdiarvamuse koostamisega ja 190 eurot, mis on sõiduki Toyota Land Cruiser kahjustuste likvideerimise eest tasutud omavastutuse maksumus. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise seadusjärgses määras. 4.10.2013 edastas hageja kostjatele pretensiooni, milles palus kahju hüvitada. 18.10.2013 laekus hageja esindajale kostjate esindaja seisukoht, milles kinnitati, et kostjad ei kavatse nõuet täita. Hageja selgitas, et sõiduk Toyota Land Cruiser (registreerimisnumbriga XXXXXX) kuulub omandiõiguse alusel DnB Nord Liising AS-ile kui liisinguandjale ja hageja on liisinguvõtjaks, kes valdab ja kasutab vara. Hageja oli sõiduki kohta sõlminud vabatahtliku kindlustuse lepingu. Hageja omavastutuse piirmääraks oli 190 eurot. Peale kahjustamist remonditi sõiduk AS-is Elke Auto. Kuna sõiduki remondi maksis kinni kindlustusandja, siis seda maksumust hageja kostjatelt ei nõua. Hageja nõuab kostjatelt 190 euro hüvitamist. Omavastutuse summa pidi hageja tasuma seetõttu, et sõidukile oli tekitatud mitmeid muid kahjustusi peale klaaside purustamise. Nii nähtub näiteks AS-i Elke Auto arvest, et teha tuli hulgaliselt kere- ja plekitöid, remontida parempoolne A-piilar, vasakpoolne esitiib ja vasak peegel ning poleerida kraapsudega vasak tagumine uks. Kuna kostja I oli lõhkunud pea kõik autol olemasolevad ja nähtavad klaasid, siis paigaldati sõidukile lisaks uutele klaasidele uus peegliklaas, remonditi lõhutud klaasipuhasti ja tagumine kojamees. Sõiduk BMW (registreerimisnumbriga XXXXXX) on liiklusregistris registreeritud hageja abikaasa KH nimele, kuid tegemist on abikaasade ühisvaraga (sõiduk BMW on omandatud 12.07.2005, s.o abielu ajal), seega saavad nad nõudeid esitada ühiselt või teise abikaasa nõusolekul, mida eeldatakse. Kohe pärast sõiduki klaaside kurikaga purustamist kattis hageja sõiduki koormapresendiga hoolikalt kinni ja sellisena seisab sõiduk praeguseni. Hageja ei nõustunud kostjate käsitlusega, mille kohaselt on kahju tekkinud kohustatud isikust tulenevatel asjaoludel võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg 2 järgi. Hageja võttis kohe tarvitusele meetmed oma vara päästmiseks. Väär on kostjate väide, et hageja saab nõuda ainult esi- ja tagaklaaside maksumust. Sõiduki klaasid tuleb lisaks nõuetekohaselt paigaldada ja see nõuab lisatöid, mida hageja ise ei saa mõistlikult võttes teha. Kostjate esitatud Grand Haldus OÜ 95 euro suuruses hinnapakkumises BMW esi- ja tagaklaaside vahetustöödele ei arvestata asjaoluga, et sõiduk on vaja remontimiseks kohale transportida. Selleks tuleb teha kulutusi puksiirteenusele. Samamoodi ei ole kostjad arvestanud, et juhul, kui hageja peab esi- ja tagaklaasid ise enne ostma, siis ka need tuleb remonditöökotta kohale toimetada ja ka sellega kaasneb kulu. Lisaks leidis hageja, et ta ei ole kohustatud otsima kostjatele meelepäraseid ja kõige odavamaid sõiduki remontimise võimalusi. Kostjatel oli võimalus kahju kohe hüvitada või teha seda vähemasti mõistliku aja jooksul pärast kahju tekkimist. Hageja leidis, et sõiduki BMW taastamine selliseks, nagu ta oli enne 7.07.2012 vandalismiakti, läheks ilmselgelt maksma rohkem kui 1100 eurot. Hagejal ei olnud võimalik sõidukit BMW kohe remontida, sest selleks puudus nii temal kui abikaasal raha.
Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Muu hulgas märkisid kostjad, et hagejal on tekkinud kahju eelkõige põhjusel, et BMW on avatuna seisnud kümme kuud, mitte kostja I tegevuse tõttu. Kostjad viitasid VÕS § 127 lg-
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 le 4 ja leidsid, et sõiduki BMW kasutuskõlbmatuks muutumine ei olnud kostja I tegevuse tagajärg. Hageja ei võtnud midagi ette selleks, et tagada sõiduki säilimine (VÕS § 139).
Esimese astme kohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 12.06.2014 otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1395,60 eurot, millest kahjuhüvitis on 1368 eurot ja viivis seisuga 13.01.2014 on 27,60 eurot, viivised alates 14.01.2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni protsendina põhinõude summalt (1368 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, põhjendatud menetluskulud summas 1775 eurot ja viivised protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus kohustas kostjaid tasuma resolutsiooni punktis 3 märgitud menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS-i arvelduskontole nr EE472200221049641283 selgitusega "IH menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-1344."
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses peavad kostjad hagejale hüvitama sõidukitele tekitatud kahju. Samuti vaidlevad pooled viivisenõude põhjendatuse üle. Kohus leidis, et kostja I kahjustas sõidukeid Toyota Land Cruiser ja BMW 520I VÕS § 1045 lõike 1 punkti 5 järgi õigusvastaselt.
11.Eksperdi 1.05.2013 arvamusest 13/47 nähtub, et purustatud klaasidega BMW on kümme kuud avatuna seistes muutunud kasutuskõlbmatuks. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad ei nõustunud kohe ja vabatahtlikult kahju hüvitama. Kohus leidis, et sõiduki BMW aknaklaaside purustamise ja sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja I ei oleks sõiduki BMW aknaklaase purustanud, ei oleks akendeta sõiduk pidanud seisma kümme kuud välistingimustes ega oleks muutunud kasutuskõlbmatuks. Tekkinud olukorras ei saanud hagejalt oodata kohe ise kahjustuste kõrvaldamiseks kulutuste tegemist või sõidukile BMW näiteks garaažikoha rentimist. Seetõttu on põhjendamatud kostjate vastuväited, nagu oleks kahju hagejale tekkinud üksnes lõhutud aknaklaaside maksumuse ulatuses.
12.Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitusele tõendanud, et sõiduk BMW muutus kasutuskõlbmatuks hagejast endast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab hageja. Samas tuleneb MT ja ET 19.03.2014 seletustest, et sõiduk BMW oli juba 8.07.2012 (s.o vahetult pärast kahju põhjustamist) korralikult koormakattega kinni kaetud. Järelikult võib kohtule esitatud tõendite kogumist järeldada, et hageja ei käitunud sõidukiga BMW hooletult ja tegi kõik mõistlikult võimaliku selleks, et kahju suurenemist ära hoida.
13.Eelneva tõttu tuleb kostjatel hagejale VÕS § 132 lg 1 järgi tasuda kahjuhüvitis, mis vastab samaväärse BMW soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leidis, et eksperdi 1.05.2013 arvamusest 13/47 ja selle lisadest tulenevalt tuleb mõistlikeks kuludeks pidada 1100 eurot. Eksperdi arvamuse maksumus 78 eurot on samuti kahju, mis tekkis hagejale kostja I õigusvastase tegevuse tõttu.
14.Sõidukile Toyota Land Cruiser tekitatud muud vigastused (lisaks akende lõhkumisele) nähtuvad Politsei- ja Piirivalveameti 7.07.2012 sündmuskoha vaatlusprotokollist, mille järgi oli lisaks lõhutud esi- ja tagaklaasile näha, et lõhutud oli ka sõiduki vasaku külje tahavaatepeegel ning vasaku külje poritiival ja parema külje aknaraamil olid muljumise jäljed. AS-i Elke Auto 26.07.2012 arvel kajastatud vigastused ühtivad hageja väljatoodud vigastustega. Kuivõrd kindlustus hüvitas hagejale sõiduki kerele ja teistele detailidele tekitatud vigastused (sh vigastused vasakule peeglile ja vasakule küljele), tuli hagejal kanda omavastutuse kulu 190 eurot. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et hageja on tõendanud, et kostja I tegevuse tulemusel tekkis sõidukile Toyota Land Cruiser ka teisi vigastusi lisaks esi- ja tagaklaasi purunemisele ning tema nõue 190 euro omavastutuse osas on põhjendatud.
