Võlaõigus › Muud

2-14-51541 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Puurmani PÜ esitas kohtule hagi, milles palus lõpetada kostjaga 15.03.1996.a sõlmitud üürilepingu ja mõista välja üürisuhtest tulenev võlgnevus summas 544.63€. 16.09.2014.a esitas hageja kohtule taotluse nõude suurendamiseks, sest kostja võlgnevus on vahepeal kasvanud. Hageja palus kostjalt välja mõista 816.29€. Kohus võttis hagi 02.05.2014.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 05.05.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohus edastas kostjale ka nõude suurendamise avalduse. Kuna kohus leidis, et asja ei saa lahendada kirjalikus menetluses, määras kohus kohtuistungi 23.09.2014.a. Kutse toimetati kostjale isiklikult kätte 08.09.2014.a. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ning ei esitanud ka ühtegi istungiga seotud taotlust. Hageja palus lükata istung edasi, kuna kohus selgitas, et nõuet ei ole võimalik üürilepingu lõpetamise küsimises rahuldada. Kohus jättis taotluse rahuldamata, mispeale palus hageja, et kohus mõistaks võla välja ja teeks seda tagaseljaotsusega. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 413 lg 1 sätestab: Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja on esitanud kohtule kaks nõuet: üürilepingu lõpetamiseks ja võlgnevuse välja mõistmiseks. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud ja hagiavalduses esitatud ulatuses tõendatud on võlgnevuse nõue: hageja ja kostja vahel oli üürileping korteri nr 12, asukoht Puurmani asula maja 32 kasutamiseks (t lk 6-8); kostja ei ole tasunud üüri ja kommunaalkulude eest lepingus kokku lepitud viisil ja ulatuses (t lk 10). Hagi esitamise seisuga oli kostjal

2-14-51541 võlgnevus 544.63€. Menetluse kestel kostja samuti oma kohustusi ei täitnud ja hageja suurendas nõuet: seisuga 11.09.2014.a oli võlgnevus 816.29€. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt on üürniku kohustuseks maksta üürileandjale asja kasutamise eest üüri ja § 292 lg 1 kohaselt on üürnik kohustatud lisaks üüri maksmisele kandma ka üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Poolte vahel 15.03.1996.a sõlmitud üürilepingus võttis kostja endale kohustuse tasuda õigeaegselt üüri eluruumi kasutamise eest ja makseid kommunaalteenuste eest üürileandja poolt määratud suuruses ja tähtagadel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole kohustusi täitnud, tuleb võlgnevuse nõue rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue üürilepingu lõpetamiseks tuleb jätta aga rahuldamata. VÕS § 116 ja § 325 kohaselt võib üürilepingut lõpetada (ülesütlemine) üürileandja tahteavalduse tegemisega üürnikule. Kohus ei saa üürileandja eest üürilepingut üles öelda- seda peab tegema hageja ise. Kohus lahendab vaidluse, kui üürnik vaidlustab üürilepingu ülesütlemise (VÕS § 326). Üürilepingu üles ütlemist reguleerivad VÕS § 311- 326. Kuna üürilepingu üles ütlemine ei kuulu kohtu pädevusse, jätab kohus nimetatud osas hageja nõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100€ ja nõude suurendamisel 50€. Hagejal muudest menetluskuludest ei teatanud. Kohus jaotab lähtudes TsMS § 163 lg 1 menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hageja nõuete hinda ja asjaolu, et kohus rahuldas hagi täielikult võla nõudes, jagab kohus menetluskulud järgmiselt: hageja kanda jääb 25% menetluskuludest ja kostja kanda 75% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 112.50€ ja ülejäänud ulatuses jääb riigilõiv hageja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.