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344
15.Kokkuvõtteks leidis kohus, et kostja I on oma õigusvastase tegevusega sõidukite lõhkumisel põhjustanud hagejale kahju 1100 + 78 + 190 = 1368 eurot. Ei vaielda selle üle, et kostja I oli 7.07.2012 sõidukeid kahjustades alaealine ning kostja II on tema ema. Kostja II ei ole tõendanud, et ta tegi midagi kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seetõttu leidis kohus, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt.
16.Hageja on kohtule esitatud viivisearvestuses õigesti arvestanud kahjuhüvitiselt viivist alates 19.10.2013. Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale 13.01.2014 seisuga välja mõista viivis 27 eurot 60 senti ning alates 14.01.2014 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina põhinõudest (1368 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
17.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palusid kostjad maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda Vastused apellatsioonkaebustele
18.Vastustaja vaidles kostjate poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vahepealne menetluse käik
19.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2014 otsusega maakohtu otsuse osas, osaliselt sõidukile BMW tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõistetud summa ja sellelt summalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas ning täielikult menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja määras menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 755 eurot 48 senti (190 + 78 + 487,48) ja sellelt põhinõudelt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15 eurot 25 senti ning viivise alates 13.01.2014 kuni põhinõude (755 eurot 48 senti) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus jättis maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
20.Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2014 otsuse osas, mille IH hagi S-MM ja M-AS vastu jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
21.19.06.2015 vähendas hageja oma nõuet 144,50 euro võrra, kuna Riigikohtu juhistest tulenevalt tuleb kahju nõude suuruse arvestamisel lähtuda ka sõiduki jäänuki maksumusest. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 12.06.2014 otsus tuleb tühistada osaliselt. Kuna ringkonnakohtu 17.10.2014 otsusega on jõustunud maakohtu otsus osas, millega kostjatelt mõisteti solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 755 eurot 48 senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot 25 senti ning viivis põhivõlalt 755 eurot ja 55 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.jaanuarist 2014 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, siis kontrollitakse maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud summasid ületavas ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas.
23.Käesolevas asjas puudus poolte vahel vaidlus selles, et kostja I kahjustas 07.07.2012 sõidukit BMW 5201 (reg nr XXXXXX), purustades kurikaga sõiduki esi- ja tagaklaasid, kostja I oli 07.07.2012 sõidukit kahjustades alaealine, kostja tegevus
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 sõiduki kahjustamisel oli õigusvastane, hageja on õigustatud isikuks kohtule kahju hüvitamise nõude esitamisel. Maakohus tuvastas, et AL 01.05.2013 ekspertarvamusega 13/47 (I kd, tlk 11-12) leidis tõendamist, et purustatud klaasidega sõiduki BMW 5201 (reg nr XXXXXX) jäänuk, mis on avatuna seisnud 10 kuud, on muutunud kasutuskõlbmatuks.
24.Tallinna Ringkonnakohus nõustus 17.10.2014 otsuses kostjatega selles, et hagejal puudub õigus nõuda sõidukile BMW tekitatud kahju hüvitamiseks kostja I õigusvastase teo toimepanemise eelset sõiduki kogumaksumust põhjusel, et sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise ja kostja I kurikaga sõiduki klaaside lõhkumise vahel puudub põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 mõttes.
25.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on sellise asjaolu tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui jätta kostja I tegu mõtteliselt kõrvale, siis ei oleks hageja sõiduk BMW lõhutud akendega kümme kuud seisnud, ning siis ei oleks ta ka kasutuskõlbmatuks muutunud. Siiski ei saa põhjusliku seose kontrollimisel üldjuhul piirduda üksnes conditio sine qua non põhimõttest lähtumisega. Nimelt tuleb lisaks kahju vajalikule põhjusele kontrollida ka õigusliku põhjuse olemasolu kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Eelkõige saab seda teha normi eesmärgi teooria abil. Normi eesmärgi teooria lähtub sellest, et kahju hüvitamise kohustus eksisteerib vaid juhul, kui kahju tekkis sellise riski realiseerumise tulemusena, mille vältimiseks norm oli kehtestatud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Küsimus taandub sellele, missugune peaks olema mõistlik riskijaotus võlasuhte poolte vahel ja millised seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjed peab võlgnik võlausaldajale hüvitama VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi.
26.Käesolevas vaidluses kohaldub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, nagu maakohus on õigesti leidnud. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud lahendis leidnud, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitseb kannatanut üldjuhul ka kahju suurenemise eest. TsMS § 693 lg 2 järgi on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
27.VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist sama paragrahvi lg 1 järgi. Riigikohus asus käesolevas asjas tehtud lahendis seisukohale, et praegusel juhul tuleb hagejale hüvitist maksta VÕS § 132 lg 1 kohaselt, mille järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 hagejale välja mõista kahjuhüvitis, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärse sõiduki BMW, nagu see oli enne kostja tekitatud kahjustusi.
28.Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud lahendis, et hüvitise määramisel tuleb siiski arvestada ka sõiduki BMW väärtusega praegusel hetkel. Vastav summa (nt sõiduki hind vanametallina, millest on lahutatud selle vanametallina müümise kulud) tuleb kahjuhüvitisest maha arvata, v.a juhul, kui hageja teeb kahju hüvitamise puhuks tingimusliku tahteavalduse sõiduki BMW omandi üleandmiseks kostjatele ja kostjad sellega tingimuslikult nõustuvad. 01.05.2013 ekspert AL ekspertarvamusest 13/47 (I kd, tlk 11-12) nähtub, et sõiduki BMW 5201 (reg nr XXXXXX) vandalismieelseks maksumuseks juuli 2012 oli 1100 eurot. Tulenevalt Riigikohtu otsuses väljendatust vähendas hageja oma nõuet 144, 50 euro võrra, põhjendades seda sellega, et BMW hinnaks vanametallina on 100 eurot tonn ja kuna BMW tühimass on 1445 kg, siis vaidlusaluse sõiduki BMW väärtus vanametallina moodustab 144,50 eurot. Hageja esitas tõendi selle kohta, et AS Kuusakoski pakub BMW 520 eest 100 eurot tonn. Seega on asjas tõendamist leidnud, et hüvitise suuruseks, mis võimaldaks hagejal soetada samaväärne sõiduk BMW, nagu see oli enne kostja tekitatud kahjustusi, arvestades ka BMW väärtust praegusel hetkel, moodustab 955,50 eurot.
29.Käesolevas asjas tuleb tuvastada ka see, kas esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks. VÕS § 139 lg 1 järgi kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist, lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
30.Kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lg 1 kohaselt eeldab, et kahju tekkimine oleks osaliselt põhjuslikus seoses kahjustatud isikust tulenevate asjaoludega. Kahju osaline põhjustamine kannatanu poolt tuleb kõne alla näiteks juhtudel, kus kannatanu ei järgi temalt käibes eeldatavat hoolt ja selle tulemusena on suurenenud kahju tekkimise risk või tagajärgede raskus. Kostjate väidete kohaselt ei võtnud hageja midagi ette, et tagada sõiduki säilimine ning sõiduki katmine sellisel kujul, nagu hageja seda tegi, ei olnud piisav nt sõidukisse niiskuse tungimise vältimiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõendatuks lugenud selle, et vahetult peale kahju põhjustamist SMM poolt kattis hageja sõiduki korralikult koormakattega kinni. Kostjate väited, et sõiduk oli kaetud hooletult, piisavalt tõendamist ei leidnud. Maakohus on samuti õigesti leidnud, et hagejalt ei saanud oodata koheselt ise kulutuste tegemist kahjustuste kõrvaldamiseks või sõidukile garaažikoha rentimiseks. Ringkonnakohtu arvates ei saa eeldada, et kahjustatud pool võtaks kahju vähendamiseks tarvitusele abinõusid, mis toovad endaga kaasa ebamõistlikult suuri kulutusi, nagu näiteks sõidukile garaažikoha rentimine. Kahjustatud isikult ei saa ringkonnakohtu arvates mõistlikult oodata ka seda, et ta peale kahjustavat sündmust kahju koheselt suuremas osas likvideerib (mis käesoleval juhul oleks seisnenud sõidukile uute akende paigaldamises). Selleks, et peale kahjustavat sündmust kahju ei suureneks sätestab VÕS § 139 lg 2 kahjustatud isiku kohustuse juhtida tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule. Sellise kohustuse sätestamise eesmärgiks on kahju tekitajale kahju tekkimise ohu äratuntavaks muutumine. Kui kahju tekitaja kahju tekkimise ohu ära tundis või ära tundma pidi, siis puudub kahjustatud isikul kohustus kahju tekitajat täiendava kahju tekkimise ohust hoiatada. Kuna hageja ja kostjad elasid ühes majas ja kahjustatud sõiduk seisis sama maja hoovis, siis pidid kostjad ringkonnakohtu arvates aru saama, et kostja I tegevuse tagajärjel sõidukile tekkinud kahjustuste tagajärjel võib ilmastikutingimuste tõttu
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 hageja kahju veelgi suureneda. Sellest tulenevat puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks.
31.Eelpooltoodust tulenevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et hüvitise suuruseks, mis võimaldaks hagejal soetada samaväärse sõiduki BMW, nagu see oli enne kostja tekitatud kahjustusi, arvestades ka BMW väärtust praegusel hetkel, moodustab 955, 50 eurot. Kuna asjas leidis tõendamist hageja deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldused, siis on hagi põhinõude ulatuses põhjendatud ja tõendatud. Hageja nõuab ka viivist hagiavalduse esitamisest sh edasiulatuvalt. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja seadusjärgses määras viivisenõue on põhjendatud. Kostjatele teatati hageja nõudest juba oktoobris 2013, kuid kostjad keeldusid kahju hüvitamast. Seega on hageja viivisenõue sh edasiulatuv viivisenõue põhjendatud.
32.Hageja esitas ringkonnakohtus taotluse võtta asja materjalide juurde tõendina AS Kuusakoski 15.06.2015.a kiri. Hageja soovib sellega tõendada oma nõude vähendamisega seotud asjaolu ja vaidlusaluse sõiduki BMW hinda vanametallina. Kostjad teatasid, et nad ei vaidle vastu AS Kuusakoski kirja vastuvõtmisele asja materjalide juurde. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tõendi juurdevõtmiseks on põhjendatud, kuna riigikohtu lahendist tulenevalt tuleb sõiduki jäänuki maksumust käesoleva vaidluse lahendamisel arvestada.
33.Kostja S-MM esitas 06.07.2015 ringkonnakohtule tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse avalduse esitamist ringkonnakohtusse kostja ei põhjendanud ega põhistanud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud avaldus tuleb jätta tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 teise lause järgi kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
34.Riigikohus on oma 11.02.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 selgitanud, et kehtivaid menetluskulude kindlaksmääramise sätteid tuleb tõlgendada selliselt, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
35.Käesolevas asjas määras maakohus 12.06.2014 otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 6 järgi, kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi täielikult või osaliselt ja saadab asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks, sealhulgas kui Riigikohus rahuldab teistmisavalduse, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks Riigikohus. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud summas 1775 eurot sh riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud 1600 eurot. Õigusabikulude väljamõistmisel lähtus maakohus Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg-st 1, mille kohaselt vastab hagihinnale 1508,46 eurot teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäär 1600 eurot. Kuigi maakohus kontrollis hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust olukorras, kus lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad olid kehtivad, ei arvestanud maakohus sellega, et hoolimata piirmääradest tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 vajalikkust kontrollida. Selle nõude eiramine tõi ringkonnakohtu arvates kaasa ebaõige menetluskulude rahalise kindlaksmääramise.
36.Hageja on esitanud ringkonnakohtusse kogu menetluskulude nimekirja ja taotluse kostjatelt solidaarselt menetluskulude väljamõistmiseks summas 4 696 eurot sh moodustab lepingulise esindaja kulu 4521 eurot. Tsiviilasja hind käesolevas asjas oli maakohtus 1508,46 eurot. Seega ületab lepingulise esindaja kulu maakohtusse esitatud tsiviilasja hinda rohkem kui kahekordselt.
37.Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Riigikohus leidis 6. mail 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Riigikohus leidis viimati viidatud lahendis samuti, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, sest avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
38.Käesolev tsiviilasi ei ole ringkonnakohtu arvates mahukas ega ka eriliselt keerukas, mis õigustaks lepingulise esindaja kulusid suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind hagi esitamisel. Asjaolu, et tsiviilasi läbis kõik kolm kohtuastet ei näita vaidluse olemust arvestades käesoleval juhul asja keerukust.
39.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus osutab, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Hageja nõuab menetluskulude tasumist ka kohtuväliselt osutatud õigusabi eest (hageja menetluskulude nimekirja p 3 alapunkt a) järgi). Sellise kulu hüvitamise nõudmine menetluskulude kindlaksmääramise raames on ilmselgelt põhjendamatu. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt nõuab ta vastaspoolelt ka hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks tehtud lepingulise esindaja ajakulu (3 tunni ulatuses) hüvitamist. Arvestades, et hagiavalduse koostamise, komplekteerimise eest nõuab hageja 4 tunni ulatuses hüvitamist, kusjuures hagiavalduse põhjendav osa on 2-l lehel, on hagiavalduses puuduste kõrvaldamise ajakulu ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu arvates on ka kõikides teistes menetluskulu nimekirja p 3 alapunktides ajakulu esitatud ilmselgelt ülepaisutatuna (va p 3 alapunktis e esiletoodu, arvestades hageja 21.03.2014.a arvamuse sisu ja mahtu ning esitatud lisatõendeid), kuivõrd suures osas kordab hageja hilisemalt koostatud menetlusdokumentides juba varem avaldatut. Hageja 14.02.2014 menetlusdokument koosneb valdavas osas menetluskulude nimekirjast ja põhjendustest. Riigikohus on esitanud seisukoha, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-14-1344 esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, seega ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12). Sellest tulenevalt on menetluskulude nimekirja p 3 alapunktis d) märgitud arve 50 minuti ulatuses põhjendamatu. Sellise teate koostamine, et hageja on nõus asja kompromissiga lahendama ning, et hageja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud ei kulu rohkem kui 10 minutit. Menetlusosalise sidevahendite andmed oleks pidanud TsMS § 363 lg 1 ja § 338 lg 1 p 1 järgi esitama juba hagiavalduses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtusse esitatud tsiviilasja hinna ulatuses on hageja lepingulise esindaja kulu siiski põhjendatud ja seda eekõige seetõttu et vaidlus läbis kõik kolm kohtuastet. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku summas 1683,46 eurot (lepingulise esindaja kulud summas 1508,46 eurot ja riigilõiv 175 eurot).
40.Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-158-12, p 12 järgi, tuleb kohtul menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtta ka nõude vähendamist. Arvestades, et hageja vähendas ringkonnakohus oma nõuet, siis arvestades vaidluse olemust ja vähendatud summa suurust, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskuludest 95 % ehk summa 1 599,30 eurot., ülejäänud osas tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostjate menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik